Renditööjõu ettevõtte Finesta värbamisjuht Kerli Kadak tõdeb, et kui mullu palkas Finesta tööstusettevõttesse 600 inimese ringis, kellest 123 suundus elektroonikatööstusesse, siis selle aasta esimesel poolaastal on tellimuste mahud kahenenud ning Finesta kaudu elektroonikatootmisesse tööle läinud alla saja inimese. Kadaku sõnul on selle taga lisaks majanduse jahenemisele asjaolu, et palk jääb teistele sektoritele alla.
Kerli Kadak juhib tähelepanu, et spetsialistid ja tippspetsialistid on elektroonikatööstuses hästi tasustatud ja seal on tööandjad alati valmis hea inimese nimel palganumbrit kergitama, kuid teine on lugu tehasetöötajatega. “Näiteks koostajad, keda on vaja väga palju – nende töötasu jääb sageli madalamaks kui mõne muu tööstusliigi töölise oma,” lisab Kadak. “Elektroonikatööstus on puhas, suhteliselt vaikne, sest seadmed ei tee suurt müra, seal pole vaja palju füüsilist jõudu. Väga tihti värvatakse sinna naisi, sest koostaja amet nõuab kannatlikkust ja näpuosavust. Et töö on kohapeal ja lihtsalt selgeks õpitav, jääb palk keskmisest madalamaks,” tõdeb tööjõu ekspert, “Kui aastate jooksul on Eestis keskmine palk päris kenasti tõusnud, siis madalamas otsas on kasv olnud tunduvalt tagasihoidlikum. Kümne aastaga ehk 2-3 eurot tunnipalgale otsa,” ütleb Kadak, kelle sõnul toob see kaasa ebastabiilse tööjõu ja tasapisi väheneb ka inimeste huvi elektroonika tootmisse tööle minna.
Samas on näiteks metalli- masina- ja puidutööstuses spetsiifika ja ka töövõtted teistsugused ning eri tööstusharude vahel inimesed reeglina liikuma ei hakka. “Kuna eletroonikatööstuse osakaal on Eestis päris suur, on võimalik valida sobivam tööandja. Eriti Tallinna ja Harjumaa inimestel, sest siin on mitmeid arvestatavaid ettevõtteid, kus käib kogu aeg tehasetööliste värbamine. Palgas suur vahet ei ole, aga töötaja saab valida kodule lähemal koha. Ka see, kui tööl pakutakse tasuta puuvilju või lausa sooja lõunasööki, võib saada valikul kaalukeeleks.”
Renditööjõud hooajalistesse sektoritesse
Kerli Kadak ütleb, et renditööjõufirmad on saanud ettevõtetele arvestatavateks partneriteks. “Renditööjõudu vajab tööstus, kaubandus, ehitus, ka horeca sektor, sest töö on hooajaline. Ehk on perioode, kus tuleb peale suurem tellimuste kasv või suurem klientide voog ja selleks ajajärguks on vaja suurendada töötajate arvu. Siis palgatakse oma püsikollektiivile lisaks renditööjõud.”
Värbamiseksperdi hinnangul on nõudlus aastatega muutunud aga üha heitlikumaks, mis teeb tööjõuvajaduse prognoosimise keerulisemaks. “Maailmaturg muutub kiiresti. Kui varem kliendid teadsid paar kuud ette anda, et tulemas on tellimus ja vaja on sellist hulka inimesi, siis nüüd võib juhtuda, et meilt palutakse leida töötajad paari päevaga,” selgitab ta.
Aja jooksul on Finesta töötajate andmebaas kasvanud 9000 inimeseni. “Andmebaasis olemine ei tähenda, et kõik need inimesed on vabad ja saadaval,” rõhutab Kadak, “Nad on lihtsalt kirjas ja nende kontaktid on meieni jõudnud mitut moodi – osa on end ise registreerinud, osa oleme ise meile meelitanud. Oluline on mõista, et need pole töötud.”
Kadaku sõnul on nende seas kaubandussektorisse sobivaid kandidaate umbes 300, horeca-sektori omasid sadakond ja ülejäänu on seotud tööstusvaldkonnaga, alates liinitöölistest ekspertideni. “Head spetsialistid on kindlasti hõivatud ja kui on soov neid palgata, tuleb pidada läbirääkimisi ja teha pakkumine, mis inimest motiveerib. Näiteks troubleshooter´eid on väga raske leida, neid ongi meie tööturul vähe ja olemasolevad on juba hõivatud. Vanasti saime Ukrainast järelkasvu, aga Harkivi ülikool pommitati maha.”
Sõda viis eksperdid
Sõja puhkemine andis Finesta-sugustele ettevõtetele kindlasti tunda. “Meie enda tööjõuturul muutusi ei toimunud, aga siin varem töötanud ukrainlased läksid koju, küll lähedaste juurde, küll rindele. Ning need meil töötanud Ukraina kodanikud, kes olid läinud näiteks puhkusele, enam pärast sõja algust tagasi ei tulnud. Kaotasime häid spetsialiste,” tunnistab Kadak.
Mõni kuu pärast sõja puhkemist siia saabuma hakanud põgenikud olid aga hoopis teise profiili ja taustaga. “Väga erinevatelt elualadelt, suurte üleelamistega. Neil oli küll huvi tööd teha, aga samas ka polnud, sest elu oli veel liiga segane. Osa neist on nüüdseks kohanenud ja hakanud elujärge üles ehitama Eestis, osa ei tea veel, kas minna või jääda. Ehkki saabunud olid enamjaolt naised, ei saanud elektroonikatööstus sealt suurt osakaalu uut tööjõudu, sest töökoht pidi sobima elupaigaga, suurel osal naistest olid lapsed, kes pidid leidma järeltulijale kooli- või lasteaiakoha. Ka tehases tavaline vahetustega töö ei sobi kõigile.”
Kerli Kadak kinnitab: praegu on tunda tööjõuturul muutusi, elektroonikatööstus tundub taas kosuvat, töötlev tööstus on stabiilne. Masinatööstus, mis toodab suuri generaatoreid, on sõjategevuse tõttu kasvamas.” Kadaku sõnul on elukallidus valusasti löönud ka ettevõtlust ning pole näha, et kohapeal õpitava, lihtsama töö tasu ka järgmistel aastatel olulist kasvu näitaks. “Tööandjad peavad nuputama muude hüvede osas ja lähenema inimestele personaalsemalt. Tasuta söögikord, tööriided, sporditegevuse toetus, laste koolimineku toetus või muude perekondlike sündmuste meelespidamine. See on võimalus näidata tööandjale, et ta hoolib oma inimestest,” rõhutab Finesta värbamisekspert.
