Aavo Kärmas: vajame täpsemat plaani

Millised on Eestis eesmärgid tuuleenergia arendamisel?

Eesmärgid on uuendamisel. Energiamajanduse arengukava alusel peaks taastuvelektri osakaal Eesti elektri lõpptarbimises 2030. aastaks olema 30 protsenti ja juhul, kui käivitub koostöö teiste Euroopa Liidu riikidega, võiks taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaal suureneda lõpptarbimises 50 protsendini. Lisaks on meil veel olemas riiklik energia- ja kliimakava projekt, kus on eesmärgina kirjas 2030. aastaks 38 protsenti. Võrreldes tänase olukorraga, kus taastuvelekter annab 17,1 protsenti, on plaanitud oluline kasv. Niisuguse eesmärgi saavutamise eeldus on siiski rahvusvaheline koostöö – et aastaks 2030 oleks vähemalt üks suur meretuulepark valmis ehitatud.

Kuidas nende eesmärkide poole liigutakse?

Oluline on riiklikult kokku leppida pikk plaan: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on öelnud, et 38 protsendi eesmärgi saavutamiseks tuleb toota taastuvelektrit 2,1 TWh aastas rohkem kui täna ja 1,8 TWh sellest peaks tulema tuulest (1,1 maismaatuulest ning 0,7 meretuulest). Ent ka see 1,1 TWh on kaks korda rohkem kui praegu tuulest elektrit toodetakse ja küsimus on, kuidas seda saavutada. Meretuuleparkide rajamisel on arvestatud, et see rajatakse koostöös naaberriigiga. Viimased kuus aastat pole Eestis tuuleparke juurde tehtud, viimased tuulepargid alustati 2012/2013. aastal, arendusi on ka pooleli.

Seega oleks vaja täpsemat plaani.

Jah, tuuleparkide arendajad ootavad riigi plaanide kinnitamist. Praegu käivad ettevalmistustööd ning investeerimisotsuseid ei tehta. Investeeringud on kapitalimahukad ja nõuavad aega.

Tuuleparkide ehitamiseks vajaliku toetuse esimene vähempakkumine tahetakse välja kuulutada alles 2021/2022. aastal. Loodame, et 2019. aasta lõpuks on meil olemas teadmine, kui palju soovib riik suurendada taastuvelektri tootmist Eestis. Olen veendunud, et tuulest elektritootmine on kõige konkurentsivõimelisem elektri tootmise viis. Seega, kui riik korraldab tehnoloogianeutraalseid taastuvelektri tootmise toetuse vähempakkumisi, siis neid peaks olema võimalik võita vaid tuulest toodetud elektri abil.

Leedus on varem ka oksjoneid olnud: seal on teada, et aastaks 2025 tahavad nad kaks korda mahtu kasvatada ja iga aasta kohta on plaan, kui palju tuulest elektritootmist suurendada tuleb. Samamoodi on ka meil vaja vähempakkumisele pandavate koguste plaani aastate kaupa, sest tuulepargi rajamine eeldab 4–5-aastast planeerimist ja ettevalmistamist.

Meretuuleparkide puhul on ettevalmistusperiood pikemgi, ent üks park võib olla ca 700–1000 megavatti ehk väga suur, loodan, et 2030. aastaks üks meretuulepark on ikka valmis ehitatud. Tootjad ootavad riigi plaani selgumist.

Palju on räägitud riigikaitselistest piirangutest tuuleparkide rajamisel.

Jah, riigikaitselised piirangud on teema, millega tuleb arvestada. Ei saa eitada, et uus tuulepark segab kaitseministeeriumi õhuseireradarite tööd. Lahendust loovate kompensatsiooniradarite teema arutamiseks on MKM ja kaitseministeerium loonud ka töögrupi. (Alates maist on koostöös TTÜ-ga mõõdetud ka tuulegeneraatorite mõju raadiosüsteemidele – toim.)

Niisuguseid alasid on vähe, kus on hea tuul ja radareid ei sega, potentsiaalseim on vast Tootsi. Aga seal on ka vaidlused pooleli. Põhimõtteliselt räägime tuulikute perspektiivsete asukohtadena maismaal ikkagi Ida- ja Lääne-Eesti rannikualadest, ilma radaritele tekitatava probleemi lahendamiseta on keeruline taastuvelektri eesmärke saavutada.

Radarite osas teame, et töö käib õiges suunas. Praegu ootame, millal tehakse otsused nende hankimiseks ja millal need püsti saavad. Kui radarite plaan on paigas, siis on kaitseministeeriumil võimalik hakata kooskõlastama ka nende tuuleparkide projekte, mis praegu seisavad kõrguspiirangute tõttu.

Kui suureks takistuseks on keskkonnaga seotud küsimused?

Iga tuulepargi rajamise eeldus on keskkonnamõjude uuring, mereparkide puhul on see keerulisemgi kui maismaal. Need küsimused pole aga radarite probleemiga siiski ületamatud.

Takistuseks võib saada ka kogukondade vastuseis, kui kohalikud inimesed ei näe, miks nemad peaksid nõustuma tuulepargi loomisega. Kohalik kogukond peab arendusest kasu saama. Tuuleparkide jaoks võiksid olla ühtsed reeglid, kuidas tuulepargi talumist kompenseeritakse, selles osas peaks olema info nii arendajatel kui kohalikel. Näiteks on üks võimalus maksta kohalikule omavalitsusele iga tuulest toodetud elektriühiku pealt kindel summa.

Mul on hea meel, et see teema on analüüsimisel. Peale uuringuid on vaja informatsioon ka laiapõhjaliselt läbi arutada.

Milliste tehniliste probleemidega meretuuleparkide puhul rinda pista tuleb?

See on kõigepealt küsimus põhivõrguettevõttele, sest praegu meretuuleparkide potentsiaalsetes asukohtades ju elektrivõrguga liitumise võimalust ei ole. Teiseks on küsimus selles, et kui tuult ja päikest on liiga palju, siis kuidas korraldada elektri salvestamine? Või kui on tuult ja päikest vähe, kuidas siis olukord lahendada?

Täna suuri ja odavaid akulahendusi pole, need pole veel konkurentsivõimelised. Pumphüdroelektrijaamasid on võimalik rajada, on gaasiturbiine, et sagedus tagada. Hetkel on kõige tähtsam see, kuidas viia elektrivõrk meretuulepargi juurde. Kui seda probleemi ei saa lahendada, siis ei ole meil ka teisi probleeme.

Kas jääb alati nii, et tuuleenergia ja toetused on kui ühe medali kaks poolt?

Tuul on hetkel kõige konkurentsivõimelisem taastuvenergiaallikas, tehnoloogia on odavamaks muutunud ja suuremahulist toetust uued tuulepargid ei vaja. Arendajad osalevad tulevikus taastuvenergia vähempakkumistel ja kes soovib hankijalt väiksemat toetust, see võidab ka vähempakkumise.

Lisaks saavad tuuleparkide arendajad sõlmida pikaajalisi elektrimüügi lepinguid näiteks 10–15 aasta peale, millega elektri ostja fikseerib enda jaoks elektri hinna ja arendaja saab selle lepingu toel teha investeeringuotsuse. Selliseid näiteid võib tuua Soomest, Saksamaalt, Poolast.

Samas on meil hetkel tekkinud Venemaalt tuleva elektri näol teatav turumoonutus, mis takistab osaliselt taastuvenergia investeeringute tegemist ja investoritel puudub kindlus ausa turukeskkonna osas.

Milline on praegune seis Loode-Eesti meretuulepargi arendusega?

Loode-Eesti meretuulepargi arendusprojekt on praegusel hetkel endiselt projekti võimalikkuse hindamise faasis. Selle etapi läbimise järel saame teada, millised on detailsed tingimused, mille täitmise korral on meil võimalik meretuuleparki ehitada. Kuna detaile on siin aga palju, on hetkel veel keeruline täpsest ajaraamist rääkida.

Vahepeal on valminud Loode-Eesti rannikumere tuulepargi keskkonnamõju hindamise uus täiendatud aruanne, milles võrreldes eelmise, 2017. aastal tehtud aruandega, on läbi viidud täiendavad ekspertiisid ja teostatud mõjude hindamine kõikide olulisemate merekeskkonna aspektide lõikes. Sealjuures on lähtutud nii 2017. aasta keskkonnamõju hindamise aruandele laekunud tagasisidest kui ka vahepeal toimunud muudatustest tuulepargi arendusalade osas.

Seega, järgmine oluline verstapost käesolevas projektis on peatselt, 18. septembril Kärdlas toimuv uue täiendatud keskkonnamõju hindamise aruande avalikustamine.

Ootame määruse valmimist

Mihkel Annus, Taastuvenergia Koda, tegevjuht

Eestis on tuuleparkide arendused mitu aastat erinevatel põhjustel topanud. Samas on meil palju potentsiaali ja head geograafilised tingimused tuule püüdmiseks. Ka võrdlemisi madal rannikumeri loob head tingimused tuulikute püstitamiseks sinna, kus tuuleolud on kõige paremad ja puudub kellegi tagaaed. Kuivõrd karmistuvad keskkonnanõuded ja heitekaubanduse süsteemis kaubeldava CO₂ kvoodi kasvav hind vähendavad põlevkivielektri tootmise majanduslikku mõistlikkust, on muuhulgas esmatähtis kasutada ära ka Eesti tuules peituv potentsiaal.

Hetkel on väljatöötamisel vähempakkumiste määrus, mis loob raamistiku uute taastuvenergiavõimsuste tekkimiseks, sh tuuleparkide rajamiseks. Uute tuuleparkide ehitamiseks on lisaks arendaja motivatsioonile tarvis erinevate osapoolte tahet ühise eesmärgi nimel sujuvalt tegutseda. Sealhulgas on tarvis arvestada nii kohalike omavalitsuste soovidega kui ka kohalike elanike muredega ning vajadusel kummutada tuuleenergiaga vahel kaasas käivad eksiarvamused. Eks iga suurema tööstusinvesteeringu puhul on oluline läbi mõelda, kuidas kohalikud nende piirkonda rajatavatest objektidest võiksid hüve saada. Muuhulgas kasutatakse näiteks mehhanismi, kus osa tuulepargi teenitud tulust suunatakse kohaliku üldkasutatava hoone rajamiseks või rekonstrueerimiseks. Sarnaseid võimalusi ja koostöökohti on mitu.

Kohalike kogukondadega hea koostöö vaimus ei pea me samas õigustatuks, et MTÜ registreerinud kohalikel on vabadus esitada taotlus looduskaitseala loomiseks, kui avalikuks tuleb info sinna piirkonda tuulepargi rajamise plaanist. Sarnased taotlused on meie hinnangul tehtud just arenduse torpedeerimiseks, muutes protsessi ebamõistlikult aeglaseks. Olles taastuvenergeetikuna igati loodushoiu ning kaitsealade üldise vajalikkuse pooldaja, pälvib eelmainitud tegumood kriitikat, kuivõrd sellisel viisil tehtavad taotlused ei vasta kahjuks tihtipeale looduskaitsealade rajamise eesmärgile.

Töögrupp teeb sügisel ettepanekud

Jaanus Uiga, energeetika osakonna juhataja, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, kaitseministeeriumi ning ka turuosaliste esindajate ühise töögrupi eesmärgiks on arutleda mitmetel taastuvenergeetika edendamisega seotud teemadel, näiteks statistikakaubandus, riiklike taastuvenergia eesmärkide täitmine, rahvusvaheline koostöö ja piirangute leevendamine.

Eraldi käsitlesime ka riigikaitseliste piirangute (peamiselt kõrguspiirangud) temaatikat. Praegune parim lahendus, mille kohaselt on tagatud nii Eesti kaitsevõime kui ka võimalused tuuleparke rajada, on täiendavate radarite soetamine ja strateegiliselt tähtsatesse asukohtadesse paigaldamine. Esitame ettepanekud valitsusele sel sügisel.
Hetkel on kaalumisel lisaradarite ja muu tehnika soetamine, et leevendada kavandatavate tuuleparkide mõju olemasolevatele.

Koostöös TTÜ-ga on mõõdetud ka tuulegeneraatorite mõju raadiosüsteemidele. lõplike järeldusteni pole veel jõutud ning seetõttu on vara veel midagi täpsemalt öelda, küll aga on mõõtmised näidanud, et elektrituulikud avaldavad elektromagnetspektrile teatavat mõju.

Hea teada

• Enefit Green soovib rajada Loode-Eesti rannikumerre 12 kilomeetri kaugusele Hiiumaa rannikust suure tuulepargi võimsusega kuni 1100 MW, tuulikute arv saab olema 17 kuni 182, kusjuures nende omavaheliseks kauguseks on plaanitud umbes üks km.
• Lisaks tuulele toodab ettevõte elektrienergiat ja soojust veest, biomassist, biogaasist, päikesest ning ka olmejäätmetest, mida prügilasse ladestamise asemel põletatakse. Lisaks kuulub Enefit Greenile pelletitehas Lätis.