Töötleva tööstuse tootmismaht on selle aasta seitsme kuuga suurenenud aastases võrdluses küll 4,5% ja ka juulis näitas see 3,5% kasvu, kuid selle tõusu taga on paljuski eelmise aasta madal võrdlusbaas.
Töötleva tööstuse tootmismahu põhi jäigi eelmise aasta esimesse poolde. Vaatamata tootmismahu aeglasele paranemisele, oli juulis selle majandusharu tootmismaht 18% allpool 2022. aasta kevadesse jäänud tipptasemest.
Nii nagu kuu varemgi, aitasid ka juulis töötleva tööstuse tootmismahu kasvule kõige enam kaasa veesõidukite tootmine ja laevaremont. Kõige suurema piduri panid aga selle majandusharu kasvule toiduainete- ja puittoodete tootmise vähenemine. Müük ekspordiks suurenes taas kiiremini kui müük koduturule ning juulis tuligi enamus müügitulu kasvust ekspordist. Töötleva tööstuse ettevõtted müüsid juulis ekspordiks küll ligi 65% oma toodangust, kuid viimastel aastatel on see osakaal veidi vähenenud.
Laenumahu kasv peegeldub investeeringutes
Tööstusettevõtete kindlustunne on aasta tagusega võrreldes parem, kuid viimastel kuudel on toimunud väike tagasilöök. Ühest küljest on ettevõtete lähikuude ootused tootmise kasvatamiseks halvenenud, samas kui hinnang eksporditellimuste kohta paraneb. Küll on aga tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta välisturul erakordselt pessimistlik. See halvenes järsult 2022. aasta teisel poolel, koos Vene turu kadumisega ja kiire inflatsiooniga, ja pole siiani taastunud. Töötleva tööstuse ettevõtete tootmisvõimsuste rakendatus on küll eelmise aasta alguse madalseisuga võrreldes veidi paranenud, kuid on ikka veel tublisti madalam pikaajalisest keskmisest.
Vaatamata kindlustunde halvenemisele on intressimäärade langus suurendanud töötleva tööstuse ettevõtete laenunõudlust. Aasta esimese kuuga on nende uued laenud aastases lausa kahekordistunud, mis on vähemalt viimase kümne aasta suurim laenumaht. Laenukasv peaks aga üha rohkem peegelduma investeeringutes.
Välisnõudlus hakkab tasapisi paranema
Euroala majandus, kuhu suunatakse Eestist veidi üle poole kaupade ekspordist, kasvas aasta esimesel poolel küll üsna hästi, kuid selle taga peituvad suured sektoripõhised erinevused ja töötleva tööstuse jaoks on olukord endiselt keeruline.
Kuigi töötlev tööstus euroalal kosub aeglaselt, on pilt riikide järgi erinev (Saksamaal näitab töötleva tööstuse ostujuhtide hinnang jätkuvalt majandusaktiivsuse vähenemist) ning ettevõtete jaoks on üha kasvavaks probleemiks tootmissisendite hindade tõus. Ettevõtete kasvu väljavaateid ei halvenda mitte ainult ekspordibarjäärid USA-sse, vaid ka suurenev konkurents Aasia riikidest.
Vaatamata USA kaubanduspoliitikast ja kõrgematest tollimaksudest põhjustatud pingetele ja nende negatiivsele mõjule Eesti kaubanduspartnerite kasvu väljavaadetele, peaks välisnõudlus tasapisi paranema. Selle aastaga võrreldes on Lätis, Leedus, Rootsis, Soomes ja Saksamaal oodata järgmisel aastal, paljuski sisenõudluse toel, majanduskasvu paranemist.
