Tänavusel arvamusfestivalil olid eraldi tähelepanu all energiaga seotud teemad, sest selles valdkonnas tehakse lähiajal suuri otsuseid aga eelnevalt tuleb jõuda järelduseni, milline lahendus on Eestis kõige konkurentsivõimelisem.
Üheks tähtsamaks aruteluks kujunes vestlusring, mille keskmes olid teiste riikide õppetunnid seoses taastuvenergia kasutusele võtmisega.
Tuuleelektri arendamine on täna kiireim ja efektiivseim lahendus
Arvamusfestivali arutelu avas Maailma Energeetikanõukogu Eesti komitee peasekretär Priit Mändmaa kujundiga kolmejalgsest toolist, mille „jalgadeks“ on hind, varustuskindlus ja keskkonnamõju.
„Need kõik peavad olema samas mõõdus, sest kui üks jalg on liiga lühike, on kogu tool viltu,” nentis ta. „Eestis on taastuvenergia osakaal märkimisväärne, kuid suuremad tootmis- ja salvestusmahud aitaksid hoida elektri hinda tarbija jaoks soodsamal tasemel.“
Maismaa tuuleparkide arendaja ja taastuvenergia ettevõtte Vindr Balticu juht Marko Viiding rõhutas, et tuumküsimus on selles, millistest allikatest me elektrit toodame ning selles valguses on mõistlikult ja põhjalikult planeeritud tuulepargid Eesti energialahenduste portfellis võtmetähtsusega.
„Uued tuulepargid saavad anda soodsa Eestis toodetud elektri, kuid mõistame, et nende kõrvale on vaja juhitavaid võimsusi ja salvestustehnoloogiaid, et tagada elektrivarustuse stabiilsus igas olukorras. See ongi energiamiks ja tuuleenergia mängib siin olulist rolli,” kirjeldas Viiding. „Selle kõige juures mängivad olulist rolli ka meie enda käitumine ja tarbimisharjumused. Tootmine ja tarbimine määravad, kui tõhus ja jätkusuutlik on kogu energiasüsteem.“
Kasv tugineb targal energiakasutusel ja läbipaistvusel
Arutelus osalenud Tallinna Ülikooli teadlane ning hariduspsühholoog Grete Arro tuletas meelde tõsiasja, et iga tehnoloogiline uuendus võib suurendada ressursikasutust. Ta tõi näiteks Jevonsi paradoksi – kui auto mootorit muuta energiatõhusamaks, hakatakse tihti rohkem ja kaugemale sõitma.
Arro on seisukohal, et keskkonnaeesmärkide nimel on vaja muuta nii energiatootmise viisi kui liikuda nn kasinuse (ingl k frugality) suunas – vähem tarbimine peaks olema eesmärk omaette, sest muul moel keskkonnaprobleeme ei leevenda.
Vestlusringis osalenud Neo Performance Materials esindaja Vasileios Tsianos osutas sellele, et kui võtta aluseks suhtarvud, siis on tarbimistrend hoopis selgelt vähenev.
Mändmaa tõi arutelu käigus välja, et pole olemas last, kes ütleks, et tuulik on kole, vaid see on täiskasvanute hirmude probleem.
„Just seepärast on oluline, et inimesed näeksid oma silmaga, kuidas tuulepark töötab ja milline on selle tegelik mõju,“ märkis Mändmaa. „Hirmude hajutamine algab ausast infost, mitte reklaamsõnumitest, mis tänases valimiseelses keskkonnas toetuvad pahatihti poliitilistele eesmärkidele, mitte ühiskondlikule heaolule.”
Arutelus kõlas mitmeid kordi kogukonna kaasamise olulisus. Rootsi ja Hollandi kogemus näitab, et vastuseis on väiksem, kui kohalik omavalitsus saab arendustest otsest rahalist kasu.
Vindri kaasasutaja Jan-Olav Øderud märkis, et maksutulu peaks minema otse KOVile, mitte hajuma riigieelarvesse, mis oleks ka aus ja motiveeriv lahendus ka Eestis.
Kas taastuvenergia tasub ära riigipoolse toetuseta?
Energia- ja keskkonnaminister Andres Sutt märkis, et maismaa tuuleenergia arendamiseks pole otsest subsideerimist tingimata vaja, kuid seepärast sobivadki vähempakkumised, et ettevõtjad annaksid selle hinnangu ise.
Øderudi sõnul toimub Põhjamaades ja Lätis maismaa tuuleenergia arendamine valdavalt ilma riikliku rahalise toeta. Norra kogemus nimelt näitab, et elektrienergia tootjatele on toetuse maksmise asemel on mõistlikum kindlustada elektrienergia otseostulepingute sõlmimist. See tähendab, et turule jõuavad vaid parimad ja kuluefektiivseimad projektid.
