Kuidas jõuda vähem kui kümne aastaga rahvusvahelise kontserni juhtimishierarhias üsna tippu? Pärnakas Ragnar Koppel teab seda täpselt. Rootsi tööstusettevõtte AQ Groupi Pärnus ja Suzhous asuvaid tehaseid juhtinud mees kolis äsja tagasi Euroopasse, põhjuseks ei midagi muud kui ametikõrgendus.
Nimelt vastutab Ragnar Koppel alates jaanuarist kogu AQ Groupi lehtmetalli ärisuuna hea käekäigu eest. Karjäärimuudatus toob viis aastat Hiinas elanud ja töötanud 36-aastase Koppeli kodusele Eestile oluliselt lähemale – 400-miljonilise aastakäibega ja 6000 töötajaga AQ Groupi peakontor asub Rootsis Västeråsis.
Kui aga pärnakas Ragnar Koppel oleks truuks jäänud oma teismeea soovile – saada näitlejaks! – ei oleks rootslastel ambitsioonikat firmajuhti, küll oleks Eesti teater ilmselt rikkam ühe artisti võrra. „Olin kindel, et minust saab näitleja. Käisin Aare Laanemetsa ja Ahti Puuderselli kooliteatris ning 15-aastasena mängisin Nukitsameest. Nii et väljavaated polnud teab mis kehvad, aga keskkooli ajal tekkisid uued huvid,“ põhjendab Koppel, miks ta lavakasse astumise asemel hoopis Tallinna Tehnikaülikooli puidutöötlemise tehnoloogiat õppima läks. Selles valikus oli „süüdi“ ka tema ettevõtjast isa, kes asutas 1998. aastal puidulõiketerade tootmise, müügi ja hooldusega tegeleva ettevõtte Teraekspert.
„Eks siis tekkiski mõte, et võiksime koos tegutseda,“ mainib Ragnar Koppel. Siiski ei tundnud viie inimesega väikeettevõte 22-aastase noormehe jaoks piisavalt ambitsioonikas ja nii otsustas ta tööle asuda metallitööstusfirmasse Favor. Järgmine samm oligi juba Pärnus asuv AQ Lasertool, kus Koppel 2009. aastal tegevjuhina alustas.
„Olin neli aastat Lasertoolis töötanud ja see tundus päris pikk aeg. Seega andsin Rootsi juhtidele märku, et kui grupi ettevõtetes peaks tekkima mõni minule sobiv koht, siis ma olen pakkumistele avatud,“ meenutab Koppel Hiinasse tööle jõudmise tagamaid.
AQ Groupi mikrotehas Hiinas
Pakkumine tuligi: aastal 2012 tehti ettepanek hakata Shanghaist sajakonna kilomeetri kaugusel Suzhous asuva AQ Components tehase tegevjuhiks. 2013. aasta juulikuu viimasel päeval oli Koppel koos perega juba Suzhous ja asus tehase eelmiselt, rootslasest tegevjuhilt, tööjärge üle võtma.
Auto- ja elektroonikatööstusele allhanke korras komponente tootvas tehases oli toona 500 töötajat. „Hiina mõistes oli see mikrotehas. Kuid töötajate arv vähenes edaspidi paarisajale, sest meie suurklient Sony Mobile kaotas märkimisväärselt turuosa ja seetõttu pidime püüdma kompenseerida kaotatud mahtu uute klientidega,“ räägib Koppel. Siiski tuli AQ Componentsil viie aasta jooksul Ragnar Koppeli juhtimisel tegevust tublisti kokku tõmmata.
„Uute turgude ja klientide leidmine nullist pole lihtne. Eriti Hiinas, kus kohalikud tegijad on tunduvalt suuremad, tihti ka kuluefektiivsemad, kiiremad ja räägivad paremini hiina keelt. Nii et kahjuks on see aeg möödas, kus välisinvestor pani Hiinasse tehase püsti ja tellimused voolasid ise uksest-aknast sisse. Olelusvõitlus on Hiina turul praegu väga kõva. Eriti siis, kui sa pole lõpptootja, vaid esimese või teise astme allhankija,“ nendib Ragnar Koppel.
Selguse huvides olgugi öeldud, et 12 riigis tegutsev AQ Group tegelebki allhankega. Uued tooted sünnivad koostöös klientidega ehk teisisõnu võib öelda, et klient sõnastab oma vajaduse ja koos hakatakse selle vajaduse rahuldamise võimalusi välja mõtlema.
Autoritaarse juhi unelm
Hiina ettevõtete organisatsioonikultuur ja töötajate hoiakud erinevad meile harjumuspärastest nagu öö päevast. „Hiinas on hierarhiline juhtimiskultuur. Ülemusel on alati õigus, talle vaadatakse alt üles ja tema otsustele vastu ei vaielda. Veelgi enam, isegi diskussiooni ei teki, kuidas mingi olukord või probleem lahendada: õiget vastust oodatakse juhilt,“ tutvustab Koppel hiinlaste igapäevast tööelu.
Kas sellest võiks järeldada, et Hiinas töötamine võiks eriti hästi sobida autoritaarsele juhile? „Absoluutselt,“ muigab Koppel. Ta lisab, et arutelu puudumine ja juhi otsuste ülimuslikuks pidamine oli ka üks põhjuseid, miks ta otsustas Hiinast ära tulla. „Hiinas kaua töötanud lääne juhtidega on vahel ette tulnud, et kui nad Euroopasse tagasi tulevad, siis ei suuda nad enam sellega kohaneda, et kellelgi on nende mõttekäikude peale midagi öelda. Otsustasin sellest ringist välja astuda, enne kui see minuga juhtub,“ põhjendab Koppel.
Muide, ei maksa arvata, et eurooplased saavad hiinlasi oma käe järgi ümber õpetada. „Ma püüdsin viie aasta jooksul organisatsioonikultuuri muuta, aga see ei õnnestunud, sest kultuurid on nii erinevad,“ nendib Koppel. Selleks, et Hiina organisatsioonikultuurist maalitud pildil ei domineeriks tumedad toonid, tunnustab Koppel hiinlaste tegutsemiskiirust. Kui juht on otsuse langetanud, viiakse see tunduvalt kiiremini ellu kui Euroopas tavaks. Samuti on hiinlased oma valdkonna spetsialistidena väga heal tasemel.
Aastatega paksem nahk
Tootmisettevõtte juhtimine on Ragnar Koppeli meelest igapäevane ootamatustega tegelemine, sest seadmete, töötajate ja klientidega juhtub ikka midagi sellist, mida sa pole planeerinud. Kui kümme aastat juhtimiskogemust on seljataga, tundub olevat paslik küsida: kas juht Ragnar Koppel anno 2019 on muutunud võrreldes juht Ragnar Koppeliga anno 2009? „Kindlasti. Pigem on küsimus selles, kuidas ma neid muutusi teadvustan. Elame ju oma elu orgaaniliselt, mitte teatud etappide kaupa. Kuid arvan, et nahk on paksemaks läinud, ma ei võta enam igat asja nii palju südamesse kui algusaastatel, samuti võtan tööd oma mõtetes vähem koju kaasa kui varem. Arvan ka, et olen rahulikum ja teen kaalutletumaid otsuseid,“ võrdleb Koppel iseennast endaga.
Kuidas Taavi Rõivas torutöödele kaasa aitas
Hiinas ärisuhete sisseseadmisel tuleb kindlasti kasuks, kui kohapeal on oma usaldusväärne hiinlane, kes uksi avaks. Kuid ainult sellest ei piisa – vaja on ka midagi, mis on tuntud juba Konfutsiuse õpetusest ja kannab hiina keeles nime guanxi. Ragnar Koppel nendib, et seda sõna on praktiliselt võimatu tõlkida, kuid laias laastus tähendab guanxi usalduslikku ja pühendunud suhet inimeste vahel.
„Guanxi võib avada uksi väga kiiresti ja suurelt. See tähendab, et alati ei pea sul olema kõige parem toode või suurim tehas, et saada parimaks ja suurimaks tarnijaks. Kui sul on hea guanxi oma kliendi tegevjuhiga, siis võid olla kindel, et su äri hakkab seal väga hästi minema,“ kinnitab Koppel. Ta teab, mida räägib, sest pärast Sonylt saadud tellimuste mahtude vähenemist tuli tal AQ Componentsi ellujäämiseks kolme ja poole aasta jooksul nii tootmine kui ka kliendibaas ümber korraldada.
Nii rõhutabki Koppel, et kui guanxid pole, siis võib võtta kolm aastat aega, kuni uuelt kliendilt esimene tellimus laekub. Guanxiga aga võivad asjad piltlikult öeldes juhtuda üleöö. „Ma ei taha öelda, et ilma guanxita ei saa – kui on piisav järjekindlus, siis saab. Aga quanxi aitab väga kõvasti kaasa,“ kinnitab Koppel.
Hiina turul on oluline ka see, et ettevõtjal oleks seljataga oma riigi tugi, sest Hiina ühiskond on hierarhiline ja poliitilised sidemed ning kõlavad tiitlid loevad seal väga palju. Nii võib juhtuda, et kui külla tuleb mõne riigi peaminister, hakkavad seni otsekui kännu taga kinni olnud asjad võluväel ja välgukiirusel liikuma.
Ragnar Koppel meenutab, et kui 2015. aasta hilissügisel käis peaminister Taavi Rõivas koos äridelegatsiooniga ametlikul visiidil Hiinas, võeti plaani külastada ka AQ Componentsi tehast Suzhous. „Tööstuskülas, kus meie tehas asub, käis parasjagu torude vahetus ja kogu hoov oli juba pool aastat üles kaevatud. Aga kui tuli info Eesti peaministri külaskäigust, said torutööd lõpetatud ja kraavid kinni aetud 12 tunniga – sest külla tuli riigi – mis sest, et väikese riigi – peaminister!“
Kommentaar
Otsekohene mees, kes mõistab ka inimesi
Martin Elm, kolleeg AQ Groupis
Ragnar on väga aus ja otsekohene – ta räägib asjadest otse, mitte ümber nurga. Samuti tundub tal olevat sisemine kompass, mis näitab talle alati õige suuna kätte, mida ja kuidas teha.
Ragnar on väga terviklik juht – ta on samal ajal nii ärimees kui ka hea inimeste juht, nn inimeste inimene. Ta on väga tugev organisatsiooni arendamises, samuti ei karda ta nõu küsida oma juhtidelt või kolleegidelt.
Ragnarile on iseloomulik see, et ta näeb alati võimalusi asju veel paremini teha. Näiteks kui läheme koos kasvõi sööma või peatume hotellis, siis mina leian tavaliselt, et see oli hea kogemus. Ragnar noogutab, et jah, oli hea küll, aga… See ei tähenda, et Ragnar oleks valiv või viriseks ilmaasjata – on ju ka inimesi, kes kurdavad igal võimalikul juhul – vaid tema näeb täiendavaid võimalusi, kuidas saaks hea asja veel paremaks teha.
Hea teada
- AQ Group on Rootsi ettevõte, mis asutati 1994. aastal.
- Ettevõttel on tehased nii Põhja-Ameerikas, Euroopas kui ka Aasias, kokku asuvad tootmised 12 riigis.
- Allhanke korras toodetakse metallosi, juhtmeköidiseid jpm auto-, rongi- ja energeetikatööstusele.
- Klientide seas on näiteks ABB, Volvo, Scania, Siemens, Bombardier, Bosch, Toyota, Mitsubishi Electric.
- Töötajate arv aastal 2018 üle 6000.
- Käive 2017. aastal 400 miljonit eurot.
- AQ Group tooted jõuavad enam kui 50 riiki.
