Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskond sai sellel vastuvõtuperioodil väga suure positiivse üllatuse osaliseks. Nimelt on 2025/2026 õppeaasta alanud 10 aasta parima tulemusega sisseastujate kasvus ja õpingute katkestamiste vähendamises.
Selle tulemuse taga, mis tegeleb laiapõhjalise inseneride põua vähendamisega, on väga paljude inimeste panus ja neil on, mille üle uhkust tunda. Suurim väljakutse inseneriteaduskonna jaoks seisneb loomulikult selles, kuidas saavutatud taset tulevikus stabiilsena hoida või veelgi kasvada.
Rohkem tudengeid, rohkem väljakutseid
Uus olukord on toonud kaasa selle, et peame ülikoolis toime tulema rohkemate tudengite ja tagama neile kvaliteetse õppekorralduse – matemaatikaõppes, erialase õppega seotud laborites, praktikumides ja mujal. Inseneeriaõppes on oluline teooria ja selle rakendamine päriselu probleemide lahendamisel. Aga selleks peame leidma õppetöösse senisest rohkem tuge avalikult sektorilt ja ettevõtlusmaastikult. Tekkinud on vajadus senisest rohkemate praktikakohtade, lõputööde teemade ja nende juhendajate ning muude koostööpunktide osas.
Üks õppeprotsessi pudelikael tudengile on õige lõputöö teema ja juhendaja(te) leidmine. Väga ootame, et lisaks akadeemilisele juhendajale leiame tudengitele tuge ettevõtlussektori kaasjuhendajate näol, kes pakuvad oma eksperditeadmist. See annab ettevõttele või mõnele teisele rakendajale hea võimaluse küsida uut infot, mis toetab nende tulevikuplaane ja investeeringuid. Ja miks mitte leida lahendusi ka olemasolevatele probleemidele.
Inseneriteaduskonnas on ca 90% lõputöid ettevõtetepõhised. Mida rohkem ja täpsemalt suudavad ettevõtted oma teemasid ja küsimusi sihtida, seda rohkem kasu ja väärtust saavad nad läbi lõputööde. Seda nii bakalaureuse- kui ka magistriõppe tasemel, kus viimased arendavad lõputöö teemasid oma õpingute vähemalt viimase semestri (5 kuud) jooksul, käsitledes lahenduste pakkumisel iga valdkonna kõige uudsemaid teadussaavutusi.
Inseneeriaõpe muutub oluliselt praktilisemaks
Ka uuel positsioonil alustanud Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Ingrid Pappel on hiljuti olulise fookusena välja toonud eesmärgi, kus kujuneks välja õppekeskkond, kus õppimine on paindlik, kvaliteetne ja õppija jaoks tähenduslik. „Soovin, et tudengid saaksid õpitut rakendada kohe päriselulistes projektides, et teha koostööd ettevõtete ja avaliku sektoriga ning näha kuidas nende teadmised loovad väärtust ühiskonnale,“ ütleb õppeprorektor. Lisaks tõstab ta esile mujal maailmas juba tuntud väljakutsepõhised ning projekt- ja probleemõppe vormid, mis arendavad lisaks erialastele oskustele ka meeskonnatööd, loovust ja probleemide lahendamise oskust.
Seoses ootustega viia inseneerias õppetöö veelgi sidusamaks töömaailmaga, koostati inseneriteaduskonna õppeprodekaani Ivar Annuse juhtimisel eraldi projekt- ja probleemõppe definitsioon, mis loob kõikidele panustajatele selgema konteksti ja raamistiku. Ootame ettevõtetelt probleemkohti, mida tudengid saavad õppetöös analüüsida ja lahendusi otsida.
Saadaval on erinevad koostöömudelid
TalTech on tuntud oma tudengiaktivismi organiseerituse osas – meie teaduskonna tudengiorganisatsioon INSÜK (Inseneriteaduskonna üliõpilaskogu) on kasvanud rohkem kui 700 liikmeni.
Mõned näited – maailma parim tudengivormel, TIVO – tudengite vesinikuorganisatsioon, robotiklubi, Solaride, teadusklubi, asutamisel on drooniklubi jm. Nad kõik otsivad oma eesmärkide ellu viimiseks väliseid koostööpartnereid (know-how’d, ettevõtete külastusi, sponsorlust jm). Inseneriteaduskonna tudengite seas kogub populaarsust töövarjutamine, kus tudeng veedab tööpäeva koos oma valdkonna asjatundjaga, et täpsemalt aru saada töö sisust ja vastavast keskkonnast.
Inseneriteaduskonna õpet mõjutab kindlasti see, et 45% bakalaureuse taseme tudengeid ja 92% magistritaseme tudengeid töötavad. Kõik rahvusvahelised kõrghariduse hindajad küsivad – kuidas on võimalik nominaalajaga õppida ja töötada? Õpe on muutunud paindlikumaks õpiaja jt võimaluste osas.
Eeldus on, et inimesed peavad selle ajaga ka õpingud läbima. Siin on tööandjatel võimalus oma töötaja õppest rohkem väärtust saada kui osatakse pakkuda, millisest teabest ettevõttes puudust tuntakse.
Inseneriteaduskonna suurim mõjutaja on riiklik programm Inseneriakadeemia, mis on HTM-i ja HARNO eestvedamisel ning Euroopa Sotsiaalfondi toel loonud laiapõhjalise koostöövõrgustiku ja ühised eesmärgid, millega on õnnestunud inseneeria valdkond ja olulisus taas ausse tõsta.
