Tööstuse digitaliseerimise puhul pole enam ammu küsimus selles, kas, vaid pigem kuidas?
Ent analüütikute, tööstusettevõtete ja digitaliseerimislahenduste pakkujate kolmnurgas ei räägita alati sama keelt ja seetõttu on ühiste arusaamadeni jõudmine vaevarikas.
„Kuna tootmises ei toimu üleminekud kiiresti ning maandada on vaja ka uue tootmismudeliga seotud riske, siis on tootmisettevõtetel mõistlik teostada samaaegselt nii osalist digitaliseerimist kui ka digitaalse tulevikustrateegia arendamist,“ leiab ABB Eesti müügi- ja korrashoiuüksuse juht Leho Kuusk.
Oluline on sealjuures mõista, et digitaliseerimise eesmärk on uue info saamine ning seejärel vajalike muudatuste ja investeeringuotsuste tegemine.
„Sellest saab aru üha rohkem tootmisettevõtete juhte. Taanduma hakkab senine lähenemine, mille puhul sooviti esmalt näha nn digitaliseerimisinvesteeringu tasuvusaega ja seejärel võtta vastu investeerimisotsus. Digitaliseerimine on võimaluse loomine uue info ja teadmise kogumiseks, mille alusel alles saab võimaliku investeeringu tasuvust arvutada. Kui teame ette investeeringu tasuvusaega ning see vastab ettevõtte investeeringukriteeriumitele, tuleb muudatus ellu viia ilma info kogumisele aega kulutamata,“ rõhutab Kuusk. On ju päevselge, et digitaliseerimine võimaldab tööstusettevõtetel väikeste investeeringute abil suurendada nii tootlikkust kui tootmisvõimsust. Näiteks masina kasutusefektiivsuse (OEE – Operational Equipment Effectiveness) analüüsi tulemusena on võimalik otsustada, kas seade peab töötama kahes vahetuses või saab hakkama ühega, kas seadet on vaja hoida töös kaheksa tundi või piisab viiest. „Suurem kasu digitaliseerimisest on siis, kui suureneb tootmismaht ning on vaja otsustada, kas osta uus seade või leida vaba ressurssi olemasoleval, et mahukat investeeringut ja pikka tarneaega hoopis vältida,“ näitlikustab Kuusk.
Tootlikkuse tõstmise ja tootmisvõimsuse suurendamise kõrval võimaldab tootmise digitaliseerimine mõõta täpsemalt ja efektiivsemalt ka toote valmistamise kulu, kaasa arvatud tööjõukulu toote kohta, ning edastada see info otse ettevõtte tootmise planeerimise süsteemi jooksva omahinna jälgimiseks.
EAS-i toetusskeem kui starter
Tänane tõde on aga see, et Eesti asub Euroopa Liidus tööstuse digitaliseerimises keskmisest madalamal. RAIT Faktum Ariko küsitluse kohaselt on Eesti töötleva tööstuse ettevõtetest oma tootmisprotsesse digitaliseerinud vaid 24 protsenti, kuid lootust annab, et üle poole tööstusettevõtetest on näidanud üles soovi alustada või jätkata digitaliseerimisega järgmise kahe aasta jooksul.
Tööstuse digitaliseerimise hoogustamiseks käivitas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetusskeemi Eesti ettevõtetele, mis katab kuni poole digitaliseerimise, robotiseerimise ja automatiseerimise investeeringust. Toetus on mõeldud pea kõikidele Eesti töötleva tööstuse ettevõtetele eesmärgiga digitaliseerida ja automatiseerida tootmist. Toetusskeemi alus on ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus „Toetus digitaalsete tehnoloogiate, robotite ja automatiseerimise kasutamisele töötlevas tööstuses ning mäetööstuses“. Toetatava projekti lõpp peab olema hiljemalt 31. detsembril 2019.
Digitoetuse eeldus on ettevõttes läbi viidud digidiagnostika, mille käigus selgitatakse välja vajadused ja võimalused digitaalsete lahenduste kasutamiseks tootlikkuse suurendamisel. Selle käigus tuuakse välja ettevõtte kitsaskohad äriprotsessides, tootmises, tootearenduses, tarneprotsessis jm protsessides. Seejärel koostatakse hinnangud kitsaskohtade prioriteetsusele, antakse maksumused, tasuvus ja mõju digitaliseerimise ning automatiseerimise lahendustele. Ka digidiagnostika läbiviimiseks saab EAS-ilt taotleda toetust kuni 70% ulatuses.
Robotid kui automatiseerimislahenduste keskpunkt
ABB tegeleb digitaliseerimisprotsessis nii seadmete kui süsteemide projekteerija, tootja ja tugiteenuse pakkujana.
Paindlike automatiseerimislahenduste olulisim komponent on robot. ABB on tarninud Eestis roboteid juba üle kümne aasta ning on konkurentsitult koduturu populaarseim robotimark. Enamlevinud tööstusrobotite kasutusalad on pakkimine ja palletiseerimine (transpordialusele tõstmine), pinkide teenindamine, toodete koostamine ning keevitamine. Klientide nõuded robotitele suurenevad iga aastaga. Üks viimase aja kasvav trend on koostöörobotid, mis ei vaja enda ümber füüsilist kaitseaeda, vaid on võimelised tunnetama välist maailma läbi andurite. See võimaldab inimese ja roboti vahetumat koostöötamist.
Et robotid oleks tõhusad, peavad nad olema eeskätt kiired, kuid see muudab nad potentsiaalseks ohuks läheduses töötavatele inimestele. ABB võimaldab kogu oma robotiseeria muuta koostöörobotiteks ohutuslahenduse SafeMove2 abil. SafeMove2 pakub suuremat paindlikkust, ruumi kokkuhoidu ja suuremat tootlikkust. Kõik see koos parimate ohutusnäitajatega võimaldab inimese ja roboti vahelist tihedamat koostööd ning vähendab koguinvesteeringuid kuni 30 protsenti.
Nii oluline investeering nagu robot vajab ka pidevat seisundi jälgimist ja diagnostikat. Selle alaseid probleeme aitab ennetada ja lahendada tööriist ABB AbilityTM Connected Services. Roboti seiskumise puhul saadakse kiire teavitus ja teostatakse juurpõhjuste analüüs. Samuti on võimalik vältida ettenägematuid tootmisseisakuid ja ressursse paremini planeerida potentsiaalsete roboti kontrolleri ning mehaanikaosa kõige olulisemate parameetrite jälgimise teel.
Kliendipõhine digitaliseerimine ABB OPICS-i abil
Tööstuse digitaliseerimiseks on ABB välja töötanud digilahenduste platvormi AbilityTM lahenduse OPICS (Online Process Information Collection System), mis võimaldab mõõta tootmisseadmete efektiivsust ja saada ülevaade toodete valmistamise tsükliaegadest ning seeläbi optimeerida tootmisprotsessi.
Üksikute masinate tootekohase informatsiooni ühendamine OPICS-is loob võimaluse visualiseerida ja analüüsida etapiti kogu toote valmistamise protsessi. OPICS aitab reaalajas jälgida võtmenäitajaid ja trende, et vajadusel koheselt tegevusi korrigeerida. OPICS on paindlik ja nutikas tööriist, mis luuakse igale kliendile just tema vajadusi toetama.
OPICS sündis tegelikult läbi enda vajaduste ja sai loodud ABB mootorite ja generaatorite tehasele. „Probleem seisnes selles, et kuigi meil on suutlikud masinad ja maailmatasemel majandustarkvara, jäi ikkagi vajaka infost, kui hästi masin töötab, milline on selle tootlikkus, kuidas arvestada seisakuid ja vähendatud koormusega tööd. Tänapäeval ei piisa teadmisest, et masin ei tööta, vaid tulemuste tõhustamiseks on vaja teada seisaku põhjuseid,” selgitab Leho Kuusk.
OPICS on veebipõhine rakendus, mille operaatoriliides on puutetundliku ekraaniga operaatori vaade igapäevaseks kasutuseks. Operaatori identifitseerimine toimub RFID-kaardi abil.
Salvestatavad andmed on mitmekesised ning võimaldavad saada ülevaate sellest, kas ja millisel kiirusel seade töötab või on hoopis planeeritud seisak, kas toimub häälestus või on ilmnenud rike, kas puudub materjal või operaator.
Tootmisjuht saab OPICS-i abil kiire ülevaade seadme kasutusest, ajakadudest, seadistusaegadest ning 24-tunnise vaate operatiivkoosolekute tarbeks. Inseneril võimaldab OPICS teostada esmase analüüsi, kadude põhjuste väljaselgitamise ja parendusettepanekute tegemise. Kvaliteedijuhile on OPICS asendamatu abimees hooldusraportite koostamisel, hooldusvälpade planeerimiseks, hooldusprotsesside täpsemate vajaduste, sealhulgas digitaliseerimise väljaselgitamiseks. Tehase juhile annab OPICS põhjalikud andmed, mis võimaldavad võrrelda planeeritud tootlikkust tegelikkusega, hinnata ja planeerida tootmisvõimsust ning teha täpsemaid investeeringu või tootmise planeerimise parendamise otsuseid.
„Tööstusettevõtete digitaliseerimisprotsessis on tekkinud olukord, kus rongist ei taha maha jääda keegi. On selge, et mida varem pileti ostad, seda kindlamini sihtjaama jõuad,“ märgib Kuusk.
Toetuskõlbulikke tegevusi on omajagu, toome siin välja mõned neist
- robotite ostmine, tootmistegevuse süsteemi arendamine, digitaalsete tehnoloogiate, robotite ning automatiseerimiseks vajaliku koolituse korraldamine oma töötajatele;
- digitaalsete tehnoloogiatega seotud tarkvara litsentsi omandamine ja rakendamine;
- tootmisseadmete ühendamine omavahel ning võrku;
- tootmisseadmete ja tarkvarade ühendamine klientide ja tarnijatega;
- ennetava hoolduse süsteemide väljaarendamine;
- koostöörobotite soetamine ja integreerimine ressursiplaanimise ja tootmistegevuse süsteemiga;
- küberturvalisuse ja andmekaitse süsteemide kasutuselevõtt;
- andmete visualiseerimise kasutuselevõtt;
Toetuse suurus on kuni 50 % investeeringu mahust vähese tähtsusega riigiabi vaba limiidi piires. Oma ettevõtte vaba limiiti saab kontrollida rahandusministeeriumi kodulehelt.
