Põhjust oleks justkui rõõmustada – ettevõtete käibed kasvavad, üha rohkem arendatakse uusi tooteid, on leitud uusi eksporditurge. Mujal maailmas on Eesti tööstus heas kirjas, ettevõtjad on väga tublid.
Aga see kõik on näilik, sest ettevõtete kasumi söövad ära palgaralli ja elektrienergia hind, mis ei ole võrreldes teiste riikidega konkurentsivõimeline.
Masina- ja metallitööstuse sektoris on viimastel aastatel välja toodud peamise probleemina oskustööjõu puudus. See paneb kogu masinatööstuse väga keerulisse olukorda, ka selle lipulaevad – allhankijate tarned hilinevad, probleemid on praagiga jm.
Vaja investeeringuid
Tootjatel ei jää täna muud üle, kui leida lahendused ja investeerida digitaliseerimisse, robotite kasutuselevõttu ja täiendõppesse. Kahjuks võtavad paljud protsessid väga palju aega. Näiteks kui Tallinna Tehnikakõrgkool algatas robotitehnika õppekava loomise protsessi sel suvel, siis esimene lend alustab 2019. aasta sügisel ja esimesed tudengid lõpetavad alles 2023. Ka paljutõotatud digitaliseerimine on osutunud senisest keerulisemaks – kui seadmeid omavahel suhtlema ärgitada, siis koostöö sõltub erinevate seadmete tootjate poliitikast, piisavast internetikiirusest, elektrist jm. Töösturite õlgadele pannakse väga suur vastutus, sest tänane digitaliseerimise kogemus ei ole õpetanud meid veel kõikide teiste kaasatud osapoolte ärimudeleid juhtima. Aga seda kõike tuleb ikkagi tulevikku silmas pidades täna teha. Ärgem palun unustagem, et iga areng on pikaajalise töö tulemus, mitte ei sünni üleöö.
Millised on ootused edasiseks?
Eesti Masinatööstuse Liit (EML) on järjest kasvanud, omalt poolt proovime nii palju, kui meie võimuses, koostööd eest vedada, et sektori ettevõtete omavaheline koostöö hoogustuks ja sellest ka kõik teised võidaksid. Olulised pikaajalised teemad:
- Tööstuse ja IT suhted jõuaksid usaldusväärse ja tulemuslikuma koostoimimiseni.
- Riigi raha eest hariduse saanud spetsialistidel oleks põhjust kaaluda siiski ka Eestis töötamist.
- Avalik sektor võiks oma otsustes lähtuda reaalsetest majandustulemustest, mitte eelistada neid, kellel on suurem võimekus lobby teha.
- Seadusemuudatused ja otsused, mis otseselt tööstust puudutavad, tuleks arutada ikkagi eelnevalt tööstusega (erialaliitudega) läbi.
- Noored teaksid tööstusest rohkem, et osata oma karjäärivalikuid planeerida.
- Tootearenduse ja ülikoolidega koostöö edendamine.
- Olemasolevate ja uute eksporditurgude otsimine ja hoidmine.
Kuna Eesti majandus sõltub maailmamajandusest, siis parim, mis kogu Eesti majanduse ökosüsteem teha saab, on ühiseid eesmärke seada, prioritiseerida ja tulemusi juhtida. Neid kaasatud osapooli, kes tööstusega tegelevad, ju väga palju Eestis tegelikult ei olegi. Peame end kindlustama mõistlike lahendustega ka selleks ajaks, kui majandus enam nii hoogsalt ei kasva.
Tere tulemast Instrutecile
7–9. novembril toimub Eesti ainuke tööstusmess Instrutec, kus on võimalus kohtuda Eesti masina- ja metallitöösektori esindajate, ekspertide ja ettevõtetega, kes kõik panustavad ja arendavad sektorit. Programmis on põnevaks traditsiooniks kujunenud tippjuhtide päev, kus räägitakse tööstuse visioonist ja praktilistest näidetest. Tehnopol korraldab ideepäeva, et tööstusega seotud ettevõtete murekohtadele ühiselt lahendusi leida.
Eesti Masinatööstuse Liit tutvustab oma uuemat projekti – andmebaasi Industry Estonia (www.industryestonia.com), mille eesmärk on vahendada päringuid läbi spetsiaalselt koostatud andmebaasi. Kutsun kõiki messile osalema ja end kurssi viima uudiste ja põnevate praktikatega, millest tööstusettevõtetel võiks olla palju kasu.
Avaldan väga suurt tunnustust neile 35 000 masina- ja metallitöö sektoris töötavale inimesele, kes täna ca 10 protsenti Eesti ekspordist suudavad teha ja neile 100 ettevõttele, kes on otsustanud liituda EML-iga, et olulistesse teemadesse igapäevaselt panustada. Masina- ja metallitööstuse panus majandusse on äärmiselt oluline ja väga palju väärt!
