• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Kogemus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

    IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

    Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

    Mure roheleppe pärast

    Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

    Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

    Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

    Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

    Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

    HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

    Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Lennukad unistused said teoks

autor: KADRI TAMM
oktoober 2018
Kategooria: Ettevõte, TööstusEST oktoober 2018
Villiko Nurmoja, Threod Systems tegevjuht

Julgus proovida ja oskus leida klientidega ühine keel on Threod Systemsi viinud edukalt välisturgudele. Foto: Scanpix/Andres Putting

Threod Systems on vanuselt üsna nooruke, kuid jõudnud teha üsna palju. Ettevõte toodab mehitamata lennumasinaid, mis täna kuuluvad juba vaikimisi moodsa riigikaitse masinaparki.

Mehitamata lennumasinate loogika on lihtne: mida kiiremini info otsustajani liigub, seda suuremad on võimalused vastast edestada. Kui binokliga näeb inimene mõnesaja meetri kaugusele, siis UAV-dega võib katta sadu kilomeetreid. Ka Threod Systemsi üks põhitoode on UAV, millest õhk kriisipiirkondades sõna otseses mõttes paks on. Võidab see, kelle masinat pole kerge alla tuua, ning mis on vastupidav ja täidab hästi oma ülesande.

Unistusest edasi

Threod Systems on üsna tüüpiline start-up, mis sai alguse unistusest: unistusest midagi suurt ise ära teha. „Sisuliselt panustati esimesed kolm aastat tootearendusse, esimese müügini jõuti aastal 2015,“ selgitab ettevõtte tegevjuht Villiko Nurmoja, et ühelt poolt nähti küll ärilist võimalust, ennekõike aga olid olemas väga head insenerid, keda teema huvitas.

„Meil olid head eeldused, lennuvahendite ja tarkvara loomine ei olnud ületamatu takistus,“ selgitab Nurmoja, et tehnoloogia on väga kallis ja seda on ka väga keeruline arendada. „See paneb inimesed pingutama ja ka raskesse seisu: arendada mitu aastat kallist valdkonda nii, et midagi müüdud oleks, on nii ettevõtte püsimajäämise kui inimeste motivatsiooni hoidmisel äärmiselt keeruline. Kuid see unistus kandis need aastad üle.“

Nurmoja möönab, et kui tagantjärgi mõelda, millised olid esimesed tooted, siis täna ei julge neid näidatagi. „Oli unistus, kuhu pürgida. Ja kui algul tehti tiku ja traadiga, siis täna on kasutuses moodsad vahendid. Kõik käibki samm-sammult ja trepist üles,“ kirjeldab Nurmoja.

Ferresto

Kas esimene klient oli alustades silme ees? „Alustav ettevõte ei teagi, kuhu ta suudab välja jõuda. Sageli ei suudeta mõelda, kes on klient, milline on toode ning millist probleemi lahendatakse. Tavaliselt hakatakse midagi õhinaga tegema ja vaadatakse, kas see lahendab ka mingi probleemi ära. Meilgi oli seda teadmist vähe, kuid ilmselt oli juhus hea,“ sedastab Nurmoja. Seega ei olnud NATO Kosovo missioonini jõudmine teadlik müügitegevus, kuid läbi hea juhuse ja võimaluse ning võimekuse pakkuda kiiresti lahendust sai Threod Systems hoo sisse. „Panime nädalaga prototüübi staadiumis lennuki kokku ja tarnisime selle kliendini, seda ei suuda paljud. Sealt edasi hakkasid meie tooted oma nime ja nägu omandama ja end ka maailma kontekstis näitama.“

Eelisteks väiksus ja paindlikkus?

Palju räägitakse Eesti väiksusest ja paindlikkusest kui meie eelistest välisturgudel. Nurmoja sõnul on väiksusega omad mured. „Väiksena suudadki teha väikseid asju. Aga unistama peab loomulikult suurelt,“ on ta kindel.

„Kaitsetööstus on suurte korporatsioonide pärusmaa, kus töötajate arvu mõõdetakse sadades või tuhandetes. Samas on väiksuses teistpidi oma fenomen: meie arendustsükkel on kindlasti kiirem ja väiksemate muudatuste juhtimine pisikeses kollektiivis on väga lihtne võrreldes suurtega. Samuti kõik näevad ja saavad käega katsuda, mida nad teevad, mis aitab hoida motivatsiooni. Suurtes ettevõtetes teed ühte juppi ja ei saa aru, kuhu see läheb. See kindlasti mängib rolli.“

Väärtus hoia majas

Threod Systems on võtnud selge suuna, et väärtusahela mõistes olulisi asju hoitakse oma majas. „Ettevõtte jaoks on oluline määratleda, mis väärtusi sa lood ise ja mida võiks väljast sisse osta. Threod Systemsi lennumasinate disain, autopiloot, optilised sensorid ja tarkvara valmivad kohapeal. Seega hoitakse väärtusahelat täielikult enda kontrolli all: ilma ei saaks kontrollida ei tootmisprotsesse, rahavoogusid ega tarneaegasid,“ selgitab Nurmoja.

See on andnud täna turul tegutsedes ka olulise konkurentsieelise ilma milleta oleks äris püsida väga keeruline. „Kui komponendid sisse osta, oleksime lihtsakoelised süsteemiintegraatorid: ostame kokku, paneme kokku ja müüme teatud koefitsiendiga maha,“ selgitab Nurmoja. „Loomulikult saab osta autopiloodi või optilised sensorid sisse ja neid mugandada, aga sel juhul ei ole toode meie nägu. Kõik osad peavad omavahel ühilduma ja peaksime hakkama seda teise ettevõtte lahendusega mugandama.“

Eestist välja

Villiko Nurmoja tõdeb, et positsioneerimine käib äriga kaasas esimesest päevast. „Eestis ega ka teistes riikides iga päev mehitamata lennumasinat ei osteta,“ selgitab Nurmoja, et Threod Systemsi turg on sisuliselt kõik maailma riigid ja lisab, et eraldi tuleb vaadata regioone, kus on nõudlus, sobivad kliendid ja hinnata, kas suudetakse ka kliendi probleem ära lahendada. „30–40% kõikidest mehitamata lennusüsteemidest toodetakse ja ostetakse täna USA-s. Selge on see, et sinna turule me ei lähe, sest see on täis ja nad kasutavad enda tooteid.“

Seega tuleb läbi mõelda välistavad asjaolud, mis lükkavad mõned turud kas kõrvale või madalama prioriteedi peale. „Järgi jäävad riigid, kes ei suuda osta kõige kallimaid asju, kuid tahavad head asja. Samuti ei osta nad suuri koguseid, mis tekitaks meile tarnestressi,“ selgitab Nurmoja, et Threod Systems on valmis ka kohandama oma toodet vastavalt kliendi soovidele, mida suured ei tee.

Aafrikast Aasiani

Täna jookseb mõtteline piir mööda kaarti Ida-Euroopast Vahemereni ja sealt edasi Araabia ja Kagu-Aasia maadeni, töös on projektid 15 riigis. „Öelda, et prioriteet on ühe või teise riigi peal, seda ei saa. Kogu aeg tuleb hinnata tööjaotust ja keskenduda projektidele, mille osas kliendi motivatsioon on tõusnud.“

Threod Systems toodab NATO klass 1 UAV-sid, mis on alla 150 kg kaaluvad lennuvahendid, multirootorid on rühma ja kompanii kasutada, elektrimootoriga lennukid on pataljoni ja lahingugrupi kasutuses, stream-klassi lennukid, mis lendavad üle 100 km distantse, on brigaadidele suunatud. „Igal tasandil on omad probleemid, mida tuleb lahendada. Seega peab iga toode kõnetama otsest tarbijat, kes otsustab lahingukäigu üle: mida kiiremini saadakse info kätte ja suudetakse läbi töötada, seda suuremad on eelised vastase ees,“ kirjeldab Nurmoja klassikalist ooda-silmust, kus võidu saavutab pool, kes suudab kiiremini läbida otsustustsükli vaatlusest tegutsemiseni.

Kuidas kliendini ikkagi jõuda? „Usaldus on tugev argument. Samas peab ka toode lahendama probleemi ja olema kvaliteetne,“ otsib Nurmoja tasakaalu. Kui rääkida tehinguni jõudmise ajast, siis ollakse Nurmoja sõnul rahul, kui jõutakse müügifaasi 2 aastaga. „Riik ei otsusta selliseid asju uisapäisa. Kui riik leiab, et tal on vaja mingi kategooria mehitamata lennuvahendit, tehakse turu-uuringuid ja kaardistatakse, milliseid selle kategooria tooteid on saada. Kui turu kaardistamine on läbi tehtud, siis tark klient teeb hinnauuringud ja palub ettevõtetel tutvustada oma tehnoloogiaid ja lisada hinnainfo ning tarneajad. Selle põhjal tehakse otsus,“ tutvustab Nurmoja protsessi. Harvad pole ka juhused, kus hanke spetsifikatsioon kirjutatakse selliselt, et ka tulevikuprobleemid saaksid lahendatud. „Vaadatakse, kes suudaksid seda teha, kuid hanke võidab siiski see, kes võimalikult odavalt ja hästi töö ära teeb.“

Koostöö oluline

Nurmoja sõnul on valdkonna keerukust ja mastaape arvestades eluliselt vajalik sarnaste ettevõtete koostöö. Ka riigina oleme noored, mistõttu ettevõtetel pole ette näidata pikka kogemust ja portfooliot tehtud töödest: „Üksi midagi sellises olukorras teha, eriti suurte vastu, on väga keeruline. Probleemid lähevad aina keerulisemaks ja eeldavad mitmete süsteemide koostoimimist.“

Seega on hädavajalik teha koostöös tooteid paremaks ja anda neile suurem lisandväärtus. Lisaks on väikesel ettevõttel raske näidata usalduskrediiti, käibenumbrite ja kogemuse osas. „Usalduskrediit tähendab ka seda, et teed koostööd, suudad integreerida erinevaid tooteid, teha kahest-kolmest tootest uue. Kahe väikse ettevõtte vahel on selline koostöö lihtne. Suurel gigantettevõttel on teinekord aga oma ettevõtte seeski erinevaid tooteid väga keeruline kombineerida,“ selgitab Nurmoja. Eestis tehakse koostööd nii Milremi kui Defendeciga, et ühiselt välisturgudel kliente püüda.

Tehnoloogia areneb

Tehnoloogia areneb peadpööritava kiirusega: täna hästitoimivad ettevõtted ei pruugi 5 aasta pärast elus olla. „Alustavad ettevõtted on sageli nagu usinad orienteerujad: jooksed liiga kiiresti ja kaardilt välja teinekord. Tuleb olla realistlik ja saada aru, mis turul 3 ja 1 aasta pärast toimuda võib, ja vastavalt sellele oma eesmärgid seada,“ innustab Nurmoja.

Tulevikutehnoloogiate kohta tehakse palju uuringuid, mis on ka avalikult kättesaadavad. „Pigem tekibki küsimus, kas ettevõttel on piisavalt kastist välja mõtlemist, et suuta tehnoloogia enda jaoks tööle panna. Kui õige ots käes, tekib järgmine küsimus, kuidas toodet arendada ja tootmisse viia,“ tõdeb Nurmoja, et spetsialiste, kes neid ahelaid tunneks ja oskaks juurutada, ei ole Eestis palju. „Nii ongi palju neid, kes toodavad komponente, vähe neid, kes väärtusahelas tervikut loovad.“

„Kõige olulisem Eesti ettevõtte jaoks on julgus. Maailm on samasugune igal pool, hea suhte baasilt on võimalik oma äri arendada küll,“ julgustab Nurmoja proovima. „Piir ei ole enam raudne eesriie, mille taha pidama jääda. Sihtturge ja oskust müüa ei saa õppida siin, vaid asju tuleb teha.“

Väljakutseid, nagu ikka, peab vaatama ennekõike enda seest: „Kas on õiged inimesed, kas saad aru, mida sa teed ja kas toode kellegi probleemid ära lahendab. See on valideerimise küsimus, mis on väga paljudel ettevõtetel katmata ja kes ei suuda sellele vastata.“ Mõistagi tuleb kõigil silmitsi seista põlvkonnamuutusega. „Varem oli inseneridel sisemine põlemine suurem midagi ära teha. Täna pigem küsitakse, kus ma istuma hakkan ja palju mulle palka makstakse, töö sisu, ja kuhu sellega jõuda, on teisejärguline,“ tõdeb Nurmoja, et häid insenere on vähe, ja Threod Systemsi edu pant on olnud õnn leida väga head inimesed.

Threod Systems

  • Asutatud 2012
  • Töötajaid 40
  • 2017 käive 3,4 milj eurot
  • Asukoht Viimsi
  • Tooted: mehitamata õhusõidukid, elektro-optilised sensorsüsteemid, autopiloot, muud mehitamata õhusõidukite alamsüsteemid
  • Eksporditud 12 erinevasse riiki

Sildid: edukas ettevõteeksportinseneridtööstus
ShareTweet
Eelmine artikkel

Elektroonikatööstuse väljakutsed peituvad õige arengusuuna valimises

Järgmine artikkel

Robotex tormab maailma vallutama

Järgmine artikkel
Robotex International

Robotex tormab maailma vallutama

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020
Elbest

Sisuturundus

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc. Foto: Kiilto

Tootlikkuse järsk tõus uue liimiga D3 PVAc

22/10/2020
Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pööratakse vähe tähelepanu: Foto: HansaFlex

Mida tuleks teada hüdraulikaõlidest

23/09/2020
Ressursitõhususe meede. Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge

20/05/2020
Linde tõstukid on valmis tulevikuks. Foto: Willenbrock Baltic OÜ

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

13/05/2020
  • Loetuimad
  • Comments
  • Viimased
HKScan Eesti juht Anne Mere nendib, et ei tea, kui palju läheb ettevõtte jaoks maksma ühekordse plasti direktiivi ülevõtmine, sest direktiivi rakendusakte ja selgeid definitsioone pole. Plastidirektiiv. Foto: Eero Vabamägi / Postimees /Scanpix

Tööstused hoiatavad: ummisjalu plasti vähendamine käib üle jõu

TööstusEST detsember 2020
Saunum

Saunum – seade, mis kaotab saunaskäigust liigagi tuttava kõrvetava leilisahmaka

TööstusEST november 2019
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Lääne-Virumaa majanduse üheks peamiseks tugevuseks võib pidada ekspordivõimekust. Hea näide tugevast eksportijast on OÜ Palmse Mehaanikakoda, kelle toodetud metsamasinad on tuntud nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Foto: Vladilsav Musakko / Virumaa Teataja /Scanpix

Lääne-Virumaa tööstusest võib kujuneda sealne arengumootor

TööstusEST detsember 2020
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

TööstusEST detsember 2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

TööstusEST detsember 2020
Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Scanpix / Äripäev / Raul Mee

Mure roheleppe pärast

TööstusEST detsember 2020
Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

TööstusEST detsember 2020
Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas. Fotol Doris Põld

Liigume kõrgtehnoloogilise Eesti tööstuse suunas

TööstusEST detsember 2020
Automatiseerimine ja uute tehnoloogiate kasutamine on üks võimalus, mis aitab efektiivsust hoida ja kasvatada. Eesti töötleva tööstuse analüüs Swedankilt. Estonian Cell on tipptehnoloogia kasutamise ja automatiseerituse poolest hea näide. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja / Scanpix

Taevas tööstuse kohal: vahelduva pilvisusega

TööstusEST detsember 2020

TööstusEST detsember 2020 lood

Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht Tõnis Vare. Foto: Scanpix / Äripäev / Andras Tralla

Poliitilised otsused pole mitte alati mõistlikud

15/12/2020
Digipööre pehme mööbli tootja Neiseri tootmises. Foto: Neiser

Digipööre muudab mööblitootja kriitilised juhtimisotsused kiireks ja paindlikuks

15/12/2020
Tänavu jaanuaris alustas 19-liikmeline grupp Vali IT programmis õpinguid. Teooria läbiti 8-tunniste õppepäevade käigus koolitusklassis. Fotod: Mikk Tamme

IT-sektori edulugu: kuidas lappida auke tööjõuturul

15/12/2020
Statistikaameti juhtimislaudade rakendus. Foto: Statistikaamet

Juhtimislaudade rakendus aitab teha targemaid otsuseid

15/12/2020
Jüri Ratas. Rohelepe. Foto: Annika Haas (EU2017EE)

Rohelepe: kolm küsimust Jüri Ratasele

15/12/2020
Toftani juht Martin Arula märgistab hakkimiseks toodud puitu. Puidutööstused keskkonnasõbralikku energiat tootmas. Foto: Scanpix/Tomi Saluveer/LEPM

3 kogemust puidutööstusest: miks toota endale keskkonnasõbralikku energiat

15/12/2020

Diginno edulood

Telia kaugloetav gaasiarvesti. Foto: Telia

Telia ja gaasiarvestid

21/09/2020
Kriisist välja IT abiga. Foto: Pixabay

Kriisist välja IT abiga

20/05/2020
Klient ootab kiiret reageerimist. Foto: Pixabay

Klient ootab kiiret reageerimist

20/05/2020
Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne. Foto: Pixabay

Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne

20/05/2020
Yara pakkeliini operaator kasutamas Evoconi liini efektiivsuse jälgimiseks. Foto: Evocon

Väetisetootja Yara globaalne IT-lahendus

14/04/2020
K-Print

K-Print: tarneahel kontrolli alla ja käive kolmekordseks

14/04/2020
Loe veel

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Teemad

  • Arvamus
  • Eksport
  • Elektroonika
  • Energeetika
  • Eriolukord
  • Ettevõte
  • Euroopa Liit
  • Haridus
  • Huvitav objekt
  • IT
  • Keemiatööstus
  • Kogemus
  • Masinatööstus
  • Persoon
  • Plastitööstus
  • Probleem
  • Puidutööstus
  • Seadus
  • Sisuturundus
  • Sündmus
  • Teadus
  • Tööjõud
  • Ülevaade
  • Ümarlaud

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

  • Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • info@meediapilt.ee
  • Reklaami
  • Tingimused
  • Uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Reklaami
  • Toimetus
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri

© OÜ Meediapilt

Telli uudiskiri

ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!