• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Enefit Green pani nurgakivi Baltikumi võimsamale taastuvenergia tootmisalale

autor: MEEDIAPILT
juuli 2023
Kategooria: Energeetika
Enefit Green rajab Põhja-Pärnumaale Baltikumi võimsama ja kaasaegsema Sopi-Tootsi taastuvenergia tootmisala. Foto: Enefit Green

Enefit Green rajab Põhja-Pärnumaale Baltikumi võimsama ja kaasaegsema Sopi-Tootsi taastuvenergia tootmisala. Foto: Enefit Green

Enefit Green rajab Põhja-Pärnumaale Baltikumi võimsama ja kaasaegsema Sopi-Tootsi taastuvenergia tootmisala, kus on plaanitud alustada tootmist 2024. aasta lõpus. Täna pärastlõunal asetati taastuvenergia tootmisalale pidulikult nurgakivi.

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul aitab Sopi-Tootsi taastuvenergia tootmisala kaasa nii Eesti kliimaeesmärkide saavutamisele kui energiajulgeoleku tagamisele. ,,Rajades ammendunud Tootsi turbamaardlale nii tuule- kui ka päikesepargi, anname praegusele väheväärtuslikule maale uue otstarbe ja katame pea kümnendiku kogu Eesti tänasest elektritarbimisest. Taastuvenergia osakaal peab tulevikus aga kordades suurenema, et saaksime minna üle puhtamatele energiaallikatele ja tarbida taskukohast elektrit. Tuuleenergia võimsuste rajamine nii maismaale kui merele ja päikeseelektrijaamade ehitamine, viib meid eesmärgini kõige kiiremini,“ kommenteeris Kärmas.

Kärmas lisas, et tegemist on viimaste aegade kõige suurema investeeringuga taastuvenergeetikasse. Kokku investeerib Enefit Green kahe pargi väljaehitamisesse ligikaudu 350 miljonit eurot.

Sebacom

Panus Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamisse

„Eesti eesmärk on, et aastaks 2030 oleks 100 protsenti elektrist taastuvatest allikatest. Meie panustada on, et võrgud oleksid vabad fantoomidest, menetlusprotsessid ja mõjude hindamine saaksid lühemaks. Nii on elekter meie inimestele soodsama hinnaga, väiksema keskkonnajäljega ja kasvab Eesti majanduse konkurentsieelis,“ ütles nurgakivi panemisel osalenud kliimaminister Kristen Michal.

„Elame murrangu ajal, kus vajame energia- ja rohereformi. Puhtam ja säästlikum elukeskkond ning nutikas majandus peab olema meie eelis, mitte takistus. Rajatav Sopi-Tootsi tuule- ja päikesepark annab kindlasti oma panuse Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamisel ja tarbijatele soodsama hinnaga elektri turule toomisel,“ sõnas rahandusminister Mart Võrklaev nurgakivi üritusel.

Enefit Green ehitab endisele turbamaardla alale 38 tuulikut koguvõimsusega 255 megavatti. Tuulepargi lähistele rajatakse ka ligikaudu 112 000 kahepoolsest päikesepaneelist koosnev päikeseelektrijaam. Tuule- ja päikesepargi prognoositav toodang on kokku 750 gigavatt-tundi, mis katab ligi kümnendiku kogu Eesti tänasest elektritarbimisest.

Sopi-Tootsi taastuvenergia tootmisala nurgakivi asetati tuulikuvundamendi jalamile ja see on nurgakiviks ka lähedusse rajatavale päikeseelektrijaamale. See tähistas ühtlasi ka NOBE poolt valatud 100. tuuliku vundamenti.

Tuulepargi rajamisega seotud ehitustööd algasid 2023. aasta alguses maaparandustöödega teede ja kraanaplatside rajamiseks. Tuulikute püstitamine on planeeritud toimuma 2024. aasta hiliskevadel. Plaanide järgi hakkab park elektrit tootma juba 2024. aasta lõpus ja saab lõplikult valmis 2025. aasta esimeses kvartalis. Tuulepargi ehitustöid teostavad NOBE, Verston ja Connecto. Tuulikud toodab ja paigaldab üks maailma juhtivaid tuulikute tootjaid Nordex.

Päikesepargi ehitustööd algasid käesoleva aasta juulis maaparandustöödega teede rajamiseks. Septembris plaanitakse alustada maaraamide paigaldamisega ja päikesepaneelide paigaldusega tahetakse alustada selle aasta detsembris. Päikesepark peaks alustama tootmist 2024. aasta lõpus ja valmima lõplikult 2025. aasta lõpus. Päikesepargi ehitustöid teostavad Rodina Europe Sp. z o.o, Verston ja Energy5 Sp. z o.o. Kahepoolsed paneelid toodab Risen ja tsentraalinverterid Sungrow.

Sildid: Enefit Greenenergeetikakeskkondpäikeseenergiarohepööretaastuvenergiatuuleenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tööstussektori väikesepalgalised töötajad vajavad motiveerivaid lisaboonuseid

Järgmine artikkel

Eesti Energia kontserni 2023. aasta II kvartali tulemused

Seotud artiklid

Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock
Keskkond

2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

02/04/2026
Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.
Sündmus

Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

02/04/2026
Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.
Haridus

Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

20/03/2026
Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.
Energeetika

Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

10/03/2026
Järgmine artikkel
Tarbimise juhtimine. Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuhi Tõnis Vare kolumn TööstusESTis, elektritööstuse metamorfoos. Foto: Shutterstock

Eesti Energia kontserni 2023. aasta II kvartali tulemused

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.