Käesolev aasta on märgilise tähendusega, kuivõrd meid on ees ootamas lausa kahed valimised – valime nii riigikogu Eestis kui ka Euroopa Parlamenti Brüsselis. Oma häältega oleme andmas suundumuse järgmise nelja aasta arengusuundadele ja tegevustele. Seega on oluline kasutada oma hääli mõistuse ja vastutustundega.
Tööstuse seisukohalt on kriitilise tähtsusega, et erakonnad suudaksid mõista majanduse seaduspärasusi ja toimimise aluseid ning eviksid oskust majanduse arengu ja uute töökohtade loomiseks vajaliku keskkonna kujundamiseks. Riigi eelarve lihtne laialijagamine ei ole majanduse kasv: see ei ole edasiviiv ega jätkusuutlik ning sellega saaks hakkama sisuliselt igaüks. Küsimus on pigem oskuslikus eelarve koostamises, kus suudetakse suunata rahalised vahendid niisuguse keskkonna loomisse, mis tekitaks arengut ja kasvu ning heaolu üldist tõusu.
Üldsõnalisus ja vastandumine
Lugedes riigikogu valimiste erakondade valimisprogramme, on rõõmustavat vähe. Meie poliitilised liikumised kasutavad üldsõnalisust ning laialivalguvat retoorikat, konkreetsust on programmide täistekstides vähe ja lubadused valimistest valimisteni on üldpildis samasugused. Olen veendunud, et ühiskonnana peaksime nõudma kordades kvaliteetsemat lähenemist ning selgemat vaadet ja nõudma ka reaalseid tulemusi. Hetkel on tegemist üksikute fragmenteeritud detailidega, aga mitte tervikvaatega ja seda eriti majandusprogrammides. Samas on need üksikud detailid kindlasti vajalikud, kuid mitte ainsad olulised asjad. Siit koorub välja, et poliitiliste jõudude soov kaasata protsessi erinevaid ühiskonnakihte on madal ning vastandumise soov omavahel on kõrge, kuid kahjuks ei vii selline käitumine meid edasi.
Ekspordi kasvatamine
Eesti oma geopoliitilist olukorda, olemasolevaid ressursse ega füüsilist suurust muuta ei saa. Seetõttu peame lähtuma eelkõige reaalsusest ja kasutama mõistust ning suutma oma huve kaitsta ka Euroopa Liidu tasandil. Meie ainuke võimalus majanduses on ekspordi kasvatamine ning kompetentsiahela tekitamine ja hoidmine.
Kapitalistlikus majandussüsteemis kehtivad majandusseadused kõikjal ühesugusena ning loota, et suudame ainult siin gravitatsiooni muuta, on rumal. Selleks, et suudaksime luua soodsa keskkonna arenguks, peame lähtuma reaalsusest, lõpetama vastandumise ja kasutama mõistust. Kindlasti peab majanduses osalevate ettevõtete panus ühiskonna arengusse samuti kasvama ning peame olema suutelised tõstma juhtimiskultuuri. Kui me nõuame riigilt kvaliteeti, siis peame seda ka iseendilt nõudma.
Oluline koostöö
Eelkõige peame aru saama, et majanduskasvu aluseks on konkurentsivõimelised tootmissisendid, kasvu toetavad maksumäärad, kvalifitseeritud tööjõu olemasolu ning ettevõtlust toetav keskkond. Eriti töötleva tööstuse puhul, mis on majanduse selgroog ehk ekspordi eestvedaja ja riigi eelarvesse tegus panustaja. Loetletud aluseid tuleb vaadelda poliitikate kujundamisel tervikpildina ning mitte panustada valimistel ainult ühele väikesele detailile.
Seega mida paremi läheb meie majandusel, seda rohkem on meil rahalisi vahendeid, mida ümber jagada ja nii lihtne see ongi. Surnuks maksustamine meid kasvule ei vii, vaid pigem kolib tööstus seetõttu siit mujale ja see tekitab riigis kollapsi.
Lõpetuseks loodan siiralt, et suudame ühiskonnas leviva mõttetu vastandumise erinevatel tasanditel lõpetada ja leiame koostööks ühisosa, kasutades selleks teaduspõhist lähenemist, ning kasutame puht eestlaslikult kainet mõistust oma võimaluste ja oskuste targaks ärakasutamiseks. Kui suudaksime seda, siis olen kindel, et ühiskonna heaolu kasvab ning inimesed siin muutuksid õnnelikumaks ja meie kestvus on paremini tagatud.
