Eesti tööstussektoris maksab töö 50% rohkem kui Lätis ja Leedus, Bulgaariast ja Rumeeniast oleme kordades kallim. Ometigi on Eestil plusse, mis panevad siia investeerima ja toovad ka uusi tehaseid.
Eesti Panga tööjõuturu uuring toob välja suure vahe Eesti töötleva tööstuse palgatasemes võrreldes teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Eesti tööstustes makstakse paarkümmend protsenti ning mõnede riikidega võrreldes lausa kordades kõrgemat palka. Seega on vähemalt tööjõu mõttes Eestis kallim toota kui ülejäänud Ida-Euroopas.
Valio tuli Eestisse enam kui 20 aastat tagasi, kui ostis Võru Juustu ja käivitas meierei Laeval. Esimese kümne tegevusaastaga investeeriti tänases vääringus ligikaudu 50 miljonit eurot. Investeeringud pani Eestisse voolama tänasega võrreldes teistsugune majanduskeskkond. „Kõik ressursid – toorpiim, tööjõumaksud, riigimaksud – olid võrreldes muu maailmaga väga odavad ning ärikultuur oli idabloki kohta võrdlemisi läänelik ehk investorite silmis perspektiivikas,“ ütleb Valio Eesti juhatuse esimees Maido Solovjov.
„Täna on olud teised ja seetõttu ei ole suurte otseinvesteeringute tulek töötlevasse tööstusesse enam sedavõrd tõenäoline, pigem näeb raha liikumas muudesse sektoritesse,“ nendib Solovjov. Tema sõnul on töötlev tööstus muutunud liiga kalliks, mida tingib ühelt poolt tööjõupuudus ja Euroopa kiireim inflatsioon ning teisalt viimaste aastate muudatused senises lihtsas, läbipaistvas ja stabiilses maksusüsteemis.
Murekohaks töökäed
Kaarel Tali on tööstuse tippjuht, kelle juhtida on üks värskemaid tööstusinvesteeringuid Eestis. Eestisse naasnud Soome puidutöötlemiskontsern Metsä Wood tõi ta käivitama oma uut vineeritehast Pärnumaal. Kunagi Eestis saeveskit omanud, kuid selle siin maha müünud Metsä Wood otsustas mõned aastad tagasi Eesti taas lülitada oma investeerimisprogrammi.
200 töökohta luuakse Metsä Wood tehasesse Pärnumaal.
2016. aastal avalikustas Metsä Wood, et 2017.–2018. aasta 100 miljoni eurosest investeerimisprogrammist läheb 55 miljonit eurot Pärnusse uue 200 töökohaga vineeritehase rajamiseks.
Tänavu augusti lõpus alustaski tehas tööd. Kaarel Tali sõnul kestab nii suurte investeeringute otsustusprotsess mitmeid aastaid. Samas kulus krundi ostmisest esimese vineerikoormani vaid aasta. Tali kinnitusel on Eesti ka tänasel päeval Soomest siiski mitmes mõttes konkurentsivõimelisem majanduskeskkond.
Pärnu vineeritehase toormeks ei ole kasepalk, vaid spoonileht. Spoonitootmine asub aga Soomes, 500 kilomeetri kaugusel Pärnu tehasest. Tali ütlusel on tehase kahte osasse jagamisel omad plussid ja miinused – ühelt poolt lisab see kulusid, teisalt annab paindlikkust, kuna järjekordse streigi puhul Soomes ei pea tootmist seiskama, vaid toorme saab osta kuskilt mujalt, kasvõi Venemaalt. „Ka lõpptoodangu müügil on Pärnusse rajatud tehase asukoht oluline. Sihime oma toodetega Kesk-Euroopa turge ja Pärnus tootes oleme neile oluliselt lähemal võrreldes Kesk-Soomega, kust siiani tooted on tulnud,“ selgitab Tali Metsä Woodi tootmise Eestisse tulekut. Plussiks oli kindlasti ka geograafiline lähedus Soomele ja lähedased suhted Soome majandusega. „Lätlastega oleks soomlastel kindlasti raskem asju ajada,“ on Tali veendunud.
Üheks suurimaks riskiks pidas Metsä Wood Eesti investeeringu puhul pädeva tööjõu leidmist. Tali tunnistab, et see risk on osaliselt ka realiseerunud. 200 uue töökohaga tehas ehitati vaid 4%-lise tööpuudusega Pärnumaale. Seni on kõik töötajad leitud Pärnust ja selle ümbrusest, kuid Tali ei välista, et tulevikus tuleb hakata tööjõudu leidma väljastpoolt Euroopa Liitu. Hetkel on tehases tööl 80 tootmistöölist ja kümmekond inimest kontoris. Järgmise aasta alguses käivitatakse aga veel 8 uut tootmisliini, mis tuuakse üle Soome tehasest ja aasta pärast peaks Pärnu tehases tootmistööliste hulk kahekordistuma.
Tööjõupuudusele lisanduvad Eesti miinustena veel kiire inflatsioon ja kulude prognoosimatus juba lähitulevikus. Tali sõnul hakkab nii mõnegi tööstusharu jaoks palgatase Eestis ilmselt valuläve ületama. Näitena toob ta tekstiili- ja elektroonikatööstuse. „Raske uskuda, et siia kolib kõrgtehnoloogilist masstootmist, nagu on näiteks autotööstus Skandinaavias ja Peterburis, pole lihtsalt kvalifitseeritud tööjõudu,“ leiab Tali. Tema väitel on kindlasti paremad perspektiivid kohalikul toorainel põhineval ja kohati ka kohalikule turule suunatud tööstusharudel, näiteks toiduaine- ja puidutööstusel.
Soodne asukoht ja ärikultuur
Kuressaares tegutsev elektroonikatööstus Incap Electronics Estonia on oma asukohaga Eestis väga rahul. Incap grupi viimane suurim investeering Eestisse oli eelmisel aastal, kui Kuressaare tehases avati uus tootmisliin. Uue, rendi põhimõttel soetatud, tootmisliini kogumaksumuseks oli 1,3 miljonit eurot.
Incap Electronics Estonia ja Incap Corporationi juht
„Kuigi võib tunduda, et elektroonikat tellitakse peamiselt vaid Hiinast, siis tegelikult see nii ei ole – täna suudab Eesti pakkuda väga head kvaliteeti väga konkurentsivõimelise hinnaga ning on seetõttu maailma elektroonikaturul väga hinnatud,“ ütleb Incap Electronics Estonia tegevjuht Otto Richard Pukk, kes hiljuti valiti ka kogu Incap Corporationi juhiks. Tema ütlusel tulevad Eesti eelised välja ka Euroopa kaarti vaadates.
„Näeme selgelt, et Eesti jääb peaaegu selle keskmesse ja see on Eesti tööstuse ekspordi jaoks tugev eelis. Oleme logistiliselt lähedal suurtele turgudele – Rootsile, Soomele, Norrale, Saksamaale, Venemaale,“ räägib Pukk. Ta lisab, et Eesti eelisteks on lisaks ka meie ärikultuur ja mõtteviis, mis on lihtne ning põhjaeuroopalik. „Eesti on väike, aga just see on ka meie eelis, sest saame kiirelt ja lihtsalt asju ajada ning ka bürokraatiat on selle võrra võrreldes mõne muu riigiga oluliselt vähem,“ kinnitab Pukk.
Tööjõuprobleeme aga peab temagi tunnistama. Ta ütleb, et Eesti riigil on arenguruumi seadusloome osas – eeskätt, kuidas tööjõu hulka Eestis kasvatada, et siin oleks üldse kedagi, keda tööle värvata.
Loevad kvaliteet ja kogemused
Kui enamus ettevõtteid tõstab Eesti riskidena esile tööjõu nappust, siis Eestis Orkla tehaseid juhtiv Kaido Kaare suhtub tööjõunappuse probleemi kõige rahulikumalt ja võtab seda kui ajutist tsüklit. Kalevi tehas on olnud Orkla grupi liige 2010. aastast. Selle aja jooksul ei ole emafirma kartnud siia investeerida. Kokku on kaheksa aasta jooksul siia raha pandud 15 miljonit eurot. Suurim investeering oli 2012. aastal, kui Kalevis alustas tööd uus ning Põhja- ja Baltimaade kaasaegseim šokolaadiköök. Ka praegu on käsil järjekordne investeering – 1,2 miljonit eurot maksva täisautomaatse šokolaaditahvlite ja kommikarpide pakendamis- ja ladustamiskeskuse paigaldamine. „Tegemist on kaasaegseima uue põlvkonna robotiga, mille taolist ei ole Kalevi tehases varem olnud,“ ütleb Kaido Kaare.
Kaare sõnul investeerivad omanikud eelkõige sinna, kus on vajalikud kompetentsid ja tingimused. Olemasolev tase ja baas siin kohapeal määravad paljuski investeerimisotsuse. „Meie puhul väärtustavad omanikud Kalevi tehase võimekust toota kvaliteetseid maiustusi, meie suhteliselt uut ja kaasaegset tootmiskompleksi ning meie kogenud ja kompetentseid spetsialiste,“ ütleb Kaare.
„Tööjõuturu olukord ei ole pikaajaliselt nii suur riskitegur. See on pigem tsükliline. Ehk tänane olukord, kus töökäsi napib ja palgaootus suureneb kiiresti, ei jää kestma, nagu näitab varasem kogemus,“ suhtub Kaare olukorda tööjõuturul rahulikult.
Riskid Eestisse investeerimisel on Kaare ütlusel seotud eelkõige hoopis maksukeskkonnaga. „Selle ebastabiilsus on kindlasti suurim oht, kui räägime kasumi või dividendide maksustamisest, toidumaksude kehtestamisest, aktsiiside ettearvamatust tõusust jne,“ leiab Kaare. Kokkuvõtvalt ei ole aga tema hinnangul Eesti olukord võrreldes teiste riikidega kõige keerulisem. Kaare kinnitab, et siin on jätkuvalt konkurentsivõimeline kulubaas võrreldes Skandinaaviaga. „Kesk-Euroopas on meiega sarnased probleemid, kuid tööjõupuudus ja palgaootused suurenevad seal veel kiiremini kui Eestis, samuti ka energiakulud,” selgitab Kaare oma optimismi.
Olukord pole lootusetu?
Samal seisukohal on tegelikult ka Eesti Pank, kes ütleb oma tööturu uuringus, et kuigi enamikus Ida-Euroopa riikides on tööjõud odavam kui Eestis, ei tähenda see, et ettevõtted oma tootmise Eestist minema kolivad – oodatavalt kallineb tööjõud madalama palgatasemega riikides ju kiiremini.
Kui näiteks Lätis jätkub samasugune palgakasv nagu viimasel kuuel aastal, jõuab Läti tööstussektori palgatase kuue-seitsme aastaga sama kõrgele, nagu see oli möödunud aastal Eestis. See ei ole ilmselt piisav perspektiiv, et tootmist Eestist Lätisse kolida, kuna tootmise kolimine ei ole odav, leiab Eesti Pank oma uuringus.
Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kuigi tööstuste jaoks on arvestatavaks riskiks puuduv ja kiiresti kallinev tööjõud ning ebastabiilne maksukeskkond, meelitab Eesti geograafiline asukoht ning meie põhjamaine ärikultuur hetkel veel siia investeeringuid. Kui kaua, seda näitab aeg.
Hea teada
Eesti tööstuses peab maksma Ida-Euroopa ühte kõrgemat palka
Allikas: Eesti Pank, Eurostat
Investeeringud languses, tööjõukulud suured
Kui 2017 I poolaastal olid töötleva tööstuse investeeringud materiaalsesse põhivarasse 239,05 mln eurot, siis 2018 I poolaastal 184,94 mln eurot, mis viitab mõningasele jahenemisele. Rääkimata Põhjamaadest, ületavad tööjõukulud Eestis juba mitmeid Kesk- ja Ida-Euroopa riike.
Võrdlus
Investeeringud, mln eurot
2017 I poolaasta 239,05
2018 I poolaasta 184,94
Tööstuste investeeringud läksid tänavu langusesse
Töötleva tööstuse investeeringud materiaalsesse põhivarasse, mln eurot
Küsimus: Mida on vaja teha, et Eesti oleks tööstusinvesteeringuteks atraktiivsem paik?
Otto Richard Pukk, Incap Electronics Estonia ja Incap Corporationi juht
Kindlasti tuleb riigi poolt ettevõtete maksusüsteemi lihtsustada ja tegeleda sellega, et oleks keskkond, kus saaks tööstust laiendada ja üles ehitada. Samuti tuleb lõpetada Eesti kujutamine rumala allhankeriigina –see, et välisfirmad meile töökohti loovad, on riigile ainult kasulik ja mootor meie majandusele.
See kõik eeldab omakorda, et meil on olemas ka vajalik tööjõud. Kui lõpetame ära võõraste kartmise, muudame ka oma ettevõtluskeskkonna atraktiivsemaks.
Maido Solovjov, Valio Eesti juhatuse esimees
Et välisinvestorid vaataksid taas suurema huviga Eesti poole, tuleb esiteks vähendada üldist maksukoormust, teiseks hoida nii maksude kui ka muude regulatsioonide abil ettevõtluskeskkonda stabiilsena ning kolmandaks vähendada valitsemiskulusid. Täna langeb suur hulk maksukoormusest just töötleva tööstuse õlgadele, mis on kõige energia- ja ressursimahukam sektor. See ei soodusta kindlasti otseinvesteeringute kasvu Eestisse.
