Valitsus kuulutab töövõiduna Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmist – ettevõtetele loodi elektri- ja gaasiaktsiisi soodustuse süsteem. Kõlavate pressiteadete taha vaadates selgub aga, et raha soodustuste tegemiseks siiski väga leida ei soovita.
„Energiamahukate ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ja uute välisinvesteeringute meelitamiseks oleme juba kehtestanud tulevast aastast elektri soodusaktsiisi. Samasugust erandit on oodanud ka gaasi suurtarbijad – see on jälle samm edasi atraktiivsema ettevõtluskeskkonna poole,“ ütles rahandusminister Toomas Tõniste pressiteates, kui valitsus oli septembri lõpus heaks kiitnud aktsiisiseaduse muudatused lubamaks ettevõtetele gaasiaktsiisi soodustusi.
Aktsiisivabastuse lube väljastama hakkavast maksu- ja tolliametist öeldakse, et hetkel veel kellelgi aktsiisivabastuse luba ei ole, kuna seadus hakkab kehtima alles 2019. aastast. Kuid ka taotlust ei ole veel keegi esitanud. Nagu selgub, ei ole ka massilist taotluste esitamist oodata, kuna nõutavad tingimused on hoitud nii ranged, et kõlavalt välja lubatud soodustus on paraku kättesaadav vaid vähestele.
Ettevõtted soovivad leebemaid tingimusi
Ettevõtted ja ettevõtete esindusorganisatsioonid on nii soodussüsteemi ettevalmistuse ajal kui ka pärast selle vastuvõtmist korduvalt teinud valitsusele ettepanekuid muudatusteks. Praegu välja kuulutatud aktsiisisoodustuste süsteem puudutab vaid üksikuid ettevõtteid ning vaevalt see muudatus midagi kogu ettevõtluskeskkonnas atraktiivsemaks muudab. Piiranguks on elektrointensiivsuse ja gaasitarbimise intensiivsuse tase, milleni peab ettevõte soodustuse taotlemiseks küündima.
Elektrointensiivsus ja gaasitarbimise intensiivsus näitab ettevõtja tarbitava elektrienergia või maagaasi kogumaksumuse osakaalu ettevõtja loodavast lisandväärtusest. Et taotleda soodsamat elektrienergiat, peab ettevõtte elektrointensiivsuse tase olema viimase 12 kalendrikuu jooksul vähemalt 20% (või on prognoositud elektrointensiivsus järgneval aastal keskmiselt 20%). Gaasiaktsiisi soodustuseks peab gaasitarbimise intensiivsus olema 12 kuul keskmiselt vähemalt 13%.
Valitsuse plaan, tõsta aktsiisisoodustustega energiamahukate ettevõtete konkurentsivõimet, on ettevõtjate hinnangul kiiduväärt. Paika pandud kriteeriumid mõjuvad aga õrritamisena. Kui kevadel oli väljakuulutatud vajalik elektrointensiivsuse tase aktsiisisoodustuse saamiseks, ütles Eesti Toiduainetetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp valitsuse maksumuudatusi kommenteerides, et tema andmetel ei kvalifitseeru elektrointensiivse ettevõtte definitsiooni alla isegi mitte kõige suurem Eesti toiduainetööstus, kes ühtlasi on ka Baltikumi suurim toidutööstus. „See lõhnab taaskord poliitilise populismi järgi,“ nentis Potisepp elektriaktsiisi soodustust lubava seadusemuudatuse kohta.
Taust
- Soodustus annab kordades madalama aktsiisimäära
- Elektrointensiivse töötleva tööstuse või infoalase tegevuse sektori ettevõtja saab tingimuste täitmisel tarbida elektrit soodsama aktsiisimääraga – 0,5 eurot megavatt-tunni kohta. See on ligi 9 korda madalam kui elektrienergiale rakendatav tavaaktsiisimäär 4,47 eurot megavatt-tunni kohta.
- Gaasiaktsiisi soodusmäär on 11,3 eurot/ 1000 m³. Gaasiaktsiisi tavamäär on 2019. aastal 63,31 eurot/1000m.
Allikas: maksu- ja tolliamet
Meedia kaudu pöördus valitsuse poole Räpina Paberivabrik, mille nõukogu esimees Raul Kibena hoiatas, et ka nemad ei mahu soodustuste saajate hulka ning kallinenud aktsiisi tõttu peavad nad kaaluma ettevõtte tootmise tükeldamist ja ühe osa Eestist väljaviimist. Kahtluse all on ka plaan järgmisel aastal tootmisvõimsust 60–70% suurendada ja sellega koos 25–30 uue töökoha loomine Räpina valda. Ettevõtte soov oli, et kriteeriumites kohaldatav energiaintensiivsuse tase oleks märgatavalt madalam. Sel juhul mahuks sinna alla ka enam ettevõtteid.
Kokkuvõtvalt edastas ettevõtjate soovi riigikogu rahanduskomisjonile ka kaubandus-tööstuskoda, kes tegi ettepaneku muuta nõutav elektrointensiivuse tase leebemaks ja viia see 20 protsendilt 10 protsendi peale. Vastust ei saanud ei Räpina Paberivabrik ega ka kaubanduskoda, kelle muudatusettepanekut arvesse ei võetud.
Aktsiisisoodustustest võidavad vaid väga vähesed
Sama stsenaarium kordus, kui valitsus kiitis septembri lõpus heaks aktsiisiseaduse muudatused, mis võimaldavad ettevõtetel taotleda gaasiaktsiisi soodustust. Kui seadusmuudatuse järgi peab soodustuse saamiseks ettevõtte gaasitarbimise intensiivsus olema vähemalt 13%, siis kaubandus-tööstuskoda esitas oktoobri alguses rahanduskomisjonile ettepaneku tuua intensiivsusmäär tunduvalt allapoole.
Koja kommunikatsioonijuhi Kaur Orgusaare sõnul saavad kaubandus-tööstuskoja hinnangul aktsiisisoodustustest abi vaid väga vähesed tööstusettevõtjad, sest soodustuse saamise tingimused on ranged.
„Näiteks gaasiaktsiisi soodustus avaldab positiivset mõju ca kümnele ettevõtjale. Samas ülejäänud suurte gaasitarbijate konkurentsivõime väheneb, sest gaasiaktsiis on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ning kasv jätkub ka järgmisel aastal. Et aktsiisisoodustuse meetme mõjud oleksid ettevõtjate jaoks suuremad, peaksid soodustuse saamise tingimused olema leebemad,“ vahendab Orgusaar kaubandus-tööstuskoja seisukohta.
Koda ongi teinud riigikogu rahanduskomisjonile ettepaneku, et elektriaktsiisi soodustuse saamiseks võiks ettevõtja elektrointensiivsuse tase olla 20 protsendi asemel 10 protsenti ning gaasiaktsiisi soodustuse puhul 13% asemel ca 5%. Mõlemal juhul pole ettepanekut arvestatud ja vastus on olnud üks: aktsiisisoodustuse tingimusi ei ole võimalik leebemaks muuta lähtuvalt riigi eelarvelistest võimalustest. Valitsus on otsustanud, et soodustuste rakendumisel võib riigieelarvesse jääda laekumata kuni 4 miljonit eurot aktsiisitulu. Tasub meenutada, et alles hiljuti leidis valitsus võimaluse jagada järgmise aasta riigieelarve raames laiali palju poleemikat tekitanud ligi 26 miljonit eurot nn katuseraha.
Soodustuse saajate ring hoitakse teadlikult väike
Poliitikud ja rahandusministeerium ei teegi saladust, et soodustuste saajate arv hoitakse rangete tingimustega teadlikult võimalikult madalal.
Kevadel TööstusESTile töösturitele vajalikke maksumuudatusideid kommenteerides ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Sven Sester, et avaramate tingimuste seadmise otstarbekuse üle võib arutada, kuid sel juhul kasvab ka soodustuse kulu, mis tuleb riigieelarves katta.
Rahandusministeeriumil on vaid nentida, et riigivahendid on paratamatult alati piiratud ja seega jäid valikukriteeriumite määramisel kaalukausile ainult need ettevõtted, mille toodangu lõpphinda elektrihind otseselt mõjutab.
Rahandusministeeriumi hinnangul on Eestis 20%-lise elektrointensiivsuse tasemega ettevõtteid ligikaudu 240.
Ministeerium siiski tunnistab oma kommentaaris, et kohe nii palju soodustuse taotlejaid ei tule. Soodustuse saamiseks peab ettevõttel ka energiajuhtimissüsteem vastama standardile ISO 50001, mille taotlemisega on ettevõtted alles alustanud. Standardi järgi peab ettevõte olema teinud kõik vajaliku, et viia oma energiakulud miinimumini. Rahandusministeeriumist mööndakse, et väiksematele ettevõtetele ei pruugi standardi taotlemine ära tasuda, kuna see maksab ettevõttele ligikaudu 10 000 eurot, lisaks tuleb iga aasta teha 1000 eurot maksev vahekontroll.
Seega prognoositakse esimestel aastatel 10–20 soodustuse taotlejat aastas. Gaasiaktsiisi soodustuste saajate ring on veelgi kitsam. Praegu plaanitava gaasitarbimise intensiivsuse taseme juures mahukski sinna alla vaid paarkümmend ettevõtet.
Kommentaar: tõuge investeeringutele
Siiri Lahe, Estonian Cell
Estonian Cell on mitmeid aastaid teinud ulatuslikku selgitustööd tõendamaks, et Eestis alates 2007. aastast kehtestatud energiamaksud halvavad energiaintensiivse tööstuse konkurentsivõimet. Kuni käesoleva aastani maksis Estonian Celli suuruse tarbimismahuga energiaintensiivne tööstusettevõtte ainuüksi elektrienergia eest 4–6 miljonit eurot rohkem kui sama suur tööstusettevõte Soomes, Austrias, Saksamaal või Rootsis. Elektriaktsiisi alandamine aitab meie puhul seda vahet vähendada 0,9 miljoni euro võrra.
Ettevõtte omanik on aastaid pidurdanud kasvuinvesteeringute teostamist mittekonkurentsivõimelise omahinna tõttu. Vastuseks elektriaktsiisi langetamise otsusele on ettevõte käesoleval aastal alustanud efektiivsus- ja kasvuinvesteeringute programmi I etapi elluviimisega kogumaksumuses 20 miljonit eurot. Esimeste investeeringute fookus on suunatud tehase tootmise ja reoveepuhastuse pudelikaelade likvideerimisele ja ressursside säästmisele. 2019. aasta teisel poolaastal plaanime tootmismahu tõsta tasemele 185 tuhande tonnini aastaarvestuses. Selle etapi käigus vahetatakse välja mõned tootmismahu kasvu piiravad seadmed ja asendatakse need uutega.
ISO 50001 on ettevõttel olemas eelmise aasta lõpust alates. Hetkel selgitame rahandusministeeriumi ja maksu- ning tolliametiga sertifikaadile vastavust kinnitavate dokumentide nõudeid.
Hea teada
Maksu- ja tolliamet tunnistab ettevõtete aktsiisivabastuse taotlusi, kes vastavad tingimustele:
- põhitegevusalaks on töötlev tööstus (NACE jagu C) või infoalane tegevus (NACE jao J alajaotis 63), lubatud on tegutsemine teistel kõrvaltegevusaladel,
- elektrointensiivsus on keskmiselt vähemalt 20% (kas aktsiisivabastuse loa taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal või prognoositud järgmisel 12 kalendrikuul),
- energiajuhtimissüsteem vastab standardile EVS-EN ISO 50001 ning see hõlmab kogu ettevõtja Eestis asuvate ettevõtete elektritarbimist,
- ettevõtja ei ole raskustes Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 art 2 lg 18 tähenduses,
- raamatupidamise sise-eeskiri vastab raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.
Allikas: maksu- ja tolliamet
Soodustuse saamine annab julguse investeerida
Kevadel valitsuse poole murekirja läkitanud Räpina Paberivabrikul vedas. Eesti vanim järjepidevalt siiani töötav tehas saab Eestis tegevust jätkata ka edaspidi – ta on üks neist vähestest, mis mahub gaasitarbimise intensiivsuse normi ja saab taotleda üle 5 korra soodsamat gaasiaktsiisi.
Paberivabriku juhataja Mihkel Peedimaa ütleb, et kevadel, pärast elektrointensiivse ettevõtte piiride selgumist, oli selge, et nemad sinna piiridesse ei mahu ja ei saa ilmselt ka kunagi sellistesse piiridesse mahtuma. Peamiselt seetõttu, et nad väärindavad oma pooltoodet (kartongi) lõpptooteks – pakkenurkadeks. Oleks nad ainult masstoote, ehk katrongi tegijad, siis oleksid nad sobivad.
See olukord, kus kõrgema lisandväärtusega toote tegija jäeti soodustuse saajate hulgast välja, tekitas toona ka pöördumise valitsuse poole ning mõtte viia osa tootmist mujale ärikeskkonda, kus suudetakse toota konkurentsivõimelisemalt. Gaasiintensiivse ettevõtte piirid soodustuse taotlemiseks ei olnud sellel ajal veel teada. Nüüd on nõutav gaasiintensiivsuse tase selgunud ja Peedimaa võib rahulolevalt nentida, et ka nende tarbimine on piisavalt suur, et selle piirmäära alla mahtuda.
Tootmine jääb paigale
Peedimaa kinnitab, et Räpina Paberivabrik oma tootmise väljaviimisele enam ei mõtle ja laienemisplaanid on jõus. Ettevõtte järgmise aasta investeering on suunatud toodangutonnile kuluva maagaasi ja elektrienergia vähendamisele. Vaatamata sellele jääb ettevõte gaasiintensiivseks, kuna oluliselt kasvab ka energiamahuka kartongi tootmismaht. Kõik oli aga siiani siiski kahtluse all.
„Toimunud ja kavas olevad maagaasi aktsiisimäära tõstmised olid meie edasise investeerimise tootmismahtude kasvu teinud küsitavaks. Meie konkurentsivõime kõigil turgudel oleks oluliselt kannatanud,“ selgitab Peedimaa kriitilist piiri, kuhu ettevõte energiahindade tõusu tõttu oli viidud. Tema arvates peaks elektri- ja gaasiintensiivse ettevõtte tase olema kohaldatav rohkematele ettevõtetele, sest energiaaktsiiside langetamise lubadus annab kahtlemata julgust ettevõtte arendamisega jätkata. Tema sõnul oleks soodustuse saajate piirmäärasid paika pannes mõistlik vaadata elektrit, gaasi jms sisendeid (näiteks keskküttesoe) koos. „Energiaintensiivne ettevõte võib ju kasutada mitmeid energiaallikaid, millest ükski ei pruugi vajaliku tasemeni ulatuda, aga koos annavad olulise kulu,“ leiab ta.
Vaja poliitilist tahet
Aktsiisivabastuse lubasid jagama hakkava maksu- ja tolliameti veebilehel on küll teade, et elektrointensiivsete ettevõtete aktsiisisoodustuse eelnõu on rahandusministeeriumis muutmisel, kuid ministeeriumist kinnitati, et muudatused on normtehnilised, mitte sisulised.
Ministeerium lubab olukorda analüüsida pärast meetmete jõustumist ja võimalusel vähendada energiaintensiivse ettevõtte tasemeid tulevikus. Tegelikkuses tähendab see, et rahandusministeeriumil on võimalik piirnormide tasemeid allapoole tuua, kui poliitikud näitavad tahet selle jaoks riigieelarves katet leida. Praegu on poliitikute tahe Eesti ärikeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmisel piirdunud kuni 4 miljoni euroga aastas.
