Põlevkivituhk arvatakse ohtlike jäätmete hulgast välja

Kuigi mitmed põlevkivituhast valmistatud tooted on juba varasematel aastatel standardiseeritud, lubab põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete nimekirjast materjali tuhamäele viimise asemel efektiivsemalt ja senisest rohkem kasutada. Seda näiteks ehitusmaterjalina, tsemendi ja betooni tootmises, põllumajanduses, muude ehitusmaterjalide ja plastide valmistamisel ning teedeehituses.

Põlevkivituha väljaarvamine ohtlike jäätmete hulgast parandab ka Eesti positsiooni Euroopa Liidu ohtlike jäätmete statistikas. Teistes EL-i riikides ei arvatud fossiilsete kütuste põlemisel tekkinud tuhka ohtlike jäätmete hulka.

Võrreldav söe põletamisel tekkiva tuhaga

„Eesti põlevkivituhad vastavad oma keemiliselt ja mineraalselt koostiselt ning omadustelt Euroopas energeetikas väga laialdaselt kasutatava söe alaliigi ligniidi põletamisel tekkivatele klass C tuhkadele. Uurimistöö peamine järeldus on, et põlevkivi põletamisel tekkivaid kolde- ja lendtuhkasid tuleks käsitleda sarnaselt söe põletamisel tekkivate kolde- ja lendtuhkadega,“ sedastab uuring.

Samal ajal tuleb meeles pidada, et põlevkivi põletamisel ja tahke soojuskandja tehnoloogiates tekkivate tuhkade koostis ning omadused sõltuvad otseselt põletamistehnoloogiast ja temperatuurist.

Senise praktika kohaselt on Eesti põlevkivi kolde- ja lendtuhale määratud eraldi jäätmekoodid ja neid käsitletakse ohtlike jäätmetena. Tavajäätmeks klassifitseerub ainult väävliärastusseadmetest (NID) pärit tuhk. Sellele ei ole Eesti siseselt määratud eraldi jäätmekoodi.

Lähtuvalt söetuhkade ja põlevkivituhkade üheselt võrreldavatest omadustest ja ohtlikkuse hinnangutest ning EL-i praktikast selliste jäätmete klassifitseerimisel ei ole põlevikivituhkade liigitamine eraldiseisva koodiga põhjendatud. Siinjuures on tähtis EL-i otsus, et söetuhad, kuigi need omavad teatavaid ohtlikke omadusi jäätme raamdirektiivi ohtlikkuse hinnangu alusel, on käsitletavad kindlasti tavajäätmetena.

Turul põlevkivituhast mullaparandaja

Mitmete koostööprogrammide tulemusel teadusasutuste ja ülikoolidega on tänaseks turule tulnud põlevkivituhast valmistatud mullaparandaja Enefix. Uuringud näitasid, et põlevkivituhal on positiivne mõju saagikusele. Samuti sobib see hästi ka mahepõldudel kasutamiseks. Euroopa Liidu keskkonnaalase Life-programmi toel on läbi viidud ka pilootprojekt „Osamat“. Antud uuring kinnitas, et põlevkivilendtuhk on konkurentsivõimeline materjal ka teedeehituses.

Põlevkivituhkade uuringu tellis keskkonnaministeerium ning seda rahastas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.