Eestis tegutseb ligi 600 toidu- ja joogitootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd ligi 15 000 inimesele. Kvaliteetse toidu A ja O on tooraine, olulise eelise konkurentsis annab mõistagi ka kasutusel olev tehnoloogia, et tootmine ja logistika toimuksid tõrgeteta.
Kaks viimast aastat on Andre Farmi rahvale olnud peadpööritavalt kiired. Nimelt just nii kaua on nad tegelenud juustu valmistamisega ja jõudnud uustulnukana turul nullist enamike suurte poodide lettidele. Lisaks on juustud korjanud auhindu nii Eestist kui välismaalt. See viimane on eriti suur saavutus, sest varem ei ole Eestis valmistatud juust sellist rahvusvahelist tunnustust pälvinud. Andre Farmis valmistatud juust on lisanditeta ning erinevas vanuseastmes 3-kuusest laagerdumisest kuni 2-aastaseni välja.
Andre Farmi perenaine Erika Pääbus räägib, et juustutootmine sai alguse piimakriisist ja vägagi suurest kitsikusest. „Olime sõna otseses mõttes ellujäämisepiiril, sest piima kokkuostuhind oli langenud nii madalale, et sellega enam kuidagimoodi välja ei tulnud,“ räägib ta. „Samas ei saanud ma oma lehmadele öelda, et täna te süüa ei saa, sest börsil on piimatoodete hind nii madal. Niisiis hakkasime otsima varianti, kuidas piima ise väärindada.“
Ei perenaine Erika ega peremees Aivar Alviste ei teadnud tollal midagi juustu valmistamisest ning veel vähem oma kauba maha müümisest. Oli ju siiani piim alati muretult müüdud kombinaati.
Algatuseks uuriti juustuturgu ning asi tundus päris lootusetu. Juustulett on meil ju alati olnud väga pikk ning tootjaidki palju. Erika meenutab, kuidas ta ostis kokku kõikvõimalikud müügil leiduvad juustud. Mõni ei olevat süüa kõlvanudki, mõnel oli pakend inetu ning üldiselt olid väiketootjate juustud lettidel kehvadel kohtadel ning tihti pakkumises allahindlusega. „Võtsime endale eesmärgiks, et hakkame valmistama maailma parimat Eestis toodetud juustu,“ ütleb Erika.
Euroopasse õppima
Esimeste Andre Farmi juustude lettidele jõudmisele eelneb päris pikk lugu. Juustuvalmistamiseks on ju vaja seadmeid ning nende ostmiseks vahendeid. Meierei investeeringu suuruseks kalkuleerisid Erika ja Aivar 550 000 eurot, kuid reaalsuses kulus veel 100 000 euro võrra rohkem. „2013. aastal pöördusime panka, rääkisime oma mõttest hakata ise piima väärindama. Pool aastat hiljem saime pangast vastuse, et ei – väärindada pole küll mõtet, ostke ikka rohkem loomi juurde ja tootke aina rohkem piima. Selleks andis pank meile raha, kuid me hakkasime ikkagi meiereid ehitama,“ räägib Erika. Muidugi avastas laenuandja peatselt sellise isetegevuse.
„Pangast tuldi vaatama. Õnneks ei nõutud kohe raha tagasi ja oldi väga vastutulelikud. Kuigi tõsi, ühe korra ütlesin pangas ka seda, et võin kohe panna võtmed lauale, sest nagunii on kogu vara teile juba panditud…“
2015. aasta kevadel käisid Erika ja Aivar juustuvalmistamise tarkusi Hollandis ühes koolituskeskuses õppimas. See oli pöördeline punkt ettevõtmises, sest täna kinnitavad mõlemad, et Eestis poleks nad kelleltki sellist õpet saanud.
Tagasi tulles asuti saadud tarkusi kohe rakendama ning esimene Andre Farmis valmistatud juust sündis 20. augustil 2015. Juba paar kuud hiljem kirjutas farmile Tallinna Kaubamaja ostujuht, kes uuris, mis on teoksil ja kas kaubamajja saaks ka uut juustu müügile anda. Juba oktoobri lõpus oligi Andre Farmi juust Tallinna Kaubamajas müügil ning õige varsti pärast seda ka Tartu Kaubamajas. Ka Coop otsis uue juustumüüja ise üles.
Tee kaubandusse
Siit võib jääda mulje, et kaubandusse oma tootega sisse saamine on väga lihtne. Päris nii see Erika sõnul siiski pole. „Tegime alguses iga nädal degustatsioone. Samuti käisime pea kõikidel laatadel. Muudkui pakkusime oma toodangut proovida. Oleme kuulnud väga paljude ostujuhtide arvamust, kuidas Eesti tarbija ei suuda osta juustu hinnaga 10,90 eurot kilo. Hoolimata ostujuhtide arvamusest näeme, et suudab ja ka tahab. Pikapeale saime aru, et tulime oma juustuga täiesti tühjale turule ning lõime endale ise nišši,“ räägib Erika. „Meie eesmärk pole kunagi olnud teha juustu võileiva peale panemiseks ning hinnasõtta me ei lähe. Hinnaga löömine on väga libe tee – kui oled tarbija sellega ära harjutanud, siis sellest keerisest on pea võimatu välja tulla.“
Ketipoodidesse sisse saamiseks on Erika sõnul vaja suurt kannatlikkust ning raudseid närve. „Selverisse müügile jõudmine võttis aega aasta. Nad otsustasid küll kiiresti ära, et tahavad meie kaupa, kuid lepingu sõlmimine venis ja venis, kuna me ei olnud kõigega nõus. Nimelt ei olnud nõus hinnas järele andma,“ ütleb Erika. Prismadesse saamine võttis aega veelgi kauem, lausa kaks aastat ja kolm äraütlemist. Perenaine imestab, et kaupmehed muretsevad, kas väiketootja suudab piisavalt palju toodangut anda, kuid mingit indikatsiooni samas ei anta, palju nad on võimelised müüma. Täna valmistatakse Andre Farmis 6 tonni juustu kuus, kuid võimu jätkub poole rohkema tegemiseks.
Kaubanduses on reeglina müügil Andre Farmi noored juustud. „Nende arvates ei jaksa Eesti inimene osta kallimat ja vanemat juustu. Tegelikult on meil aastasest juustust puudu ja me müüks teda oluliselt rohkem, kui meil teda oleks. Laagerdunud juustudega me ei tee müügitööd, vaid need ostetakse ära nagunii,“ ütleb Erika.
Rahvusvahelised tunnustused
Vaid kahe aastaga on Andre juustud jõudnud Eestis kõikjal müügile ja saanud ka rahvusvahelist tunnustust. Eelmisel aastal saatsid Aivar ja Erika oma noored juustud Brüsselisse pimetestile, kus juustusid hindasid tippkokad üle maailma. Andre noor Grand juust sai maksimumauhinna ehk 3 kuldtähte, Prima aga 2 kuldtähte.
„See saavutus üllatas ka korraldajaid, sest Eesti on juustumaana täiesti tundmatu ja uustulnuk,“ ütleb Erika. Andre Farmi aastavanused juustud said hõbeauhinna ka Hispaanias toimunud võistlusel ning sel aastal saadetakse vana Grand juust võistlema Londonisse. „Peremees on hamba verele saanud, tahaks teada, mis meie Grandist arvatakse,“ ütleb Erika.
Kuidas sünnib maailmatasemel juust?
Erika ütleb, et siin on umbes 10 põhimõtet, mida tuleb teada ja ka rakendada. Üldiselt aga algab hea juust põllult ehk siis toidust, mida lehm sööb. See peab olema õige ja kvaliteetne. Natuke sõltub juustu tase ka loomade tõust.
Nii on Tartumaal Kamba vallas asuva Andre Farmi kõige tähtsamad tegelased mummukesed. Selliselt kutsutakse siin lehmi, kelle piimast sündiv juust on auhindu võitnud ka piiri taga. See on krantsikari, nagu ütleb perenaine, kuid domineeriv on siin Eesti punane tõug. Seevastu mustavalgekirju lehma piim pole juustuvalmistamiseks kuigi hea, kuna kalgendub halvemini.
„Olime varem piima väljalüpsi poolest Eestis tipus, aga enam ei ole see eesmärk. Las lüpsavad pigem vähem, aga loomad on tervemad,“ ütleb Erika.
Tööjaotus peres on korraldatud nii, et Erika tegeleb müügi, turunduse ja arvutitööga, Aivar tootmise ja loomadega. Lisaks on ettevõttes palgal 13 inimest ning juustutegu käib iga päev.
Lisaks jaekettidele on Andre juust müügil talus kohapeal, samuti on neil oma lett Tartu turuhoones ning ka rida restoranide tellivad oma toitude valmistamiseks just Andre juustu. Seega on vastupidamine suurte kaubanduskettide hinnasurvele end õigustanud – tuleb ajada oma asja ning jääda endale kindlaks. Andre juust on leidnud endale väikese, aga õige nišši.
