Kui 100 aastat tagasi pidi saeveskis töötaval mehel jaguma kõvasti keharammu ning töö oli füüsiliselt ülimalt raske, siis tänapäevases saetööstuses vajatakse pigem haritud ja nutikaid töötajaid, kes oskavad osavasti koodi kirjutada.
Tänapäevases tootmises sõltub koodist, kui kiiresti liinid töötavad ning kui tootlik on ettevõte. Piltlikult öeldes peavad palgid lausa kihutama, sest aeg on sõna otseses mõttes raha ja suurema kasumi teenib see, kes on kiirem ja täpsem. Võrumaal Sõmerpalu vallas asuvas Baltimaade kõige uuemas ja suuremas, mai lõpul ametlikult avatud saeveskis Toftan 2 kihutatakse muljetavaldavatel kiirustel. Koguni nii, et plaan on saada Euroopa kõige tootlikumaks saetööstuseks ning see on täiesti reaalne.
Toftani tegevjuht Martin Arula selgitab, et tehnoloogiliselt on saeveskid kõik üsna sarnased, kuid erinevad tootlikkuse ja ka tehnoloogia kasutamise pisinüansside poolest. Pidevalt otsitakse võimalusi efektiivsuse suurendamiseks ehk saadakse hakkama järjest vähema hulga inimestega. Toftani kahes saeveskis ja kontoris töötab praegu 145 inimest ja parasjagu õpetatakse välja uusi töötajaid Toftan 2 jaoks. Kui uusim tehas täie auruga tööle hakkab, on töötajaid kokku 160 ringis.
Kahekordistab tootmise
Uus tehas duubeldab ettevõtte tootmisvõimsuse ning tõstab selle 400 000 m3 saematerjalini aastas. Investeeringu suurus oli 30 miljonit eurot. Kogu tehases vajaminev tooraine saadakse ümberkaudsetest metsadest 50 kilomeetri raadiusest, sh osaliselt ka Lätist. „Meie kandis asuvad Eesti kõige tootlikumad metsad ja seda pole vaja karta, et uue tehase käivitamisega seoses Kagu-Eesti metsad lagedaks raiutakse. Isegi kui me töötame täisvõimsusel, kasvab metsa rohkem juurde, kui me jõuame ümber töödelda,“ selgitab Arula.
Toftan 2 ärifilosoofia erineb Eesti saeveskite tooraine kasutusest märkimisväärselt. Nimelt on klassikaline saetööstuse tooraine puutüve kõige alumine osa, seevastu ladvaosad on läinud paberipuuna üsna odavalt eksporti. Täpselt sama probleem on olnud harvendusraietest tuleva puiduga, see on olnud üks põhjus loiuks metsahoolduseks – asi pole lihtsalt ära tasunud. Toftan 2 aga on spetsialiseerunud just peenemate ja ainult 3-meetriste palkide saagimisele, jämedamad aga töödeldakse kõrvalasuvas Toftan 1 tööstuses. „Sisuliselt saame me ära töödelda terve puu. Hakata väärindama paberipuud, mille sisse sattus ka peenpalki, on oluline kontseptsioonimuutus, mida alles tutvustame oma hankijatele. Samas on see loogiline samm, sest jämeda palgi mahu kasvatamisele tuleb ühel hetkel looduses piir vastu ja sellepärast on mõistlikum kasutada ka peenemat puud,“ räägib Arula. „Oleme hakanud sisse ostma ka paberipuud. Arvan, et 2/3 ostetud kogusest saame ära kasutada nii, et see ei lähe paberipuiduna eksporti.“
Toftan on 22 aastat vana ettevõte, mis on kõik need aastad pidevalt kasvanud. Alustati second hand seadmetega, mis toodi Rootsist Toftani nimelisest külast ja pandi üles Varese külla Sõmerpalu vallas. Alguses oli tegu väikese saeveskiga, mis tootis 17 000 m3 saematerjali aastas. Seal kasutatud seadmed on töös praegugi, kuid neile on lisatud kõvasti võimsust ja jõudu.
Kas ainult prussid ja lauad?
Ettevõtte omanikeks on rootslased, kelle aadressil Arulal jagub palju kiidusõnu. Nad lubavad kohapealsetel juhtidel ise otsustada ega sunni peale kontserniüleseid juhtimispõhimõtteid.
Saetööstuse toodangusse suhtutakse tihtipeale üleolevalt, et mis neil viga – toodavad ju ainult kahte sorti kaubaartikleid ehk prusse ja laudu. Ettevõtte juhi võtab see suhtumine muigama, sest ühetaolisusest on saetööstuse toodang küll väga kaugel, näiteks Toftanil on erinevaid tooteartikleid koguni 620.
Valmistatakse toorainet kõikvõimalikele puiduettevõtetele – akna- ja uksetootjatele, mööblitootjatele, ehituseks. Suurem osa müüakse Eesti edasitöötlejatele, ülejäänu läheb eksporti ja sõidab ka kaugetesse kohtadesse. Näiteks müüb Toftan saematerjali Jaapanisse, kus sellest valmistatakse maavärinakindlaid maju. Samuti saadetakse puitu Hiinasse mööbli tooraineks.
Kihutavad palgid
Saeveski liin algab palkide sorteerimisega. Igast palgist luuakse 3D-kujutis ning sekundi jooksul teeb arvuti selle põhjal otsuse, mis temast saagida annab ning näitab seda ekraanil. Arvuti katsetab sekundiga kümneid kombinatsioone ja valib rahaliselt kõige mõistlikuma. Sarnased palgid virnastab liin eraldi, ühesugune palgiklass paigutatakse pikka virna ja kui palkide arv vastab lõpptellimusele, siis läheb tööks. Metalli sisaldavad tüved aga praagib sorteer välja.
Tööd jälgiva operaatori ülesanne on välja noppida ka mädanikuga palgid, mida ei saeta. Arula ütleb, et sellised mõõdusüsteemid on peaaegu kõikides kaasaegsetes saetööstustes, kuid Toftan 2 liini eripära on see, et ta on väga kiire. „Praegu sõidame tempoga 42–43 palki minutis. Iga palgi jaoks jääb arvutil aega otsustamiseks kuskil 1,2 sekundit. Samas sorteerimisliini tippkiirus on 50 palki minutis ehk et meil on veel, kuhu edasi minna,“ selgitab ta. Palgiveoautosid keerab ettevõtte õuele 35–40 tükki päeva jooksul ehk ca 2 koormat tunnis.
Sorteeritud palgid lähevad läbi koorija ja pärast seda skaneeritakse iga palk veelkord – see on vajalik selleks, et palk sae juurde jõudes oleks millimeetri pealt õiges asendis. Skaneerimise lõpus teeb arvuti otsuse, millisesse asendisse on vaja palk keerata ning sekundi murdosa jooksul kohendab liin palgi vastavalt sellele paika. Kui aga selgub, et palk on murdunud ning seda ei saa saagida, seiskub liin automaatselt ning murdunud puutüvi eemaldatakse. Materjali saagimise kiirus on 50 palki minutis.
Töötajad on arvutite taga
Saetööstuse töötajaid kohtab eranditult arvutite taga. Varem mängis väga suurt rolli inimese näpuosavus ehk laudade kvaliteet sõltus sellest, kuidas ta materjali sae ette juhtis. Nüüd paneb liini käima programmeerija. Liini näol on tegemist väga suure tööstusrobotiga ja kui liini tahetakse kiiremaks või aeglasemaks muuta, siis tuleb muuta koodi. „Inimeste roll on vaadata, et palgid ja saematerjal sassi ei läheks. Seda puidutööstuses ikka juhtub, sest materjal ei ole ühetaoline ning suurele robotile küllalt keeruline käsitleda,“ räägib Arula.
Tavaarusaama järgi on saeveski töötamiseks väga ohtlik koht, kuid Toftan 2 on esimene puidutööstus Baltikumis, mille tehnoloogia vastab täielikult Euroopa ohutusnormidele. Arula ütleb, et päris keeruline on endale selles tehases viga teha ning tehnoloogiliselt on asi väga ohutu. Näiteks seiskub liin automaatselt, kui inimene astub sellele liiga lähedale.
Kuivatamisteadus
Sae alt tulevad lauad liiguvad edasi kuivatisse. Enne veel saavad lauad külge niiskusandurid, mis näitavad, kuidas kuivamine edeneb. Kuivatite tehnoloogia pärineb Soomest, kuid siin on ka palju Toftani inimeste endi mõtteid. Näiteks kasutatakse erilisi survepresse, mis vähendavad oluliselt laudade n-ö propellerisse kuivamist, mis on lihtne juhtuma just puutüve ülaosas, mida Toftan 2 kasutab. „Teades, et ladvaotstes see probleem on, kuivatamegi lauapakke 4-tonnise pressi all. Nii saame olukorra, et puit kuivab sirgelt ja materjal ei kisu ennast propellerisse,“ räägib ta.
Kuivatatud materjal liigub sorteeri, mis taas laud laua haaval need erinevasse kvaliteediklassi jaotab. Siingi on tempo muljetavaldav – alates 200 lauda minutis. Võrdluseks – kui seda tööd teeks inimene, siis maksimaalne nobedus oleks 60 lauda minutis.
Hinnatud ja õiglane tööandja
Enamasti kuuleb ettevõtjaid kurtmas selle üle, kuidas sobilike oskustega ja asjalikke inimesi pole kuskilt võtta. Arula ei kurda. Toftanis oli keskmine kuupalk eelmisel aastal 1700 eurot, mis on oluliselt rohkem kui statistikaamet Võrumaa kohta keskmiseks näitab. „Kui on vaja häid inimesi, siis saame nad kätte. Eelmisel aastal oli meil vaja korraga võtta tööle 16 inimest. Avaldusi tuli aga 215. Kandideerisid ümberkaudsed asjalikumad inimesed, kuid palju oli ka nn soomepoisse. See oli tegelikult üsna kurb seltskond. Nägin paarikümmet kustunud pilguga inimest, kes tegelevad Soomes valdavalt lammutamisega ja asbestitöödega. Kui inimene on neli aastat olnud Soomes ja ei räägi endiselt soome keelt, siis see näitab, et ta on teinud väga rumalat tööd. Ma ei saa neid inimesi enam aidata, meil on vaja natuke teistsuguse ellusuhtumisega töötajaid,“ räägib Arula.
Toftan 2 saeveskis töötab palju bakalaureusekraadiga inimesi, sest on oluline, et nad oskaksid inglise keelt ning vajadusel suudaksid välismaa automaatikule ennast arusaadavaks teha. „Ma olen meie inimestega ülimalt rahul. Võib öelda küll, et ümberkaudsed paremad inimesed töötavad meie juures.”
Palka makstakse Toftanis tootlikkuse põhjal. „Ettevõtetel on palga maksmisel kaks kontseptsiooni: maksad inimestele vähe ja kupjad peksavad tulemuse välja või teine variant on maksta tootlikkusel põhinevalt ja tead, et inimese väike ahnus aitab koguaeg sul tootlikkust edasi arendada. See on win-win olukord!“
Toftanis tuleb käive inimese kohta praegu ca 370 000 eurot aastas. Kui Toftan 2 täistuuridel käima läheb, siis see number vähemalt kahekordistub. „Mõtleme, kui palju meie loome siia piirkonda lisaväärtust – meil on pea kogu tootmissisend eestimaine – tooraine, elekter, inimesed. Vaid diislikütus on importkaup. Valmistame toorainet teistele tööstustele, kes omakorda lisavad puidule lisandväärtust. Eesti riiki jääv raha on vägagi märkimisväärne,“ lisab ta.
