Maailma tööstusriikides käib revolutsioon. Algas see Saksamaal ja paistab, et oktoobris. Nii et suur industriaalne oktoobrirevolutsioon on täiel hool käimas. Kogupauke paleede pihta ei käi ja veinikeldreid ei rüüstata. Ohvreid vist ka ei ole karta, õigemini, ohvriteks võivad osutuda need, kes neljandat tööstusrevolutsiooni omaks ei võta.
Neljas tööstusrevolutsioon, mida peenemalt Industry 4.0 või Industrie 4.0 või tööstus 4.0 kutsutakse, annabki tööstuse robotite kätte. Kui esimene tööstusrevolutsioon 18.–19. sajandil asendas käsitöö vabrikutööga ning 19. sajandi teisel poolel aset leidnud teine tööstusrevolutsioon tõi kasutusele konveierliinid, siis järgmised kaks on seotud infotehnoloogia ja digitaalsete protsessidega. 20. sajandi lõpp tõi tööstusesse arvutid ja infotöötluse, sellel kümnendil Saksamaal välja kuulutatud programm Industrie 4.0 paneb aluse küberfüüsiliste süsteemide tekkele.
Tööstus 4.0 tähendab seda, et nii kodu- kui ka tööstuslikud seadmed suhtlevad omavahel interneti kaudu, koguvad ja töötlevad andmeid ja robotite sõltuvus inimesest väheneb märgatavalt. Euroopa jaoks, kus tööjõud on kallis ja kust tootmine seetõttu Aasiasse kolib, on neljas tööstusrevolutsioon võimalus säilitada oma koht maailmamajanduses.
Dominik Rohrmus on üks neist, kes on Saksamaal tööstus 4.0 programmiga tegelnud selle algusaegadest peale. Alates 2016. aastast on dr Rohrmus juhtinud ka ühendust nimega Labs Network Industrie 4.0 (LNI 4.0). See assotsiatsioon ühendab Saksamaa suuremaid ettevõtteid, tööstusharude liite, majanduspoliitika kujundajaid ja teadlasi. Dominik Rohrmus tegeleb Industrie 4.0 viimisega just väikeste ja keskmiste ettevõteteni.
Tallinnas toimuval Industry 4.0 in Practice konverentsil räägib Dominik Rohrmus oma kogemustest, kuidas neljas tööstusrevolutsioon väikestesse ja keskmistesse ettevõtetesse jõuab, tutvustades LNI 4.0 uuenduslikku testkeskuste ja laborite võrgustikku, kus tööstus 4.0 keskkonnas toimub uute tehnoloogiate ja ärimudelite katsetamine, et nende majanduslik teostatavus enne turuletoomist üle vaadata. Dr Rohrmus andis enne konverentsi intervjuu ajakirjale TööstusEST.
Algas Saksamaal
Mõiste Industrie 4.0 tekkis kümmekond aastat tagasi, kui oli juba näha, et tööstuse digitaliseerimist tuleb kiirendada ja edasi arendada. „Saksamaa valitsus ja akadeemilised ringkonnad ühendasid selleks oma jõud. Majanduse suunamine täiesti uuele rajale on väga raske. Lääne ühiskond ei ole homogeenne, igal riigil on oma nägemus, nagu ka igal huvigrupil. Käskida saab Putini mõjusfääris, mitte lääne ühiskonnas. Lääne ühiskonda saab küll suunata tegutsema ühe kindla eesmärgi nimel, seda eesmärki saab sõnastada, aga ei tohi anda juhiseid selle täitmiseks,“ rääkis dr Rohrmus.
Ta toob näiteks selle, kuidas Ameerika Ühendriikide presidendid oma rahvast on suunanud. Barack Obama püstitas eesmärgi „Yes, we can!“ ja Donald Trump „America first!“, ent kumbki neist ei öelnud konkreetselt, mida ta selle all mõtles. „Edu võti ongi selles, et tuleb eesmärk välja öelda, kuid jätta see defineerimata. Niipea, kui sa oma eesmärki selgitad, öeldakse kohe, et see pole võimalik. Kui sa aga räägid oma eesmärgist pidevalt, propageerid seda ilma sisu avamata, hakkab kogu ühiskond sellest mõtlema, sellest rääkima ja selle nimel tegutsema,“ jätkas dr Rohrmus.
Tööstus 4.0 on palju rohkem kui võimas andmetöötlus ja suur hulk omavahel suhtlevaid masinaid, vaid see tähendab täiesti uut ärimudelit, ärimudel on aga iga firma tegevuse alus, ettevõtte süda. Kui ärimudel on vale, kukub firma läbi.
Industrie 4.0 võidukäik
Industrie 4.0 puhul näitas selline tegutsemine, et juba kümme aastat tagasi hakkasid Saksamaa töösturid sellest mõtlema ja sellest rääkima ning neljas tööstusrevolutsioon on Euroopa kõige võimsama majandusega riigis käima läinud. Oluline on, et mitte ainult tööstusjuhid ja spetsialistid, vaid ka juristid liitusid selle aruteluga.
Samal ajal on neljanda tööstusrevolutsiooni osaks juriidilised probleemid. Tegemist on ju väga põhjalike andmemassiivide töötlemisega ja andmevahetusega, mis puudutab iga inimest ka siis, kui inimene ise ei aimagi, et kusagil töödeldakse teda puudutavat informatsiooni. See informatsioon liigub juba praegu ainult robotite vahel ja informatsioon ongi tegelikult võim. Suurandmete ajastu on täis riske. Kui palju need riskid aga ennast õigustavad, on seni veel lõpuni selgitamata.
Saksamaa on oma tööstust suutnud juba praegu edukalt muuta. Energiewende, mille käigus traditsiooniline energeetika vahetatakse välja taastuvenergeetika vastu, on olnud väga edukas.
„Trumpi „America first!“ ei tähenda, et Ameerika peaks jääma üksi,“ selgitas Rohrmus. Midagi samalaadset on ka Industrie 4.0 – tööstussektorist peab selle mõju üle ääre voolama, sellest peavad osa saama teised majanduse harud ja mitte ainult Saksamaa, vaid ka muud piirkonnad.
Mõtteviisi muutus
Rohrmusi sõnul ei piirdu tööstus 4.0 digitaliseerimise ja suurandmete töötlemisega. „See on palju enamat, see on juba andnud tõuke majanduse uuenemisele USA-s ja Hiina peaministri Li Keqiangi plaanile „Made in China 2025“,“sõnas dr Rohrmus.
Neljas tööstusrevolutsioon toob kaasa selle, et konkreetne toode asendub konkreetse tulemusega. AirBNB ja Uber on selle näited. „Uberit kasutades pole oluline, kas klient jõuab vajalikku kohta Lada või Mercedesega. Oluline on, et klient jõuaks sihtkohta. Toode muutub teenuseks. Kui täna toodetakse masinaid, siis homme hakatakse tootma masinale vajalikke teenuseid. Tööstus 4.0 on palju rohkem kui võimas andmetöötlus ja suur hulk omavahel suhtlevaid masinaid, vaid see tähendab täiesti uut ärimudelit, ärimudel on aga iga firma tegevuse alus, ettevõtte süda. Kui ärimudel on vale, kukub firma läbi,“ kinnitas dr Rohrmus.
Ühe näitena toob ta trükitööstuse. Trükimasinal on rullikud, mis kuluvad üsna kiiresti. Nende seisundist sõltub trükikvaliteet. Tegemist on lihtsalt metallitükiga. Klassikaline lähenemine seisneb selles, et rullikud vahetatakse teatava aja järel välja. Teistmoodi pole võimalik masina korralikku tööd tagada.
Üks Saksa firma aga pani rullikutele külge andurid ja taoliste masinaosade seisundit saab pidevalt jälgida. Kui rulliku seisundist saab alati usaldusväärse ülevaate, pole seda vaja vahetada mitte siis, kui tema aeg saab täis, vaid siis, kui see on tõesti kulunud. Niimoodi võib masina osa teenida ühe aasta asemel näiteks aasta ja kaks kuud, aga see on oluline kokkuhoid.
Samas – kui see oluline masinaosa on olnud suure pinge all ja ta kulub tavapärasest kiiremini, saab tänu anduritele ka sellest õigel ajal teada ja tänu sellele tagada seadme häireteta töö ning kvaliteetse toodangu. „Kui seadme tootja müüb taolist teenust, saab ta rohkem raha teenida. See kõik on võimalik seetõttu, et moodne elektroonika on väga odav. Ühe „rumala“ metallitüki võib varustada anduritega ja sel moel saab müüa teenust,“ selgitas Rohrmus. Kuna selliseid näiteid on palju, siis tutvustab Dominik Rohrmus neist eredamaid ka Tallinna konverentsil peetavas ettekandes.
Odav töö Pakistani, kallis pigem Euroopasse?
Tekst: Ago Gaškov
Tööstus 4.0 mõjutab kogu maailma majandust. „Odav käsitöö, mida pole vaja automatiseerida, võib ka edaspidi jääda odava tööjõuga riikidesse, Pakistani näiteks. On valdkondi, kus automatiseerimine on suhteliselt mõttetu. Need tööstusharud, kus automatiseerimine annab tulemusi, saavad jääda Euroopasse, nende majanduslik olukord stabiliseerub ja teenuse sisseostmine odava tööjõuga riikidest pole enam vajalik,“ selgitas Industry 4.0 in Practice konverentsi üks peaesinejaid dr Rohrmus. „Kui toote asemel müüa teenust, saab seadme tootja ülevaate, kuidas tema seadmeid kasutatakse ja tagada nende hea töö,” lisas ta.
Koos sellega tekib võimalus tuua tootmine Euroopasse tagasi, sest nii seadmete tootja kui ka nende kasutaja saavad tänu „tarkadele“ masinatele oma tegevust optimeerida. „Euroopa majandust mõjutab see kõik sel moel, et odav käsitöö ei tule siia kunagi tagasi, aga automatiseeritud tootmine naaseb,“ võttis dr Rohrmus tööstus 4.0 mõju Euroopa majandusele kokku.
Põhjendatud ja põhjendamata hirmud
Igasugune andmevahetus tekitab inimestes hirme – äkki saadakse minust liiga palju teada, aga mina ei tea isegi seda, kes ja kuidas minu kohta saadud andmeid kasutab.
Dr Rohrmus väidab, et tehnoloogia arengut ei saa peatada. „Hobuveokid on liiklusest kadunud, klassikalisi juhtmega telefone enam pole. Turg võtab areneva tehnoloogia kohe omaks, kui selle hind on vastuvõetav. Nii on digitaliseerimine valdkonnas aga juhtunud. Tänapäevane elektroonika on odav ja kättesaadav,“ rääkis ta.
Rohrmus lisas, et ka elektroonikaseadmete töökindlus on jõudnud sellisele tasemele, et kiipe ei tule iga nädal vahetada ja arvuteid iga nädal hooldada. „Tööandjad peavad aga neid muutusi oma töötajatele selgitama, tegema selgeks, kuidas see kõik nende tööd mõjutab ja mis sellest neile kasu on. Iga inimene on osa sellest muutusest. Inimesi on vaja koolitada ja Saksamaal me seda ka teeme. Selleks on riiklik programm,“ ütles dr Rohrmus.
Turg võtab areneva tehnoloogia kohe omaks, kui selle hind on vastuvõetav.
„Inimesed kardavad, et automatiseerimine võtab nendelt töö, aga tegelikult muutub vaid selle iseloom. Kaheksakümnendatel ja üheksakümnendatel automatiseeriti Saksa tööstust väga jõuliselt, aga see ei tähenda, et töölisi oleks vähemaks jäänud,“ lisas ta. Töö produktiivsus kasvas. Ka tööstus 4.0 muudab töö tõhusamaks. Robotid ei võta inimese tööd üle, vaid abistavad inimest.
„On ka näiteid, kus tööstus 4.0 muutis töökoha mittevajalikuks, aga inimene, kes varem sellel kohal töötas, sai uue töö just tänu tehnoloogia muutumisele,“ kinnitas dr Rohrmus. Nii on läbi ajaloo suured muutused tööstussektoris ikka toonud kaasa ümberkorraldused tööjõu kasutamises – ühes kohas ressurss väheneb, teises luuakse uusi töökohti juurde – olgu nende muutuste katalüsaatoriks siis aurumasina, tööstuslike liinide kasutusele võtmine või tööstus 4.0.
IT-lahenduste integreerimine tööstusse on juba toimuv protsess, luues pinnase täiesti uute ärimudelite tekkimisele, seega ka uute töökohtade tekkeks. Vajame aina enam neid, kellel on teadmised nii IT-st kui tootmisest, et arvutisüsteemide abil tootmist paremini ja efektiivsemalt juhtida.
Andmete liikumine ning turvalisus
Kõige selle juures toob Rohrmus tõsise teemana välja küberturvalisususe. „On väga raske motiveerida ettevõtjaid panema oma andmeid pilve, kardetakse andmete turvalisuse kadumist. Pole just meeldiv, kui inimese Facebooki andmed valedesse kätesse satuvad. See puudutab aga vaid üht inimest. Ettevõtete puhul on asi palju tõsisem. Kui tootmisprotsessi parameetrid lekivad, kahjustab see firma tegevust oluliselt. Nii on ju väga lihtne võtta tehnoloogia üle. See tähendab, et ettevõtete puhul on turvalised IT-lahendused ja usaldusväärne tuvastamine väga olulised. Nende laheduste otsimisega tegeldakse. Võimalusi on, aga probleem on siiski veel lõplikult lahendamata,“ rääkis dr Rohrmus.
