Eesti Plastitööstuse Liit alustas Eesti juubeliaastat külaliste võõrustamisega Euroopa ühest suurimast kaubandusorganisatsioonist PlasticsEurope.
Visiidil osalesid külalised Rootsist, Taanist, Soomest ja Suurbritanniast, et tutvuda meie plastitööstusega ja arutada Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetud plastistrateegiat.
Valdkonna ettevõtjad Eestis on lähtunud plastistrateegia printsiipidest juba aastakümneid, koos tehnoloogia arenguga on tootmisprotsessis tekkivate plastjäätmete kogus pidevalt langenud. Tänu kaasaegsetele puhastus-, sorteerimis- ja ümbertöötlemisseadmetele suudetakse täna tootmisprotsessis tekkivad plastijäätmed kogu ulatuses taaskasutada. Ringmajanduse printsiipidest lähtuvalt on aina olulisem ka tark tootedisain ja materjalide teadus- ja arendustegevus.
Uus plastistrateegia
Euroopa Liidu plastistrateegia elluviimise tegevuskava on ettevalmistuse faasis. On oluline, et Eestis lähtutaks Euroopa Liidu ülestest suunistest, et meie ettevõtjate rahvusvaheline konkurentsivõime ei väheneks. Muudatuste elluviimisele peab eelnema mõjude analüüs, mis hõlmaks nii majanduslikke kui ka keskkonnahoiu aspekte.
Kindlasti tuleb ka silmas pidada, et ei kaasneks senisest veelgi suuremat energia, vee jt ressursside kasutamist. Oluline on investeeringute suunamine plastjäätmete kogumis-, puhastus- ja ümbertöötlemisseadmetesse ning lõpptarbija teadlikkuse tõstmisesse.
Eesti Plastitööstuse Liit on täielikult jäätmete loodusesse ladestamise vastu ja peab oluliseks jäätmete liigiti kogumist, et vältida kodumajapidamistes tekkivate plastjäätmete sattumist loodusesse, ning tekkivate jäätmete maksimaalset väärindamist. Plastjäätmete kogumise ja ümbertöötlemise sihtarvude saavutamise eelduseks on tõhusam jäätmete liigiti kogumine ja tarbijate teadlikkuse tõstmine.
Olulised investeeringud
Eesti plastitööstuse ettevõtted on andnud märkimisväärse panuse ringmajanduse edendamiseks ning tänaseks on tehtud juba rida mastaapseid investeeringuid.
Estpak Plastik AS käivitas käesoleva aasta alguses modernse tootmistehase Harjumaal, kus valmistatakse toiduainetööstuses kasutatavaid pakendeid 100% ümbertöödeldud plasttaarast. Detailideni läbimõeldud kontseptsioon, Starlingeri masinad ja LEAN-tootmispõhimõtted üle 5000-tonnise tootmisvõimsuse juures on ringmajanduse filigraanne näide, mis on eeskujuks kogu Euroopa plastitööstusele.
Teise näitena võib tuua Maardus asuva Orkos Estonia OÜ, mis ekspordib Eestist ja ka mujalt kogutud tööstus- ja kodumajapidamises tekkivaid kilejäätmeid juba kõrge kvaliteediga regranulaadi kujul.
Sektor panustab olulisel määral ka masinate ja seadmete automatiseerimisse ning tööstuse digitaliseerimisse. Näiteks Ensto Ensek AS investeeris mullu plastivaldkonna seadmetesse kokku 1,5 miljonit eurot, millest olulisemad olid LSR-komponentide valmistamise tehnoloogia moderniseerimine ning kahest erinevast plastmaterjalist ja kahest metallkomponendist koosnevat toodet valmistava robotliini käivitamine.
Uue kümnendi väljakutsed
70% Eesti plastitootjatest tegutsevad survevalu valdkonnas. Kiirem tootmis- ja müügimahtude kasv on saanud osaks ettevõtetele, kus lisaks automatiseerimisele on fookusesse võetud kõrgema lisandväärtusega teenuste pakkumine, nagu projekteerimine ja erinevad spetsiifilisi oskusi nõudvad koostetööd.
Samas valitseb Euroopa turul tihe hinnakonkurents ja siseriiklikult on surve palkade jätkuvale kasvule, mis pärsib ettevõtete investeerimisvõimekust. Plastitööstuse ettevõtjatele valmistab suurt muret riigi ebastabiilne maksukeskkond, kõrged energiahinnad ja tööstussektori vajadustest lähtuvate finantsinstrumentide puudus. Tööstuspoliitika peab saama riigi prioriteediks.
Tänu Eesti Plastitööstuse Liitu koondunud ettevõtjate, Hiiumaa Ametikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühistele jõupingutustele käivitus sügisel üle kümne aasta oodatud plastitöötluse seadistaja kutseõpe. 2017. aastal saavutati läbimurre ka Eesti põlevkivituha kasutamisel plastmaterjalide täiteainena. Alanud on läbirääkimised potentsiaalsete välispartneritega polümeeritööstusest eesmärgiga realiseerida Eestis tekkiv põlevkivituhk kõrge lisandväärtusega plasttoodetes.
Eesti Plastitööstuse Liit vaatab Euroopa poole. Juunikuus oodatakse visiidile kogu Euroopa plastiorganisatsioonide liidritest koosnevat delegatsiooni.
