Ettepanekud poliitikutele

Eesti Elektritööstuse Liit

Tööstuspoliitika rakendamisel elektritööstuse osas tuleb vaadelda globaalseid trende ja suundumusi ning Euroopa Liidu (edaspidi EL) kliima- ja energiapoliitikat, mis sisuliselt annavad raamid ja tegevussuunad. Kindlasti on paljud teemad ühised teiste sektoritega, milleks on konkurentsivõimelised tootmissisendid, kasvu toetavad maksumäärad, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning ettevõtlust toetav keskkond.

Globaalses pildis peame mõistma järgmisi suundumusi: energiatarbimine maailmas kasvab ja elektrienergia kasutamine energiatarbimises muutub põhiliseks. Seoses energiatarbimisega kasvab ka CO₂ emissioon ning kliimapoliitiliste meetmete rakendamine ainult energeetikasektoris ei taga vajalikku tulemust, panustama peavad tulevikus kõik sektorid juhul, kui tahetakse saavutada Pariisi kliimalepinguga püstitatud eesmärke.

EL-i kliimapoliitikast tulenevalt on märksõnadeks majanduse dekarboniseeerimine, energiaturu sidusus, piiriülene koostöö ja energiatarbimise paindlikkus. Samas on suurimaks väljakutseks tasakaalu säilitamine eesmärkide ambitsioonikuse ja majanduse konkurentsivõime tagamise vahel.

Eesti elektritööstuses on suundumusteks elektri tootmise võimsuste vähenemine ja sellega koosmõjus varustuskindluse ja energiajulgeoleku vähenemine, CO₂ hinnatõus ning sellest tulenev ebavõrdne konkurents elektriturul, kuivõrd Venemaa importelekter on odavam, sest sellele ei kohaldata CO₂-põhist tariifi ja teisi EL-i keskkonnatasusid.

Samuti ei tohi unustada Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimist Mandri-Euroopa sagedusalaga, sest see toob kaasa erinevad mõjud meie elektritööstusele ning ei ole välistatud ka reaalne võrgutasude tõus põhivõrgus, vastupidiselt räägitule.

Konkreetsed ettepanekud elektritööstuselt tulevasele valitsusele tööstuspoliitika rakendamisel on järgmised:

• Töötada välja taastuvenergia oksjonite regulatsioon uute tootmisvõimsuste turuletoomiseks.
• Seoses Eesti taastuvenergia eesmärgi saavutamisega tuleb korrastada planeerimismenetlus, mis annaks võimaluse realiseerida uued taastuvenergia projektid kohustuslike riiklike eesmärkide saavutamiseks EL-i ees.
• Ressursipoliitika peab võimaldama riigil tulu teenida ning taastuvenergia statistikakaubanduses osalemisel ei tohi seada poliitilisi piiranguid, mis pärsivad eksporti ja konkurentsi ning vähendavad riigi tulusid.
• Kehtestada motiveerivam keskkonnatasude jaotuskava, mis suurendaks kohalike omavalitsuste (KOV) ja kohaliku kogukonna motivatsiooni tööstusprojekte taluda ning nendest kasu saada.
• Desünkroniseerimise puhul tuleb saada selgus, kuidas mõjutab antud protsess olemasolevate ja uute tootmisvõimsuste opereerimist, samuti mõju varustuskindlusele ning süsteemi opereerimise kuludele.
• Elektri jaotusvõrgus tuleb rakendada püsitasu komponendi suuremat osakaalu tariifis, mis motiveeriks tarbijaid aktiivsemalt turul osalema ja langetama otsuseid vastutustundlikult.
• Vähendada tööstussektorile kohaldatavat elektriaktsiisi EL-i miinimumini, sest põhiline tootmissisend majanduses peab olema konkurentsivõimeline.
• Hariduses tuleb lõpetada matemaatika ainekava jaotamine kitsa- ja laiapõhjaliseks, samuti tuleb kutsehariduses jätkata OSKA projektiga ning jätkata kutsehariduse ja tööjõuturu vajaduste sünkroniseerimist. Insenerhariduse kestmiseks tuleb soodustada huvihariduses tehnikaringide osakaalu.

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Elektroonika ja elektriseadmete sektori müük moodustab täna veerandi Eesti tööstuse ekspordist ning pakub tööd 12 tuhandele inimesele. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu juhi Arno Kolgi sõnul tasuks uuel valitsusel alustada tähelepanu pööramisest tööstuse üldisele mainele ja fookusesse tõstmisele.

„Siit saab alguse ka tänane tööjõuprobleem, kuna tööstust ei nähta atraktiivse karjäärivalikuna. Nii elektroonika-alane inseneriharidus kui ka kutseharidus on olulised majandust edasiviivad jõud, mitte varuvalik neile, kes mujale sisse ei pääse,” selgitab Kolk riigipoolse toe vajalikkust. „Kõrgtehnoloogiline tööstus peaks olema oluline osa Eesti kuvandist, lisaks meie loodusele ja e-riigi oskusteabele, mida maailmaga jagame. Samuti on tööstuse fookusesse tõstmine oluline investeeringute katalüsaator, seda nii üksikinvestorite kui ka erinevate fondide, ettevõtete ja pankade puhul,” kirjeldab Kolk.

Erialase hariduse kõrval on oluline ka haridus- ja teadustegevus, kus riigi majandusse oluliselt panustava sektorina võiks elektroonikatööstusel olla rohkem sõnaõigust riiklike toetusmeetmete kujundamisel. Samuti ootavad tööstusettevõtted läbi erialaliitude enam sõnaõigust teadus-, haridus-, tööstus- ja ettevõtluspoliitika suunamisel.

„Meie konkurentriigid toetavad oma ettevõtete tehnoloogiainvesteeringuid, mis seab Eesti firmad rahvusvahelisel maastikul ebavõrdsesse olukorda,” kommenteerib Kolk. Suurema ekspordi, sealhulgas suurema lisandväärtusega ekspordi, aluseks on tootearendusega tegelemine. „Riik peaks toetama ettevõtete pingutusi rahvusvaheliste äri- ja arenduspartnerite leidmisel ja Eestis loodud arenduste viimisel maailma, kaasates ka väiksemaid ettevõtteid riikide tasandil tehtavasse koostöösse,” tõi Kolk välja ja lisas, et täna on hea võimalus kasutada kodumaist elektroonika- ja IT-alast kompetentsi ka teiste sektorite kaasajastamiseks ja digitaliseerimiseks, seda nii tarkade toodete loomisel kui tootmise ja andmekogumise moderniseerimisel.

Samuti tuleks uuel valitsusel teha Kolgi sõnul tööd välistööjõu sissetoomise korrastamisel, et lõpetada tänane olukord, kus tööjõud jõuab siia läbi Poola, viies tööjõumaksud Eestist välja.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit soovib, et Eestist saaks innovatiivne isemajandav roheriik, kus puit asendab fossiilsed materjalid ning hoitakse metsade mitmekülgseid hüvesid. Selle saavutamiseks tuleb koostööd teha omavahel nii ettevõtetel, avalikul sektoril, ülikoolidel kui ka metsaomanikel. Peame selle eesmärgi saavutamiseks oluliseks järgmisi tegevusi:

Suurendame Eesti metsarikkust ja pärandame oma lastele terved metsad.

1. Noore metsaala suurendamine Eestis. Praegu on Eesti metsades liiga suurel määral vanu, surnud puid. Uuendusraiete ning istutamise abil kasvatame rohkem noort metsa ja aitame meie metsade vanuselist struktuuri viia rohkem tasakaalu.
2. Looduskaitse rõhuasetuse muutmine kvantiteedilt kvaliteedile. Viimaste aastakümnete jooksul on looduskaitse all olevate alade hulk Eestis järk-järgult suurenenud ja Eesti on looduskaitsealade poolest Euroopa absoluutses tipus. Looduskaitsealasid tuleks pidevalt inventeerida ning vabastada looduskaitse piirangute alt alad, mis oma seatud eesmärki enam ei täida.

Teeme Eestist innovatiivse roheriigi.

1. Vajame läbimõeldud riiklikku strateegiat ning toetusskeemi puidu väärindamise teaduslikuks arendamiseks.
2. Asendame teadlikult taastumatute materjalide kasutamist taastuvate materjalide kasutuselevõtuga. Näiteks 50% kõigist riigi tellitavatest hoonetest võiks olla puidust.

Ehitame riigi, mis suudab end ise majandada, suurendades puidu tulusust ja riigieelarvelist panust.

1. Jälgime hoolikalt metsa ja puidu kui strateegiliselt olulise majandusharu konkurentsivõimet võrreldes maailma parimatega (Skandinaavia) ning arendame oma metsandussektorit vastavalt
2. Suurendame riigi rolli stabiilse partnerina pikaajaliste investeeringute teostamisel.

Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti Keemiatööstuse Liidu põhiteemad 2019. aasta riigikogu valimiste eel:

Parem koostöö

• Kemikaaliohutuse nõudeid peaksid täitma kõik meie riigi territooriumil tegutsevad kemikaalide käitlejad, mis tagab võrdse konkurentsi ja toodete kvaliteeditasemed.
• Parendada koostööd ja luua dialoog keemiatööstuse ja valitsuse ning keemiatööstuse ja kohalike omavalitsuste (KOV) vahel regionaalpoliitilistes ning planeeringutega seonduvates küsimustes.
• Et suurendada kohalike omavalitsuste ja kohalike elanike huvi tööstusettevõtete rajamiseks nende territooriumitele, teeme ettepaneku kaaluda üksikisiku tulumaksu laekumise muutmist selliselt, et vähemalt pool üksikisiku tulumaksust laekuks tööandaja asukoha KOV-le.

Maksupoliitika

Eesti töötleva tööstuse konkurentsivõimet halvendab maksupoliitika: kõrged energiaaktsiisid ja ülekandetasud, kütuse- ja gaasiaktsiis, tööjõumaksud; ebaproportsionaalsed keskkonnatasud ning ressursi-(kaevandus)tasud. Eesti on laekuvate keskkonnatasudega EL-s esirinnas, ületades liidu keskmise keskkonnatasude taseme.

Maksupoliitika ei tohi sõltuda majanduse hetkeseisust, vaid looma kindluse ja etteaimatavuse pikas perspektiivis. Vaja oleks loobuda oluliste tootmissisendite agressiivsest maksustamisest.

• Stabiilne, kuni 10 aastat etteprognoositav, maksupoliitika tagab ettevõtete investeerimis- ja arenemiskindluse.
• Soovime analüüsipõhist, stabiilset ja läbipaistvat, kõiki võrdselt kohtlevat maksupoliitikat, mis soodustaks ausat konkurentsi, vähendada tuleks kaudsete maksude osakaalu.
• Selleks, et riik teeniks enim tulu oma maavaradest, tuleks maavaradega seonduv viia majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse. Keskkonnaministeeriumi ja keskkonnaameti rolliks on keskkonnapoliitika, keskkonnamõjude ja lubade menetlemine.
• Teeme ettepaneku tööstuste tööjõumaksude ning keskkonnatasude laekumine suunata nendesse kohalikesse omavalitsustesse, kus tekib tööstuste poolt keskkonnahäiring.
• Üle vaadata aktsiisipoliitika ja aktsiisiseadus. Laiendada elektrienergia aktsiisisoodustust suure elektrikulu osakaaluga ettevõtetele veelgi, vähendades soodustuse eeltingimust 20%-lt 10%-le.

Teadus ja arendus

Kulutused T&A-le on Eestis madalamad Euroopa keskmisest, Maailma Majandusfoorumi indeksis on Eesti teadusasutuste ja ettevõtjate koostöö poolest alles neljandas kümnes.

• On vaja luua tööstus- ja teaduspoliitika, mis seob ülikooliteaduse ja -õppetöö Eesti majandusega.
• Tuleks lõpetada projektipõhine teaduse rahastamine ja alustada kokkuleppest, et teadlaste baasrahastamise summa on konstantne 1% SKP-st, mis kindlustaks teadussektorile stabiilsuse.

Tööjõud

• Teeme ettepaneku kuni 1-aastase võõrtööjõu värbamisel vähendada bürokraatlikke nõudmisi. Määratleda tööstussektorid ja spetsialistid, kelle riiki toomine otsustatakse lihtsustatud korras.
• Algatada tööjõupoliitika, mis julgustaks noori ja tööturult eemal olnud inimesi tööturule sisenema või naasma ning sisaldaks meetmeid, mis toetaksid vanemaealiste töötamise soodustamist.

Tööstuse innovatsioon

Madalam tootlikkus võrreldes EL-i tööstusriikidega ning tööjõupuudus eeldab investeeringuid automatiseerimise ja digitaliseerimise projektidesse.

• Teeme ettepaneku, et riiklikud innovatsioonitoetuse meetmed hõlmaksid ka tööstussektori probleeme, nii nagu täna IT-sektorit.

Bürokraatia vähendamine

Ülereguleeritus ja bürokraatia kasv ületab mõnes tööstusele olulises valdkonnas teisi EL-i riike (näiteks kulub Eestis uue tehase avamiseks kõikide lubade ja kooskõlastamistega 3–7 aastat). Nullbürokraatia projekt ei ole realiseerunud nii, nagu erinevad osapooled (sh ka riik) ootasid.

• Teeme ettepaneku nullbürokraatia printsiipide rakendamine viia riigiametniku tasandile.
• Teha tööstust puudutavatele õigusaktile otstarbekuse analüüs.
• Planeerimisseadustes ning keskkonnamõjude hindamise seadustes teha muudatusi, mis võimaldaksid Eestis investeerida uutesse töösturajatistesse mõistliku aja jooksul.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) avalikustas novembris 2018 infoühiskonna visioonidokumendi Nutikas Eesti 2030, milles toodud eesmärgid sisaldavad ootusi ka järgmisele valitsusperioodile. Tööstuspoliitika kontekstis räägime valdkondadest nagu nutikas majandus ja nutikas rahvas.

Erakondadele oleme rõhutanud, et kui tööstusettevõtted on konkurentsivõimelised, siis läheb ka meie majandusel paremini. Potentsiaal majanduse arenguks läbi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimaluste kasutamise on väga suur.

Oleme nutika majanduse valdkonnas pakkunud välja kolm suunda:

• Eesti toode 4.0, mis tähendab, et toodete arenduses tuleb jõuda uuele tasemele. Lisandväärtuse kasvuks tuleb luua tarku tooteid ning nendega seotud teenuseid. Teadustegevus tuleb muuta rakenduslikumaks tuues see tööstusele lähemale, näiteks rakendusuuringute keskuste kaudu.
• Kõrge väärtusega tootmisahelates osalemine tähendab, et Eesti ettevõtted on olulised osad rahvusvahelistes tootmisahelates, tagades seeläbi stabiilse töö- ja rahavoo. Selleks tuleb riigil valida 3–4 arendatavat valdkonda, millega põhjalikumalt tegeleda.
• Käivitada tuleb reaalaja majandus, luues digitaliseerimise ja automatiseerimise kaudu võimalusi reaalajas andmete kogumiseks ja kasutamiseks. Selleks, et tööstusettevõtted oma protsesse kiiremini digitaliseeriksid, on vaja senisest veelgi jõulisemaid ning suuremamahulisemaid riiklikke toetusmeetmeid tööstustele.

Kõigis valdkondades on vaja tehnilise haridusega inimesi. ITL on nutika rahva valdkonnas välja pakkunud järgmised meetmed:

• Tuleb tagada, et nõutavate tehnoloogia ja IKT-kompetentsideta ei saaks ühegi üldharidus-, kutse- ja kõrgkooli lõputunnistust.
• Huvihariduse valdkonnas tuleb robootikaringide tegevust suuremas mahus toetada.
• Reaalainete õpetaja amet peab muutuma atraktiivseks läbi muudetud palgasüsteemi.

Tööjõupuuduse ületamiseks peame kaasama kõigisse valdkondadesse välisriikide spetsialiste, kes toovad Eestisse uut teadmist, mida tööstusettevõtted saaksid kasutada. Ettepanek on pakkuda neile ajutisi maksusoodustusi.

Ühine mure: tööstusel on vaja töökäsi!

Mõned poliitikud on soovitanud eestlastel jalad kõhu alt välja tõmmata ja tööle hakata. Reaalsus on see, et tööeas inimeste arv Eestis väheneb: tõuseb tasapisi küll vanemaealiste osalemine tööturul ja osa tööst hakkavad tegema inimese eest robotid, kuid nende kahe trendi peale täna veel loota ei saa. Tõsi, ümberõpe on oluline teema, kuid see eeldab ümberõppe ja kogu haridusvisiooni läbimõtlemist riigi poolt ja selle oskuslikku koordineerimist. Isegi, kui see õnnestuks, võtab ümberõpe aega: tööstustel on töökäsi vaja kohe, et aja ja turuga kaasas käia. Nii otsitakse teisi võimalusi ning kasvab ebaseaduslikult töötavate inimeste ja nende välismaalaste arv, kelle eest makstavad tööjõumaksud ei laeku Eestisse. Sarnaselt aktsiisidega võiks riik välja tuua ka selle summa, mis niiviisi laekumata jääb.

Poliitikutelt oodatakse kindlaid otsuseid

Kuigi 2018. aastal otsustas valitsus sisserändekvooti mitte tõsta, siis ametist lahkudes raputas minister Anvelt tuhka pähe ja möönis, et sisserändekvooti oleks võinud omal ajal suurendada. Anvelt möönis, et otsustamatuse taga oli erakondade kartus oma valijaid kaotada, vahendas ERR novembri lõpus ministri sõnu.

Tööstusliidud on korduvalt rõhutanud vajadust üle vaadata välistööjõu temaatika, et inimeste kaasamine tööjõuturule oleks võimalikult kiire ja bürokraatiavaba.

Mitmed poliitikud ongi tunnistanud vajadust teemat arutada. Siseministeeriumi kodakondsuse- ja rändepoliitika osakond andis jaanuari alguses tööstusliitudele teada, et välismaalaste seaduse muudatuste eelnõu menetlemisega enne, kui valimised seljataga, edasi minna siiski ei õnnestu: „Tänaseks on selge, et käesoleva Riigikogu koosseisuga eelnõud lõpuni menetleda ei õnnestu ning see saab toimuma uue valitsuse ja Riigikogu koosseisuga. Plaanime eelnõuga edasi liikuda niipea kui võimalik, loodetavasti juba aprillis 2019.“

Rohkem riigimehelikkust, poliitikud!