Qhausi omaniku ja tegevjuhi Reino Sootsiga kokku saades tõdeb mees, et Qhaus on veidi teistmoodi ettevõte või vähemalt tahaks olla. „Nagu üks kolleeg ütles – me ei tahaks olla nagu puusepad katuse all,“ ütleb Soots naljatamisi. Edasi räägime ettevõtte enda loodud ERP-süsteemist.
Tänaseks on Qhaus programmi arendamisega tegelenud peaaegu 3 aastat. „Et tootmist hallata, on vaja tarkvara. Uurides erinevaid turul olevaid võimalusi, saime aru, et meie tootmise eripärasid arvestavat lahendust olemas ei olnud,“ meenutab Soots.
Nii hakatigi ise süsteemi arendama ning juba täna on see ettevõttele hoidnud kokku 3–4 töökohta ning andnud suure võidu ajas ning ülevaates. „Tulevikus võiks kasu olla oluliselt suurem,“ kinnitab Soots.
Mille arendamisega siis ikkagi tegeletakse?
Nagu öeldud, siis ERP-programm peaks alustama tööd juba kliendi päringu saabudes. Täna joonestavad insenerid 3D-mudeli tulevasest projektist, mille põhjal genereerib tarkvara valmis pakkumise, arvestades varasemate projektide kogemust, keerukust ning materjalide maksumusi.
Heas unenäos näen, et programm aitab kliendil vormistada maja tellimuse ning see jookseb tootmisse. Reino Soots, Qhaus tegevjuht
„Meie kaugem eesmärk on, et klient saaks ise programmis joonestada oma nägemuse majast nii, et meie ei pea sekkuma. Klient paneb põhiasjad paika, saab esialgse hinnakalkulatsooni, meile tuleb tellimus ning edasi täpsustame juba kliendiga detaile ja vaatame lahenduse koos projekteerijaga üle. Seejärel söödetakse projekt masinasse sisse ning algab tootmine,“ kirjeldab Reino Soots tulevikunägemust.
Sealt edasi jaotatakse detailid juba autokoormatesse, et need objektile tarnida ning seal vastavalt projektile paigaldada.
Kogu ring: protsessihaldusest tootmisse
ERP-programmi tänane fookus on protsessihaldus, et saada ülevaade toimuvast, koguda statistikat ning saada ülevaade tootmise pudelikaeltest. Ja seda ikka selleks, et toota vähemate kuludega, efektiivsemalt ja väiksema ajaga.
Soots toob siinkohal näite: „Kui varem mõtlesin, et mul on vaja ekstra aurutõkkekile- või villapaigaldajat, siis tegelik pudelikael oli hoopis karkassi kokkupanek ja markeerimine. Uus CNC-masin teeb markeeringu ära ja kui varem läks 43% aega karkassi kokkupanekuks, siis täna on see 20%. Kui masin töötaks 24/7, oleks investeeringu tasuvusaeg üsna lühike.“
Qhausi tootmine. Foto: Maris Tomba
„Heas unenäos näen aga seda, et programm aitab kliendil vormistada maja tellimuse ning see jookseb tootmisse,“ kirjeldab Soots 5–10 aasta perspektiivi ja lisab, et tänased programmid on juba nii automaatsed, et kui näitad raamid ära, siis programm lisab automaatselt puidust elemendid.
„Meie eesmärk on, et kogu protsess oleks märgatavalt automaatsem ning kiirem. Täna võtab 200 m² maja projekteerimine ca 6–8 nädalat, tootmine aga 3 päeva. See ei ole tasakaalus. Täna oleme tänu uuele projekteerimise tarkvarale ning ERP-programmile 3 nädala juurde jõudnud, kuid seda aega oleks võimalik veelgi vähendada,“ sõnastab Soots eesmärgi, kuhu liigutakse.
Iseõppiv programm hoiab kokku nii aega kui raha
ERP-programmi näol on tegemist iseõppiva tarkvaraga. Nimelt õpib programm ise ja täiendab jooksvalt kasutatavaid algoritme.
Nii saadakse ühest küljest infot tootmise ja selle pudelikaelade kohta, mida on võimalik lahendama asuda, samuti on võimalik panna tarkvara tööle näiteks töötajate ajaarvestuse ja tulemustasude väljaarvutamiseks.
„Kui teeme uuele kliendile hinnapakkumust, siis programm saab aru, kui keeruka projektiga on tegemist – palju aega, materjali jm kulub elementide tootmiseks ja palju see moodustab üld- või palgakuludest. Nii võime saada konkurentidest odavama pakkumuse, teinekord ka kallima, kuid vähemalt me ei hammusta endale näppu.“
Lisaks Skandinaavia turule nähakse suurt potentsiaali ka Kesk-Euroopas. Foto: Reino Soots
ERP-tarkvara võimalused on Sootsi sõnul sisuliselt piiramatud. „Täiendame igapäevaselt olemasolevaid lahendusi ning õpime oma vigadest,“ selgitab Soots, et tegemist ei ole valmislahendusega ning see on arendusprotsessi juures loomulik.
„Küll oleme juba täna ajas palju efektiivsemad. Eeskätt puudutab see kõiki tootmisega seotud lisategevusi – näiteks pakkeskeemide tegemised, saatelehtede ning pakkumuste vormistamine, lepingute ettevalmistamine, need on kõik viidud automaatseks,“ toob Soots näite.
Ka klient saab ligipääsu programmile, kus on kirjas kokkulepped, muudatused jms. Nii saab klient sisuliselt reaalajas ülevaate, mis seisu projekt parasjagu on jõudnud.
Otsitakse kaasamõtlejaid ning panustajaid
Seni on tegelenud Qhausis programmi arendamisega 2–3 inimest ning täna vaadatakse ringi, et projektiga rohkem ettevõtteid kaasa saada. „Oleme kusagilt alustanud ning 3 aastaga saavutanud päris palju, kuid et arendus liiguks kiiremini, on mõte kaasata rohkem osapooli. Kui programm saab terviklikumaks, saaks seda ka laiemalt jagada,“ sõnab Soots.
3päeva võtab 200 m² maja tootmine.
Siinkohal toob Soots näite 3D-pakkeskeemide tegemisest. „Pakkesüsteem on ühendatud ERP-programmiga, mis omakorda ühildub projekteerimistarkvaraga. Nii võetakse projekt ning võttes arvesse detailide kuju, paigalduse järjekorda, kaalujaotusi, kujupüsivust jm, pakub süsteem välja pakkeskeemi. Kui varem läks sellise skeemi tegemiseks 10 maja puhul 4–5 päeva, siis täna käib see 5 sekundiga,“ selgitab Soots aja kokkuhoidu.
Täna on Qhaus investeerinud arendamisse palju aega ja raha. „See aeg, mis me kokku hoiame, läheb piltlikult öeldes investeeringute katteks, kuid arendus ei ole lõppenud. Ideid on nii palju, et alles väike osa on nendest valmis,“ kutsub Soots kaasa mõtlema. Nii otsitakse täna huvilisi, kes oleks valmis arendamises kaasa lööma. „Hea meelega jaotaks vastutust, know-how’d ja aega erinevate osapoolte vahel, et kiiremini tulemuseni jõuda. Eesmärk on saada turueelis, et toode märgatavalt kuluefektiivsemalt ja kiiremini valmis saada.“
Kas tulevik on täisautomaatne tehas?
ERP-süsteem aitab esmajärjekorras täna projekti hallata, kuid ulatub otsapidi juba ka tootmisse. Nt saab CNC-masin info projekteerimistarkvarast ja arvutab ise, milliseid detaile ja kuidas optimaalsemalt järgata, et materjalikadu ning ajakulu oleks vähim. Tootmises on oluliselt suuremad võimalused, kuid see on Sootsi sõnul järgmine samm.
Uurin, kas liigutakse täisautomaatse tootmise poole? „Robotite miinus on see, et nende eluiga ei ole väga pikk, viie aastaga on nad ajale jalgu jäänud. Täisautomaatsel tootmisel on hind ja siin tuleb vaadata, mis on investeeringu tasuvus.“ Soots lisab, et tänase sertifitseeritud süsteemiga pole nende valdkonnas täisautomaatne tootmine hästi ka teostatav, kuna sel juhul peaks hakkama komposiitmaterjale kasutama. Samas oleks võimalik inimeste arvu vähendada kuni 70%, mis annaks olulise võidu.
Saksamaal on täna juba olemas tootmisliinid, mis lubavad toota 100 maja aastas 20 inimese asemel 4 inimesega. „Reaalselt ma ei ole seda näinud, ja pudelikael võib tekkida hoopis edaspidises: pole lihtsalt inimesi, kes toodetud majasid kokku paneksid.“
Qhaus kümnendi pärast
Kui uurin, kus on Qhaus 10 aasta pärast, vastab Soots pärast pisikest mõttepausi, et tahaks töötada ERP-süsteemiga, mis oleks seotud ka masinatega ja haldaks kogu tsüklit. „Kui võidame tänu programmile aega, saame enam panustada insener-tehnilisele personalile, kes annavad tootele enam lisandväärtust.“ Kokku töötab Qhausis kolme ettevõtte peale 80 inimest. Hiljuti hakati pakkuma ka paigaldust oma majadele, nii töötab pea 30 inimest Norras. Eestis kohapeal on kontoris ja tootmises kokku ca 50 inimest.
Kümne aasta pärast loodab Qhaus pakkuda konkurentsi Eesti suurematele tootjatele. Foto: Reino Soots
Täna lähevad suured tellimused Norra, oluline on aga ka Rootsi turg. „Asju on üleval ka Saksamaal, kuhu tulevikus tahakski suunata poole müügist. Täna töötame selle nimel kõvasti,“ tõdeb Soots ja lisab, et sissetöötamine uuel turul võtab aega minimaalselt 5 aastat. „Kui täna teeks sinna tehase, peaksin arvestama, et minimaalselt 3 aastat maksan sellele peale.“
Qhaus saab iga päev ca 4–5 päringut. „Tänu ERP-süsteemile suudame neid hallata. Ühe pakkumuse tegemine võtab ca pool tundi, mis on võrreldes käsitsi tegemisega kordades väiksem aeg. Kui saadame pakkumuse ära, siis peab aga hakkama kliendiga tegelema ja täna läheb järelteenindusele ca 1,5 nädalat ning kui need kuhjuvad, siis uute pakkumiste tegemisel tekib paratamatult järjekord. Meie eesmärk on jõuda päringust pakkumiseni vähemalt 48 tunni jooksul.“
Eesmärgid suured
Ambitsioonid nii käibe kui kasvunumbrite osas on suured ja nii ongi vaja leida inimesed, kellega saaks rohkem ära teha. Väike mõttepaus. „Loodan, et kõik on 10 aasta pärast hästi. Kunagi ei tea, kui hakkad midagi natuke vastuvoolu tegema, kas see on õige otsus. Kuid tahaks olla suurem,“ võtab Soots kokku.
Kui vaadata Saksamaa tehaseid, siis nende aastakäibed on +300 miljonit, see on terve puitmajatootmise käive Eestis kokku. „Sinna me ei pürgi, kuid Eestis võiks me suurtele konkurentsi pakkuda küll. Selleks on vaja õigeid inimesi ja õigeid diile,“ sõnab Soots ja lisab, et puitmajatootmine on mahuäri. „Rootsi turul tahetakse saada fassaadielemente, kogused on meeletult suured, aga seal pole tootjaid. Samas ei taheta killustada end pisikeste tootjatega, vaid võtta maht ühelt tootjalt. Kui meil oleks mahtu pakkuda, oleks üsna lihtne edasi liikuda. Kui siis ka ei saa, on asi müügis.“
Mida teha, et rattal püsida? Vastus tuleb kiiresti. „Sa pead olema klientide teenindusele suunatud, mitte ainult ehitaja ja tootja.“ Aga milline on hea juht? (mõttepaus). „Inimene, kes suudab motiveerida. Ja ma ei pea silmas raha. Et meeskonnal oleks positiivsust. Loomulikult peaks majanduslikult ka asi toimima,“ möönab Soots.
