Kodumaine lihatööstus seisab vastamisi korraga nii üleilmsete kriiside kui ka sisemiste katsumustega – sigade Aafrika katk viib alla omavarustatuse taseme, majandus on jätkuvalt ebakindel, tooraine hanked samuti, löögi all on tootmise kestlikkus, tarbijate usaldus kahaneb ja tööjõudu napib.
Toidutööstuse, ennekõike siis lihakraami tootmise ja töötlemise küsimused olid muude teemade kõrval päevakorras ka septembri alguses peetud seakasvatuse konverentsil. Teemat lahkas AS-i Atria Eesti tegevdirektor Meelis Laande, kelle sõnul sai ka tema ettevõte tänavu Sigade Aafrika katkust (SAK) korralikult pihta, kaotades taudile 40 000-st seast umbes 10 000 nuumikut.
Helsingi börsil noteeritud Soome Atria Plc kontserni kuuluv Atria Eesti, mis koosneb Valga lihatööstusest ning seakasvatusega tegelevast ettevõttest OÜ Atria Farmid, on n-ö täistsükliline lihatootja, ettevõttel on olemas terve tarneahel farmidest tööstuseni, 2024. aasta käive oli ettevõttel 69,3 miljonit eurot, kasum 6,67 miljonit, mis annab toidutööstuse kohta tegelikult päris hea, 9,61% suuruse marginaali (viimase kümnendi parim näitaja).
Kõige tähtsamal kohal toidutööstuse riskihinnangutes on praegu tema jutu järgi loomakarjades möllavad taudid, põllumeest ehk tooraine tootjat mõjutavad asjaolud, tööstuse sisendite hind ja kättesaadavus, regionaalpoliitika, maksumuudatused jmt.
Viimastel kuudel aga SAK, mis andis Atriale esimese häirekella 30. juunil, kokku on sel suvel ettevõtet otseselt puudutanud neli SAK-i juhtumit. Viiruse sattumisel tarneahelasse tuleb sellest eemaldada toore ja toodang, see tuleb uuesti toota, anda aru riigi ametkondadele, taastada tarnekindlus, kahjud kokku arvestada ning siis võib kõik uuesti otsast alata. Ainuüksi ettevõtte palgakulu suurenes juulikuus üle 70 000 euro võrra. Siiani on seakatk Atria Eesti tööstusele tekitanud üle 300 000 euro suuruse rahalise kahju.
Lihatööstus elab heitlikke aegu
Meelis Laande ütleb, et Atria Eesti käive on viimastel aastatel tõmmatud sõna otseses mõttes rallikeerisesse, sest Valga tehas vajab olulisi investeeringuid, transport kallineb ja seakasvatuse müügitulu võrreldes 2023. aastaga kukkus – 14 miljonilt eurolt 11,3 miljoni euro peale.
„Tõsi, eelmisel aastal läks meil kaunis kenasti ja keegi võib ju nüüd öelda, et mida te üldse virisete, vaadake oma möödunud aasta kasumit. Aga selgituseks niipalju, et kasum tuleb suuresti amortisatsiooni arvelt, tehas vajab suurt rahapaigutust, samas peame omanikule ennast näitama ikkagi elujõulise ettevõttena, et siia ikka soovitaks investeerida,” kirjeldab Laande olukorda.
„Tulin Atriasse 2012. aastal, kui ettevõte oli suhteliselt keerulises seisukorras, bränd polnud tuntud, majandustulemustest pole mõtet rääkidagi ning kulus kümme aastat punnitamist, et ettevõte väga heasse seisu saada. Eelmisel aastal saime oma bilansist kahjumi maha, mis oli umbes 30 miljonit eurot. Eks see kõik näita ka lihasektori heitlikkust.”
Laande hinnangul on tõsine teema toidutööstuste tööviljakus. Ta toob välja, et viimase kümne aastaga on Eesti toidutööstuse tööviljakuse vahe Euroopa Liidu keskmisega vähenenud 14 protsendipunkti võrra, kusjuures see tähendab tema arvates murekohta mitte ainuüksi toidutööstuse, vaid kogu siinse tööstussektori jaoks.
„Me oleme siin Eestis väikesed, mistõttu peame iga päev mõtlema, et mida me teeme konkurentsis püsimiseks. Samas peame tõdema, et midagi on pildil valesti, kui võrdleme Eesti poodides müüdava toidukraami hinda näiteks Poola hindadega,” räägib ta. „Ja üks oluline asjaolu, mis siin rolli mängib, ongi tööviljakus, mille üks väljendusviise on suutlikkus tootmisvõimsust maksimaalselt rakendada. Meie paljud väikesed ettevõtted seda paraku ei suuda. Peame meeles pidama, et kõik, mida kasvatame, tuleb ka maha müüa, sellele võimalikult palju lisandväärtust andes.”
Tarbija ei hooli enam kodumaisest toodangust
Varem pikalt toidutööstuse turundusvaldkonnas töötanud Meelis Laande märgib, et mida aeg edasi, seda popimaks muutub tarbija jaoks kollane hinnasilt ehk siis allahindlused ja kampaaniatooted. Ka tööstused tunnetavad, et just sellisena müüdud toodangu osakaal suureneb jõuliselt.
„Võib öelda, et keskeltläbi 60% sellest, mille me tehasest välja müüme, läheb müüki n-ö soodushinnaga,” tõdeb ta. „See on ettevõttele päris karm reaalsus. Hind paneb tarbija jaoks asja paika.”
Eriti hulluks on olukord tema sõnul aga läinud tarbija ostueelistuste vaates. Konjunktuuriinstituudi viimaseid küsitlusi aluseks võttes toob ta välja mitmeid numbreid, mis näitavad, et inimesed hoolivad üha vähem toidu tervislikkusest, selle koostisest, lisaainete sisaldusest, kvaliteedi ja päritolumärkide olemasolust ja isegi kodumaisusest. Näiteks mullu eelistas eestimaist toidukraami vaid 30% toidukaupade ostueelistuse küsitlusele vastanuist, 2004. aastal oli see osakaal 60%.
„Need on trendid, mida toidutööstus peab järjepidevalt jälgima ja nendega arvestama,” ütleb Laande. „Näiteks trendid ütlevad, et hinnatõusu tingimustes ei ostagi inimesed keeduvorsti või viinerit järjest rohkem, nagu võiks arvata, vaid hoopis hakkliha osakaal on jaemüügis 2023. aastaga võrreldes päris arvestatavalt kasvanud. Samuti on suurenenud värske jahutatud maitsestamata sealiha ostmine.”
Lisaks toob ta välja, et väheneb kohalike tööstuste kaubamärkide ostmine ning suureneb private label ehk jaekettide omamärgitoodete osakaal ostukorvis. See on tema sõnul laias laastus veerand lihakraami turust, kusjuures omamärgitooted enamasti ei ole kodumaise päritoluga.
Kogu praegust situatsiooni arvesse võttes peab Meelis Laande võimalikuks, et toiduturule võivad lähiajal tulla muudatused. Ta ei ütle konkreetselt mis need on, aga peab silmas kas omanike vahetusi, liitumisi või tegevuse lõpetamisi.
„Miinimumprogramm peab olema saada oma karjadesse 300 000 siga tagasi,” kinnitab ta. „Atrial on plaanis ikkagi ka seakasvatusega jätkata ning võimalusel ka natukene laieneda.”
Eesti toidutööstus – palju väikefirmasid, madal lisandväärtus
- Toidutööstus moodustab ca 3% Eesti SKP-st.
- Toidutööstuse müügitulu 2023. aastal oli kokku umbes 3 miljardit eurot, mis teeb 18% kogu töötleva tööstuse müügikäibest.
- Lihatööstuse müügituli oli sel aastal 474,3 miljonit eurot.
- Ettevõtteid kokku 1023 (2022. aasta andmed), neist lihatööstuses 84 firmat.
- Umbes 70% ettevõtetest on mikroettevõtted, kus palgal alla kümne inimese.
- Tööd leiab ca 3% kõigist tööga hõivatutest.
- 2023. aastal eksportis Eesti põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades ca 2 miljardi euro väärtuses (umbes 11% kogu ekspordimahust), import moodustas 2,5 miljardit eurot.
- Toidukaupade import näitab kasvutrendi, võrreldes 2022. aastaga +7%.
- Eesti toidutööstuse tööviljakus lisandväärtuse alusel on napilt üle 30 000 euro, mis jääb alla EL-i keskmise (54 000 eurot).
- 2023. aastal tegi toidutööstus investeeringuid põhivarasse 121,5 miljoni euro väärtuses, mis on 22% rohkem kui 2022. aastal.
Allikas: regionaal- ja põllumajandusministeerium, statistikaamet, Eurostat
Lihaga isevarustatus viimastel aastatel langeb
