Tööstustel töökäsi napib. Kutseõpe seondub lihtsa ja raske tööga, kuigi täna koolitatakse kutsekoolides pigem hinnatud IT-teadmistega spetsialiste. Oleks vaid enam neid, kes selles vallas oma tulevikku näeksid. Teemat kommenteerib haridus- ja teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Teet Tiko.
Teet Tiko sõnul on üldiseks kutsehariduse trendiks viimastel aastatel olnud see, et üha enam on kasvanud täiskasvanud õppijate huvi kutseõppe vastu. „Kahjuks tööstusega seotud erialade vastu on täiskasvanute huvi olnud selgelt väiksem kui muude valdkondade puhul. Täiskasvanud õppijate osakaal tööstusega seotud valdkondades on vaid 22%, samas kui kutseõppes tervikuna on see 37%,“ möönab Tiko.
Teiseks oluliseks arengusuunaks on töökohapõhise õppe laiendamine ehk koostöös tööandjatega töötajate koolitamine. „Igal aastal õpib tööstusega seotud erialadel ca 300 õpilast töökohapõhises õppes, aga kindlasti on ka siin kasvuruumi.“
Vaja oskuslikku turundust
Palju on räägitud, et tööstusega seotud erialasid on süsteemsemalt vaja tutvustada. „Tööstusega seotud valdkonnad ei ole õpilaste seas populaarsed ning nende tutvustamine vajab suuremat tähelepanu,“ möönab ka Tiko. Ühe algatusena on Tiko sõnul SA Innove kokku kutsunud eraldi elektrienergia, energeetika, elektroonika ja automaatika valdkonna tööandjate ja koolide ümarlaua, et otsida ühiselt võimalusi, kuidas selle valdkonna erialasid noortele tutvustada.
Üldise probleemkohana on joonistunud välja hoiakud ja teadlikkus kutseharidusest – kutseharidus tundub ühelt poolt noortele tupikteena, teisalt ei väärtustata ühiskonnas kutseharidust ega ka inimesi, kes oskustööd teevad. Algatus kutsub üles leidma ühiseid sõnumeid, et ergutada noori neid erialasid õppima, tuua välja kutseoskustega inimeste väärtused tööturul ja teistpidi rõhutada, milliseid väärtuseid kutseoskustega inimesed ise loovad. Kavas on panna paika tegevuskava, kuidas tuua koolide õppeprogrammidesse enam valdkonnapõhist lähenemist, töötada välja noori kaasavad videomaterjalid ja saada ülevaade huvihariduse võimalustest.
Väljalangevuse vähendamine
Probleemiks on ka suur väljalangevus. „Täna pööravad koolid palju tähelepanu oma tugisüsteemide arendamisele. 2018. aastal eraldati esmakordselt kutseõppeasutustele täiendavalt kutsekeskhariduse õppijatele tugiteenuste osutamiseks 1,1 miljonit eurot, tegelikud kulud tugiteenuste korraldamisel koolides on aga tunduvalt suuremad,“ selgitab Tiko.
Üldise trendina on Tiko sõnul koolide tegevused olnud tulemuslikud ning katkestajate osakaal kutsekeskhariduses on vähenenud. See tähendab, et ka lõpetajate osakaal paraneb. „Sisseastujatele, kes alustasid õpinguid alates 01.09.2017, on kutseeksami sooritamine kohustuslik kõigil erialadel, kus seda korraldatakse. Seega on nüüdsest tegemist õpingute lõpetamise tingimusega, mitte õpilaste jaoks vaba valikuga.“
Tootmistehased: vajalikus mahus töökäsi pole võtta
Tartus tegutsev betoonelementide tootja OÜ TMB Element kasutab renditööliste abi.
„Kui arvestada vakantsete töökohtade hulka ka renditöölistega hõivatud kohad, siis on hetkel vakantseid töökohti 13 ja neist 11 on praegu hõivatud renditöölistega,” kinnitab müügi- ja turundusjuht Mai Mitt. Ettevõtte töötajate koguarv on 181, neist tootmises on 140 inimest. Kutseharidusega on 30–35% tootmistöölistest.
Mai Mitt leiab, et kutsekoolidest ei tule piisavalt peale töökäsi. „Seda on hästi näha renditööliste osakaalu tõusu järgi ettevõttes. Ettevõtte seisukohast on parem, kui töötajateks on head alalised oskustöölised, mitte palgata neid rendifirmade kaudu,” kinnitab turundusjuht. Eelkõige on TMB Elemendil puudus just kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala lõpetanutest.
Ka Tartu jalatsitootja Samelin AS-i tegevdirektor Leida Kikka kinnitusel on firmas hetkel vakantseid töökohti 15. Töötajate koguarv on 97 ja neist otse tootmises on 80 töötajat.
„15 töötajat on tööstusalase kutseharidusega. Erialadest on esindatud õmblejad, juurdelõikajad, insenerid, jalatsitehnoloogid ja palju teisi,” sõnab Kikka. Ta lisab, et jalatsitootmise eriala kuskil Eestis ei õpetatagi. „Kindlasti ei suuda kutsekoolid vajalikul määral töökäsi koolitada, sest paljud erialad kutsekoolides koolitavad töötuid. Pean silmas rekreatsioonikorraldust ja ärijuhtimist,” nendib jalatsitehase tegevdirektor. Samelin AS vajab enim jalatsitootmisspetsialiste.
Kommentaarid kutsekoolidelt
Erialad jäävad avamata, valik puudub
Karen Sukiasyan
Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, arendusosakonna peaspetsialist
Eelmisel õppeaastal alustas õpinguid tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonnas erinevatel erialadel 502 õpilast. Õppeaasta jooksul katkestas õpingud 24%. Tööstusega seotud erialade täituvus pole piisav ja õppekohad jäävad täitmata. Näiteks 2018/2019. õppeaastal jäi avamata soovijate vähesuse tõttu automaatik 441 neljanda taseme kutseõppe esmaõpe (kutsekeskharidusõpe).
2018. aasta kevadel osales Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses kutseksamil 716 lõpetajat, neist positiivselt sooritas selle 602, s.o 84%, eksam ebaõnnestus 114 lõpetajal, s.o 16%. Tööstusega seotud erialadel osales eksamil 318 lõpetajat, neist positiivselt sooritas 276 lõpetajat, s.o 87%.
Kaire Mets
Tartu Kutsehariduskeskus, kommunikatsioonijuht
Aastal 2017. asus tööstuserialasid (metallitööpingid, keevitus, elekter, mehhatroonika) õppima kokku 92 õpilast. Neist 64 on jätkukursusel, st väljalangevus 30,4%. Tööstusega seotud erialadele reeglina ei laeku piisavalt sooviavaldusi, mis tähendab, et reaalset konkurentsi ei ole ja õppekoha saavad kõik soovijad.
Kutseeksamite edukus väljendades protsentuaalselt on Tartu Kutsehariduskeskuses järgmine: keevituse ja metallitöö erialadel 100%, mehhatroonika erialal 72%, elektrikud (keskhariduse baasil) 84% ja elektrikud (põhihariduse baasil) 60%.
Kaiu Zernand
Võrumaa Kutsehariduskekus, õppetalituse töötaja
Tööstusega seotud erialadel sisseastujaid oli 2017. aasta sügisel 103, neist välja langes 15 õpilast. Tööstusega seotud erialade täituvus ei ole piisav ja õppekohad täidetakse ligi 80%.
2018. aasta kevadel tegi Võrumaa Kutsehariduskeskuses kutseeksami 64 lõpetajat, nendest 21 tööstusega seotud erialadel.
Tööstusega seotud õppekavade täituvus on „piiri peal“
Helen Pärk
Tallinna Polütehnikum, õppealadirektor
Tööstusega on meil seotud automaatiku ja trükitehnoloogia erialad. Esimese kursuse vaates ei saa rääkida väljalangejatest: valiti kas vale eriala, mille puhul kandideeritakse uuesti teisele erialale meie juurde või teise kutseõppeasutusse või saadakse positiivne vastus gümnaasiumist.
Täiskasvanud õppijad (keskharidusega) leiavad tasuva töö, saavad positiivse vastuse ülikoolidest. On ka neid, kes katkestavad perekondlikel põhjustel, jäävad lapsehoolduspuhkusele või lähevad kaitseväkke.
Põhihariduse baasil õppivad automaatikud on suhteliselt erialakindlad, esimesel aastal on eeltoodud põhjustel lahkunud 17%. Põhi- ja keskkooli baasil õppivate trükitehnoloogide seas on olukord pisut keerukam ja sealne väljalangevus on 27%. Eriala nõuab väga suurt täpsust ja soovi seda õppida. Samas mõlema eriala lõpetajad jätkavad valdavalt tööd õpitud erialal.
Tööstusega seotud õppekavade täituvus on „piiri peal“ – kooli vaates küll õpperühmad täituvad, kuid iga aastaga muutuvad tehnilised erialad noorte seas vähem atraktiivseks. Tööstusega seotud erialade kõik lõpetajad tegid 2018. aasta kevadel kutseeksami ning said ka positiivse tulemuse (automaatikud 27/27, trükitehnoloogias 28/28). Nimelt juba viimased 4–5 aastat oleme kooli lõpueksami ühendanud kutseeksamiga ning seega eksami sooritamine on kooli lõpetamiseks vajalik.
Trükitehnoloogia lõpetajatel oli tänavu võimalus teha ka teine kutseeksam (digitaalse trükiseadme operaator, tase 4) oma erialase kutseeksami (kas ofset-trükkal, tase 4 või trükiettevalmistaja, tase 4) kõrvale, seda võimalust kasutas 18 õpilast 27st.
