Robotex toimub sel aastal 18. korda. Ürituse formaat ja ulatus on viimase paari aasta jooksul uuele tasemele hüpanud: tänaseks on Robotex laienenud kuueteistkümnesse riiki üle viie kontinendi. Välisturgudele sööstmise plaani tutvustab Robotexi üks eestvedajaid Sander Gansen.
Aastal 2001 ehitas väike grupp tudengeid vaheeksamina TTÜ väikeses maa-aluses keldris roboteid. Eelmisel aastal kogunes üritusele 27 000 pealtvaatajat ja natuke üle 3500 robootiku. Sel aastal oodatakse pealtvaatajaid juba 35 000, kokku peaks Eestisse Robotex International üritusele tulema 5000 robootikut üle maailma, paralleelselt võistluste ja EXPO-ga toimub ka tehnoloogiakonverents, kuhu on oodata maailmanimedega ettevõtete esindajaid, nagu Google, ADDO AI, Cyborg Nest jt. „Osalejate arvu mõistes edasi väga palju enam kasvada pole ruumi,“ sedastab Gansen, kuid lisab, et plaanid ja eesmärgid ürituse sisuliseks arendamiseks on suured.
Robotex kui frantsiis
Paar aastat tagasi saadi aru, et ainult Eestisisese üritusena ei too see siia piisavalt suuri maailma tehnoloogiaettevõtteid, kust saaksid omakorda välja kasvada uued ideed ja ettevõtmised. Samuti otsiti pikaajalist koostööd. „Saime aru, et meil on vaja ehitada võrgustik, kaasata erinevaid riike, kus toimuks midagi Robotexi laadset, ja lõppkokkuvõttes tuua parimad Eestisse lõppvõistlusele.“
„Juba 2016. aastal küsis Küprose delegatsioon luba, kas nad võivad kasutada meie formaati, et midagi sarnast Küprosel teha. Sellele anti heakskiit ilma äriliste eesmärkideta,“ selgitab Gansen. Üritus oli aga väga edukas ja prognoositust tuli kokku enam kui 2 korda rohkem osalejaid. Nii saadi aimu, et Robotexi vastu võiks olla huvi ka väljaspool Eestit.
Täna on suurimad Robotexi frantsiisriigid Ameerika ja Hiina.
Viimases toimuski augustis esimene üritus, kuhu tuli kokku üle 7000 inimese. „See on Hiina mõistes väike arv, kuid Robotexi jaoks päris hea algus. Täna oleme saanud toetuspakkumusi kolmelt erinevalt Shanghai linnaosalt, kes soovivad, et järgmise aasta üritus toimuks just nende juures. Samuti on Pekingi haridusosakonna juhataja valmis meie üritusele templi alla panema,“ selgitab Gansen, et sisuliselt on saadud riiklikul tasandil heakskiit. „Hiinlased ei usalda uusi ja kohalikke algatusi ning tahavad hea meelega katsetada mudelitega, mis on end juba kusagil mujal tõestanud. Robotex paistis neid kahte kriteeriumit katvat.“
Müümise kunst
Aga kuidas kõrgele ja kaugele jõuda? Gansen sedastab, et Eestis on ettevõtlus olnud sisuliselt lubatud vaid 27 aastat. Enne seda vahetati enamasti üks asi teise vastu ja saadi vahelt kasu. „Meil ei ole suurte kogemustega turundus- ja müügiinimesi ning oskust eksportida. Usun, et 5–10 aasta pärast läheb ägedaks, sest on piisavalt neid, kes on midagi juba teinud ja kes lähevad teisele ringile,“ on Gansen kindel. „Kui otsese müügi puhul tead, keda üritad kätte saada, siis turunduslugude puhul loodetakse sageli, et sõnum levib ise õigesse kohta. Mõlemal juhul üritatakse minna mugavat teed pidi ilma kedagi häirimata,“ viitab Gansen, et pigem minnakse müüma ainult siis, kui on soe kontakt olemas. „Et midagi suurt teha, tuleb aga algusest peale suurelt mõelda. Sellesse rolli ei saa kasvada hiljem. Nii peabki eesmärk olema suurem, kui sa suudad kohe ära teha.“
Robotexi puhul tehti sõna otseses mõttes sadu külmi kontakte ja hoiti sidet niikaua, kuni saadi kas eitav vastus või nõusolek asjaga edasi minna. „Ekspordi osas on kõige enam aidanud reisimine ja inimestega suhtlemine, mida sageli eelarvesse sisse ei planeerita. Kui sul on sõnum, siis ei saa oodata, millal keelgi tuleb ja kuulab sind, vaid sa pead ise igale poole minema,“ räägib Gansen oma kogemusest Robotexiga. „Käin delegatsioonidega kaasas, konverentsidel, keskmiselt 2–4 riiki iga kuu. Kuni eelmise aasta lõpuni ei saanud aru, kas sellest oli kasu, kuid täna saame iga nädal vähemalt ühe päringu,“ räägib Gansen, et täna saavad nad juba valida, kellega koostööd teha.
Ettevõtte juhtimine kaugelt
Inimesed, ettevõtted ja kultuur on riigiti väga erinevad ja seepärast uurin, kuidas laeva ise kohapeal olemata selliselt tüürida, et see karile ei jookseks.
Gansen tõdeb, et ilmselt on neil koostööpartneritega senini vedanud. Kui ka mõni valik läheb valesti, tuleb sellest õppida ja kokkulepped ümber vaadata. „Oleme lepingud kirjutanud natuke karmimaks. Kohapealsete partnerite õigus on leida koht, rahastusallikad, teha kohapealset turundust, kuid tuleb kasutada meie ruumiplaane, sümboolikat, võistlusformaati. Käime üritustel kohapeal, nii saame vaadata, kuidas asjad toimivad. Lisaks sellele oleme pidevas kontaktis tiimidega.“
Kindlasti on olulised ka head nõuandjad: Robotexile on andnud soovitusi nii Ahti Heinla, Taavi Kotka kui Angry Birdsi loonud ettevõtte Rovio endine turundusnägu Peter Vesterbacka. „Läbi kontaktide oleme saanud laua taha nt India haridusministri. Nii oleme uksi avanud, jõudnud huvitavate inimesteni ja edasi liikunud.“
Robotexi kaugem eesmärk on aga, et võistlused aitaksid kasvatada talente, kes looksid saadud kontaktide ning oskuste abil tulevikus uusi ettevõtteid. „Robootikaõpetajaid on vähe ja sageli pole neil ka tööriistu. Nii jäädakse baasasjade juurde ja ei jõuta järgmisele tasemele. Mõni andekas noor võtab ette mingi konkreetse platvormi, tuleb võistlusele ja iga kord võidab. Samas ta ei lähe järgmisele tasemele, sest need oskused puuduvad,“ toob Gansen välja ühe kitsaskoha, mida erinevad suve-akadeemiad lahendada proovivad.
Ettevõtlikud talendid
Et panna noori mõtlema oma ettevõtte ülesehitamisele on tänavu programmis varajase faasi start-up võistlus: „Anname stendi, neil on võimalus enda ideed esitleda ja 3 erineva valdkonna mentoriga suhelda. Sisuliselt tekitame nädalavahetusega mini-kiirendi. Sealt üritame leida parimaid ja viime nad investorite ja ettevõtjatega kokku,“ selgitab Gansen, et meil on noori talente, kes tahaksid teha, kuid kõik ei oska teha. Samas on ettevõtteid, kes väga tahaksid, et keegi neile teeks.
Robotexil on väljas ka konkreetsed ettevõtted, kes on pakkunud noortele lahendamiseks probleeme: „Teeme koostööd Starshipi, Elisa ja Taxifyga. Meie visioon on, et meist kasvab üks suurimaid varajase faasi robootikaettevõtete võrgustikke maailmas. Tuleks jõuda selleni, et noored lahendavad kellegi probleemi ära või ehitavad ise oma ettevõtte. Kui ka mõte ja selle elluviijad on, siis puuduvad sageli rahastusallikad, et see asi ära teha. See on koht, mida me innovatsiooni- ja ettevõtlusvõistlustega tahame täita.“
Lisaks start-up’idele toimub ka Robotex EXPO, kuhu oodatakse ettevõtteid: ühelt poolt ennast näitama, uusi kontakte tegema, kuid ka selleks, et anda laiemale üldsusele teadmine, mis on robot. „Enamik ei tea, et ka telefon on robot või ei adu, et robot pole ainult humanoid. Lisaks me ei räägi robotist kui isejuhtivast masinast, vaid sellega on seotud ka küberkaitsetemaatika, tarkvaralahendused, Industry 4.0 ja väga erinevad rakendusvõimalused, nt kosmosetehnoloogias. Kui anda noortele see teadmine, siis järgmine generatsioon teab ja ka teeb juba väga palju rohkem.“
Robotexil on suured plaanid.
Selle aasta lõpuks on seatud sihiks olla esindatud 25 riigis, 5–10 aasta jooksul juba 100 riigis. „Meie eesmärk on aidata võrgustiku kaudu alustada 50 000 uuel robootikaettevõttel, millest 2% jääksid pärast esimest tegevusaastat ka püsima,“ on Gansen kindel. Robotexi haridusprogramm aitab lastes huvi tekitada. Kui oskused käes, saab panna juba suuremad võistlustel koos asju kokku panema, et tekiks mõtteviis. Sealt edasi tuleb innovatsioonivõistlus, kus saab päriselt hakata probleeme lahendama. „Nii sünnivadki talendid, kes hakkaksid looma uusi asju.“
Gansen on kindel, et kui palju tahad, vähe saad, vähe tahad, üldse ei saa. „Tuleb palju tahta. Meie eesmärk on puudutada vähemalt 1 miljonit inimest, kes oleksid võistelnud Robotex võistlusel. Sealt kasvakski välja tuleviku inseneride pagas.“
Tööstusettevõtted oodatud
„5–10 aasta jooksul tahame jõuda sinna, et suured elektroonikatootjad, nt Samsung ja Sony, tooksid oma innovatsioonilaborid Eestisse. Täna ei ole ühtegi üritust, mis kutsuks neid Eestis toimuvaga tutvuma,“ toob Gansen välja. Ja teistpidi oodatakse Robotexile ka Eesti tööstusettevõtteid, et oma lahendusi teiste riikide osalejatele näidata.
„Kui ise kohapeal tööd teha, siis klient on Robotexil olemas. Ainult Eesti pärast võib olla välisettevõtetel raske siia kohale jõuda, kuid kui siin on rohkem riike koos, siis on ka lugu suurem, mille pärast tulla.“ Nii on otsustatud sel aastal valged seinad ära jätta, ettevõtetel on võimalik oma alal püsti panna pilkupüüdev stend, mis kutsuks vaatama. „Nii palju on müra, et tuleb kuidagi eristuda,“ tõdeb Gansen.
Kuidas ikkagi luua midagi, mis ka Eestist välja jõuaks? Tuleb võimalikult palju teha ja ette võtta. „Kui palju teha, siis võib-olla pooled asjad lähevad töösse. Kui tasa sõuad, siis ära ei väsi, aga kaugele ka ei jõua. Eestis üritatakse tasa ja targu asju teha ja ei julgeta kellelegi kandadele astuda. Selle asemel, et ehitada brände, teeme ühe tüki ära. Kõik teavad, et me oleme tublid, kuid nii ei jõua me uuele tasemele,“ tõdeb Gansen, et kõiki tegutsevaid ettevõtteid on vaja. Väga vähesed teevad aga suuri asju, mis võiks midagi muuta.
Paljud tulevikutehnoloogiad jõuavad massidesse järgmise 5 aasta jooksul.
„Kui uute tehnoloogiatega täna kaasa ei minda, siis ei suudeta ka ettevõttega väärtusahelas uuele tasemele hüpata. Samas me ei suuda finantseerida suuri arendusi ja peame leppima väikestega. Nii jääbki järele vaid loota, et sellest tuleb piisavalt raha, mida saaks panna juba suuremasse projekti.“
Tallinnas 30. novembril – 02. detsembril 2018. a toimuvast Robotexist loe veel siit https://toostusest.ee/uudis/2018/10/02/robotex-international-tallinn-2018/
