Rail Baltic enam kui kahekordistab Eesti elektrifitseeritud raudteede kogupikkuse ja toob palju tegevust elektritööde firmadele. Oma osa on lootust saada ka Eesti ettevõtetel.
Kui praegu on Eesti elektrifitseeritud raudteevõrgu kogupikkuseks 132 kilomeetrit, siis Rail Baltic lisab 213 kilomeetrit elektrifitseeritud paarisrajaga rööbasteed. OÜ Rail Baltic Estonia Eesti põhitrassi projektijuht Raido Kivikangur räägib, et elektri infrastruktuuri osa jaotub uue raudtee ehitusel laias laastus kaheks suureks kategooriaks – Rail Balticu toimimiseks rajatav infrastruktuur ning olemasolevate elektri infrastruktuuride ümberehitamine trasside ristumise tõttu. Eelprojekti kohaselt rajatakse ka neli veoalajaama – Järveküla, Kehtna, Sindi, Häädemeeste.
Kivikanguri kinnitusel ei ole tänase prognoosi kohaselt ümberehitatavate elektriliinide maht üleliia suur ning tõenäoliselt mahuvad need tööd ühte hankesse. Samuti usub Kivikangur, et siseriiklikul tasandil saavad liitumiste jms töödega hakkama Eesti enda elektriprojekteerimise ja ehitamisega tegelevad ettevõtted. Raudteespetsiifiliste elektrisüsteemide ehitamise hangete raha aga ilmselt Eestisse ei jää. Raudtee veoelektrisüsteemi ehk kontaktvõrgu rajamine ei ole Kivikanguri ütlusel Eesti turule jõukohane. Kuna 25 kV AC kontaktvõrku pole seni Eestis ehitatud, siis pole siin ka sellise tehnoloogia pakkujaid ning puudub vastav kompetents.
Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnu Vare nendib, et Eesti on väike ja siin tõepoolest ei tasu ettevõtetel mõnedes valdkondades hoida vajalikku kompetentsistruktuuri. Majanduslikult otstarbekam on see vajadusel väljast sisse osta. „Seega ma ei näe probleemi, et vajalik pädevus võetakse väljastpoolt sisse või tehakse koostööd,“ ütleb Vare lisades, et eestlaste suur väljakutse ongi arendada koostööd välispädevusega. „Kui koostööd ei suudeta teha, siis on paratamatu, et hanke võidab keegi väljastpoolt – majanduse seaduspärasuste vastu on mõttetu võidelda, ebatulus tegevus,“ leiab ta. Ja lõpuks usub Vare, et kohalikult turult võetakse nagunii vajalik materjaliressurss ja ka eripädevust mittevajav tööjõud. Seega saavad Vare ütlusel kohalikud ettevõtted kindlasti suures mahus töid ka Rail Balticu ehitusel. Kui suudetakse teha koostööd, on saadav töö hulk veelgi suurem.
Elektritööde ettevalmistused juba töös
Ettevalmistused Rail Balticu elektrifitseerimiseks juba käivad. Mai lõpus kuulutas kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail välja hanke „Rail Balticu elektrifitseerimise ja selle kasutuselevõtu strateegia“ eelanalüüsi teostamiseks.
Projekt hõlmab kolme Balti riiki ja eelanalüüsi eesmärk on pakkuda välja lahendus Rail Balticu raudteeliini ühise elektrifitseerimissüsteemi loomiseks. Avaliku konkursi tulemuseks peab olema tehniline analüüs, mis aitab ette valmistada terviklikku hanget energiasäästliku Rail Baltic Global Project elektrifitseerimise loomiseks. Hange peab hõlmama laiaulatuslikku tehnilist ettevalmistustööd ja põhjalikku tarne- ning turu-uuringut. RB Raili tehniline juht Mart Nielsen ütles hanke väljakuulutamisel, et otsitakse terviklahendust Rail Balticu elektrifitseerimissüsteemi loomisele, mis läbib kõiki kolme riiki ja tagab süsteemi koostalitlusvõime. Töö eesmärk on selgitada välja selleks kõige kulutõhusam viis, tagada ühtne kvaliteedikontroll ja koostada järelevalve mehhanism. „Töö peab välja tooma võimalused, kuidas saame luua energiasäästliku süsteemi, pidades silmas elektriühenduse keskkonnamõju ja kõrgeid standardeid,“ selgitas Nielsen.
213 kilomeetrit elektrifitseeritud paarisrajaga rööbasteed lisab Rail Baltic Eesti raudteevõrku.
Rail Balticu elektrifitseerimine aitab vähendada CO2-taset reisijate ja kaubaveo sektoris, toimides seejuures ka energiasäästlikult. Elektriraudtee keskkonnasääst tuleneb eelkõige väiksemast kasvuhoonegaaside emissioonist. Kasutades kaubavedudes elektriraudteed, oleks seal diiselrongide kasutusega võrreldes süsihappegaasi emissioonid kuni 40% väiksemad.
Hankeid viib läbi Balti riikide ühismeeskond
Eestis moodustavad Rail Balticu hangete läbiviimiseks ühtse projektmeeskonna Rail Baltic Estonia ja kolme Balti riigi ühisettevõte RB Rail (koordineerib põhiprojekteerimist). Mõlemad töötavad selle nimel, et Rail Balticu projekt valmiks aastaks 2025, millele järgneb aastane testperiood.
Rail Balticu põhiprojekteerimise esimeses faasis projekteeritakse raudtee infrastruktuur ning erinevad rajatised (sillad, viaduktid, ökoduktid). Lisaks projekteeritakse tehniliselt läbi kõik ristuvad trassid, sh elektriliinid. Raudtee tarbeks kasutatava elektrivarustuse projekteerimisega tegeletakse tänase ajakava kohaselt aastatel 2021–2022.
Rail Balticus nähakse uut Siiditeed Hiina ja Euroopa vahel
Kui Rail Balticut esitleti alguses peamiselt võimalusena inimeste kiireks transpordiks Balti riikidest Euroopasse, siis üha enam on hakatud uuest kiirraudteest rääkima kui olulist lisandväärtust pakkuvast kaubateest.
Möödunud sügisel Tallinnas toimunud Rail Balticu äridebatil tõid nii Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei, RB Rail juht Baiba Rubesa ja ettevõtjad esile planeeritava uue kiirraudtee perspektiivi kaubavedudes. Hololei märkis, et kliimamuutuste tõttu muutub Põhja-Jäämeri paremini läbitavaks ning see annab Rail Balticule majandusliku lisatõuke. Rail Balticu abil saavad Põhjala sadamatesse laevadega jõudvad Aasia kaubad kiiresti liikuda Euroopa tarbijateni.
Hololei tõi välja ka Aasia ja Kesk-Euroopa võimalikud ärihuvid – näiteks võivad autotootjad hakata kasutama siinseid sadamaid. Raudtee (mitte kitsalt Rail Baltic, vaid üldiselt nn uus Siiditee Hiina ja Euroopa vahel) pakub tema sõnul ka n-ö vahevarianti kahele praegu kasutuselolevale transpordiliigile Eesti ja Hiina vahel, milleks on konteinerlaevad ja lennutransport. „Laev sõidab 30 päeva, lennukiga saab päevaga. Raudtee oma ühe-kahe nädalaga on seal vahepeal,” märkis Hololei.
Rail Baltic kui uus Siiditee Hiina ja Euroopa vahel
Kühne+Nagel Eesti tegevjuht Claudio Richardson näeb Rail Balticu jaoks võimalusi uuel Siiditeel. Tema hinnangul on vaid aja küsimus, millal Hiina kaup rongiga otse Põhja-Euroopasse jõuab. „Eesti on uuele Siiditeele regiooni parim võimalik sihtpunkt, seda tänu geograafilisele asukohale, ühendustele ja lähiturgudele – lisaks Baltikumile ka Soome ja Rootsi,“ kirjeldas ta.
Tallinki kaubatranspordi juhi Håkan Fagerstromi sõnul on juba täna Via Baltical ehk Tšehhist Tallinnasse viival maanteel nii palju kaupa, et tekkimas on ummistus ja veoautojuhtide puudus. „See kaup vajab uut läbipääsuteed ja seal on Rail Balticul võimalus. Ma näen sellel tohutut potentsiaali, kuna ka Kaug-Idast tuleb juba rong otse Kesk-Euroopasse, mis tähendab, et kauba kogus sellel teel üha suureneb,“ ütles Fagerstrom.
Uue Siiditee toimivust ei usu siiski kõik. Kodanikuliikumine Avalikult Rail Balticust juhatuse liige Priit Humal on osutanud, et Rail Balticuga seoses räägitakse Kirkenesi sadamast. Raudtee ja kaubasadama ehituse mõtteid sinna on küll kaalutud, kuid lõplikku otsust seni pole. Samuti väidab Humal, et arktika koridor on mõttekas eelkõige kaubale, mille lõppsihtkoht on Põhja-Venemaa või Põhja-Euroopa. Sealt Euroopa peamistesse sadamatesse sõitmiseks kulub laeval 5 päeva. Rail Balticu kaudu kulgeval marsruudil pole ajalist võitu, kuid hind on oluliselt kallim.
2021–2022 tegeletakse Rail Balticu elektrivarustuse projekteerimisega.
Tasub teada
Raudteede elektrifitseerimine lähiaastatel Eestis
Lisaks Rail Balticu ehitusele, mis lisab 213 kilomeetrit elektrifitseeritud paarisrajaga rööbasteed, on täna teada veel kaks lähiaastatel toimuvat raudteede elektrifitseerimisega seotud projekti:
- Ehitatakse Riisipere-Turba vaheline elektrifitseeritud raudteelõik kogupikkusega 6,3 kilomeetrit. Raudteelõigul ehitatakse välja kontaktvõrk ning rajatakse seda toitev veoalajaam Riisiperre. Kokku on planeeritud kulutada selle raudteelõigu ehituseks umbes 8 miljonit eurot.
- Aastatel 2022–2025 peaks toimuma idasuunalise (Tallinna-Aegviidu) kontaktvõrgu rekonstrueerimine.
Selles suunas vajab asendamist umbes 113 kilomeetrit elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrku, mis on ehitatud rohkem kui 40 aastat tagasi, seega ületanud juba oma planeeritud eluea. Lisaks rekonstrueeritakse kontaktvõrku toitev veoalajaam Raasikul ja ehitatakse uus veoalajaam Aegviitu.
Artikkel ilmus SLO Eesti ajakirjas septembris 2018:
