Kuidas ideest toimiv ärimudel vormida

Ideepäevale järgneb 21.–23. novembrini toimuv arendusmaraton, mille jooksul arendatakse ideedest juba esimesed prototüübid.

Ideepäeva eesmärk on esmalt pakkuda probleemidele välja erinevaid lahendusvariante, neid seejärel võrrelda ja hinnata ning valida välja, milline on parim lahendus, mida edasi arendada. Lõppeesmärk on idee ümber disainida toimiv ärimudel ning valmistada tootele või teenusele esimene prototüüp.

Seekordse ideepäeva fookus on laiem. Oodatud on nii tööstussektori kui seotud sektorite ettevõtjad lahendama probleeme, olgu see siis tootmise, klienditeeninduse, logistika, töökorralduse, turunduse, ärimudeli või mistahes muu tegevusega seotud.

Samuti ei ole piiratud osalejate profiil: oodatud on tööstusettevõtete ning IT-firmade esindajad, teenusedisainerid, kuid kindlasti ka kõik tööstuse digitaliseerimise huvilised tööstussektorit teenindavatest ettevõtetest, ülikoolidest, teadus- ja arenduskeskustest ning mujalt.

Millistele probleemidele lahendust otsitakse? 5 näidet

Elektrilevi – elektrivõrguettevõte

Kuidas vähendada elektrivõrgus lubatud pingehäirete mõju tundlikele tööstusseadmetele?

Elektrivõrk on ühtne süsteem, kus võrguseadmed, väliskeskkond ning tootjate ja tarbijate kasutatavad seadmed mõjutavad kogu elektrivõrku. Arenev tehnoloogia tööstusseadmetes on aga üha tundlikum ning isegi standardite piires lubatud elektrivõrgu häired tekitavad tundlikemates tööstusseadmetes probleeme. Lühikese ja normi piiresse jääva pingekõikumise tõttu võib näiteks jääda seisma trükimasin või peatuda juustutootmine.

Võrguettevõttel on üksi raske kahjude ärahoidmiseks midagi võrgu poolel teha, samal ajal on aga tootja mõistetavalt nördinud ja küsib, kes kompenseerib tekkinud kahju.

• Millised on võimalikud digitehnoloogilised lahendused selliste olukordade ennetamiseks ja kahjude vähendamiseks?
• Mida saab teha tootmisseadmete pakkuja, tootmisseadmete kasutaja, võrguettevõte, tehnoloogia pakkuja, kindlustusselts või mõni muu osapool?

Fein-Elast Estonia – tekstiilitööstus

Kuidas lahendada tööaja arvestus, mis võtab arvesse 24/7 tootmisprotsessi keerulisi nüansse?

Turul on küll mitmeid tööaja arvestuse lahendusi, kuid ükski neist ei ole sobiv ettevõtetele, mis töötavad mitmes vahetuses ööpäev läbi, pakuvad oma töötajatele paindlikku tööaega ning võimalust ise valida endale sobiv töökoht. Lisaks peaks lahendus võtma arvesse ettevõttepoolseid reegleid – puhkepausid, lõunapausid, tööle jõudmise aeg, töölõigu pikkus jne.

Probleemiks on ka tööajaarvestussüsteemi liidestamine ettevõtte teiste IT-süsteemidega, nt tootmisprotsessi monitoorimine või palgaarvestustarkvara. Ideaalis võiks tööaja arvestus toimuda võimalikult automaatselt ning vajada võimalikult vähe töötajapoolseid registreerimistegevusi.

Tekstiilitööstusettevõte Fein-Elast Estonia on otsimas just nendele küsimustele vastust Tark Tööstus ideepäeva raames, et novembri lõpus toimuval arendusmaratonil juba esimesed prototüübid välja arendada.

Incap Electronics Estonia – elektroonikatööstus

Kuidas optimeerida tööjõu ja puuduolevate kompetentside jagamist tööstusettevõtete vahel?

Tööstusettevõttel on aeg-ajalt vaja spetsiifilist insenertehnilist või sertifitseerimisnõudega pädevust, nt mõne toote juurutamisel või disainimisel. Täistöökoha jagu väljakutseid pakkuda ei ole ning vajadus on igakuiselt pigem näiteks veerandi töökoha jagu. Teenusena pakutakse sellist töövormi väga vähe ja reeglina on see väga kallis.

Sarnane vajadus võib esineda ka teistel (läheduses asuvatel) ettevõtetel, kellega koos on võimalik ühele töötajale pakkuda täistöökohta. Täna on sellistel ettevõtetel keeruline üksteist üles leida. Tööstusettevõtete vahel jagatavad töökohad võiksid olla nt konstruktorid, tootedisainerid, kvaliteedijuhid, IT-spetsialistid jne.

Hea lahendus oleks platvorm või süsteem, mis võimaldaks teatud töökohti ettevõtete vahel jagada, vahendada selleks vajalikku infot ja aidata arvestada ning planeerida koormusi.

Tark Tööstus ideepäeval 8. novembril hakatakse detailsemalt kaardistama, milline lahendus kõige paremini sellist infot koondaks.

Palmse Mehaanikakoda – metsatehnika tootmisettevõte

Kuidas korraldada metsa väljavedu keskkonda ja kohalikke elanikke säästvalt, kui tingimused on keerulised?

Tihti tuleb metsa väljavedu korraldada looduslikult keerulistes tingimustes, eeskätt just märgadel või soistel aladel, peale pikka vihmaperioodi või pehmel aluspinnasel. Seda tehes on väljaveo tempo aeglane, töö tingimustest tulenevalt katkendlik ja metsatehnikale väljakutseid esitav või siis selliste tagajärgedega, mis jätavad loodusesse selge jälje (sügavad vaod ja kraavid maastikul, mis takistavad nii loomade kui inimeste liikumist).

Täna lahendatakse olukord selliselt, et metsavedu siiski teostatakse loodust häirival viisil või oodatakse ilma ja tingimuste paranemist. Üks ei ole meelepärane lahendus veopaigas liikuvatele inimestele, teine aga metsavedajale.

• Kuidas sellist väljakutset paremini lahendada?
• Kas lahenduseks oleks metsatehnika parem disain või kasutus?
• Kas saaks arendada lahenduse, mis võimaldaks vedusid ja selleks valitsevaid keskkonnatingimusi paremini monitoorida ja planeerida?
• Kuidas arendada süsteem, mis võimaldaks metsaveost loodusele jäänud jälgi ennetada või likvideerida ning kes seda tegema peaks?

Tark Tööstus ideepäeval lähenetakse püstitatud küsimustele tervikuna ja kaardistatakse, mis lahendus probleemid lahendaks.

Operail – raudtee- ja logistikaettevõte

• Kuidas otsida, leida ja hinnata metallipragusid vagunite hooldus- ja remonditööde käigus? Erinevad aparaadid detailide defektide tuvastamiseks on kallid. Vaja oleks luua tehnoloogia, mis kontrolliks keerisvoolu meetodiga pragusid metalldetailides, mille mõõtmed on 3–20 cm, kusjuures detailide geomeetriad on konstantsed.
• Kuidas monitoorida, analüüsida ja visualiseerida veduri erinevate töösõlmede parameetreid ning ennetada nende remondi- ja hooldustöid?
  Vanematel veduritel ei saa erinevaid sõlmi pidevalt jälgida. Mõningad punktid on küll anduritega varustatud, aga süsteem annab häiret alles siis, kui süsteemi hälve on ületanud etteantud piiri. Vaja on jälgida kümneid parameetreid, nagu näiteks mootor, peageneraator, veomootorid, kompressor ja muud sõlmed, samuti teha see info üle võrgu 24/7 kättesaadavaks, väljastada häireteateid ning parameetreid salvestada ja analüüsida.
• Kuidas disainida ja arendada kaubarongide veduritele kaasaegne veduri pardasüsteem?
  Selleks, et ehitada kaasaegne vedur, millele on võimalik iseseisvalt integreerida ka tulevikulahendusi (nt isesõitev vedur), on vaja disainida ja arendada vedurile pardasüsteem.
  Süsteemi funktsionaalsus peaks sisaldama vedurisüsteemide juhtimist ja juhtimisloogika jälgimist, mõõdetavate parameetrite jälgimist, parmeetrite analüüsi, loogiliste „otsuste“ tegemist ja rakendust, vigade tuvastust, kaitsesüsteemi ja kuvamist, diagnostikat ja süsteemi seadistamist depoo insener-tehnilise personali poolt. Peaks olema ka võimalik luua erinevaid ligipääse vastavalt kasutajate tasemetele.

Rahvusvaheline praktika digitaliseerimise vautšeritest e-rahakoti ja mentorluseni

Teaduspark Tehnopol kaardistab koos Taani, Rootsi, Belgia ja Saksamaa partneritega erinevaid võimalusi toetada tööstuste digitaliseerimist.

Digitaliseerimise vautšerid

Läbiva lahendusena on kasutusel n-ö digitaliseerimise vautšerid, mille abil saab tööstusettevõte ligipääsu erinevatele koolitustele, konsultatsioonidele või toetussummadele. Vautšerite väljastamise tingimused ja toetusena makstavad summad on riigiti erinevad.

Näiteks Taanis saavad ettevõtted osta vautšeritega esimeses järgus kuni 13 500 euro eest nõustamist digitaliseerimisega seotud väljakutsete sõnastamiseks ning lahendusvõimaluste leidmiseks. Teises järgus saab kuni 20 000 euro ulatuses konsultatsiooni valitud digilahenduse elluviimisel. Sealjuures on ettevõtete omaosalus 55% kogueelarvest ning aastas saab vautšeritest seeläbi kasu umbes 180 tööstusettevõtet.

Saksamaal on aga lubatud vautšeritega soetada ka riistvara ja neid on võimalik riistvara soetamiseks kombineerida kuni 2 miljoni euro suuruse laenuga. Väärib eraldi märkimist, et taotlusi saab esitada online-keskkonnas ning vautšer väljastatakse automaatselt 95%-le taotlejatest. Rootsis peab taotleja seevastu käima komisjoni ees oma digiteerimisprojekti tutvustamas.

Koostöö ja Tööstus 4.0

Taani annab Digitaliserings-Boost programmi raames välja kuni 100 000-euroseid toetussummasid konsortsiumitele, milles vähemalt kolm tööstusettevõtet on ühendanud jõud teadusasutusega, et töötada välja või arendada edasi Tööstus 4.0. ajastu tehnoloogial baseeruvat toodet.

Digitaliseringsløft on Taani toetusprogramm tööstusettevõtetele eesmärgiga tõsta nende teadlikkust Tööstus 4.0 võimalustest. See puudutab nii uusi tehnoloogiaid, ettevõtte digitaliseerimise strateegiaid, megatrendide lugemisoskust ja uute võimaluste leidmist.

Baierimaal on pilootfaasis uus tööstusettevõtetele mõeldud meede Trendscouting-as-a-service, mida testitakse väikeste ning keskmise suurusega tööstussektori ettevõtetega. Programmi eesmärk on võimaldada väikestele ning keskmise suurusega tööstusettevõtetele juurdepääsu digitööstuse trendscouting ja roadmapping teenustele, mida saavad tavaliselt endale lubada vaid suurettevõtted. Sisuliselt tähendab see, et väike või keskmise suurusega ettevõte saab meetme pakkujalt Bayern Innovativ’ilt ligipääsu vastavale online-platvormile ja ettevõttele määratakse isiklik teabenõunik, kes aitab läbi viia vajalikku digitaliseerimist.

Mentorprogramm ja e-Wallet

Rootsi Tillväxtverket (meie EAS-i sarnane asutus) pakub tööstusettevõtetele Kickstart-nimelist programmi, mis on suunatud ettevõtete tippjuhtidele. 10–15 ettevõtte tippjuhti kohtuvad kuue nädala jooksul kolm korda, et arutada omavahel ideid seoses oma ettevõtte digitaliseerimisega. Eesmärk on langetada otsuseid järgmiste digitaliseerimise sammude osas.

Belgia tööstuse digitaliseerimist toetavatest initsiatiividest rääkides tasub esile tõsta kahte printsiipi. e-Wallet võimaldab kanda toetussummad toetuse saajaga seotud e-rahakotti, kust raha otse teenusepakkujale välja makstakse. Näiteks, kui ettevõte saab digitaliseerimisalase koolituse läbiviimiseks toetust, laekub koolitajale tasu otse e-rahakotist. See aitab säilitada tööstusettevõtte likviidsust ja vähendab ka toetuse väljamaksmisega seotud administratiivkoormust. Teine printsiip seisneb selles, et teenusepakkujaid, kellelt toetusmeetmete raames teenuseid osta on lubatud, hindavad ettevõtted analoogselt Tripadvisori hindamissüsteemiga. See tagab teenusepakkujate motivatsiooni hoida oma kvalifikatsiooni ja kompetentse parimal tasemel ning on heaks indikaatoriks uutele toetusesaajatele teenusepakkujate valikul.

Erinevate toetusmeetmete rakendamine saab olla vaid vajaduspõhine ning initsiatiiv peab tulema tööstusettevõtete poolt.

Edust ebaõnnestumisteni

Taani on parimaks näiteks ka siis, kui rääkida ebaõnnestunud toetusmeetmetest. 2017. aastal lõpetati vähem kui aasta kestnud n-ö toetusloterii programm, mille eesmärk oli pakkuda juhusliku valiku alusel 1000-le väikese ja keskmise suurusega tööstussektori ettevõttele 6500-eurost toetust. Ettevõtted pidid omalt poolt lisama 4000 eurot ning kogusumma eest finantseerima ettevõttes elluviidavat digitaliseerimisprojekti, mille nad koos toetust väljastava organisatsiooni konsultandiga olid kokku leppinud.

Programmile sai saatuslikuks madal huvi „loterii võitnud” tööstusettevõtete poolt, kuna konsultandiga kohtumisele tuli vaid 60% kutsututest ning neist omakorda vaid 25% käivitasid toetuse ajel digitaliseerimisprojekti. Samal ajal oli toetuse väljastaja administreerimiskulu väga kõrge, kuna konsultandid tegid ettevõtetega üks-ühele nõustamissessioone. Taani õppetunni alusel saab väita, et erinevate toetusmeetmete rakendamine saab olla vaid vajaduspõhine ning initsiatiiv peab tulema tööstusettevõtete poolt.