• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Ressursitõhus linnaenergia seisab teelahkmel

autor: SIIM UMBLEJA, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuht
september 2019
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2019
Foto: Puiduhaket kasutav Rakvere koostootmisjaam tegutseb alates 2013. aastast. Linnaenergia

Puiduhaket kasutav Rakvere koostootmisjaam tegutseb alates 2013. aastast.

Väikesed koostootmisjaamad annavad lisaks ressursitõhususele ka parema varustuskindluse. Turupõhiselt need aga väiksematel turgudel ei toimi, senised riiklikud toetusskeemid pole ka suutnud alati aidata.

Alustan lugu mõttest, mis jäi kõlama Paides toimunud arvamusfestivalil. Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing korraldas festivali raames arutelu „Milline on tuleviku energiavõrgustik?“ ning energia all mõistame siis lisaks elektrile ka soojust ja jahutust.

Selleks, et tagada tarbijale energiavarustuskindlus ja energia taskukohasus ning puhas elukeskkond koos loodusressursside tõhusa kasutamisega, on tarvis mitmekülgset tootmisbaasi, erinevate energiaallikate samaaegset kombineerimist ja mitmekesiseid kohalikke ülekandevõrgustikke.

Kui vaadata ajas tagasi, siis energia on laiatarbekaubaks muutunud just tänu võrgustumisele, mis võimaldab tootjate paljususe. Tugevad ja mitmekesised ülekandevõrgud loovad tegelikult turu ning muudavad selle ligipääsetavaks ka väiksematele ettevõtetele/tootjatele.

Peale toimiva turumajanduse võimaldavad ühendatud võrgud paremat varustuskindlust ja ressursitõhusat majandust. Suurtootmine ja kohalik tootmine peavad olema tasakaalus, et vältida võimsustesse üleinvesteerimist ning hoida ka võrguinvesteeringud kontrolli all.

Ressursitõhus varustuskindlus

Piiratud ressursside tingimustes on kohustuslik pürgida sajaprotsendilise ressursitõhususe poole. Meie kliimaoludes on vähemalt kaheksal kuul vaja hooneid varustada soojusenergiaga. Tänu 2010. aastal alguse saanud riiklikule taastuvenergia toetusmeetmele ning investeeringutoetustele on tänapäeval Eestis suhtelisel levinud lahenduseks linnalähedaste elektri- ja soojuse koostootmisjaamad.

Linnaenergia. Fortumile kuuluv kümneaastane Tartu elektrijaam toodab soojus- ja elektrienergiat hakkepuidust ja turbast.
Fortumile kuuluv kümneaastane Tartu elektrijaam toodab soojus- ja elektrienergiat hakkepuidust ja turbast.

Kütuse põletamisel tekib samaaegselt elektri- ja soojusenergia, mistõttu koostootmisjaamad töötavad kõrge efektiivsusega. Soojus on elektritootmise kõrvaltoode, mis sisestatakse kohalikku kaugküttevõrku ning elekter jaotusvõrku. Koos suitsugaaside soojustagastuse seadmetega on kütusekasutuse efektiivsus saja protsendi lähedane. Valdavalt kasutatakse väiksemates jaamades kohalikku ja lähiümbrusest pärit kütust, mistõttu ei teki turumoonutust ning ka transpordijalajälg on väike. Koostootmisjaamade kütus on kodumaine puit ja just selline osa metsast, mis muuks ei kõlba. Mõistlik puidukasutus jälle loob ja hoiab töökohti just maapiirkondades.

Miks meile üldse kohalik elektritootmine?

Energeetika on elutähtis teenus ja kogu majanduse alus. Just seetõttu on vajalik riiklik plaan ja reguleerimine, et vältida anomaaliaid. Riigi ülesanne on erinevate meetmetega tagada samaaegselt energia olemasolu, kokkulepitud kliimaeesmärgi täitmine ja ka kontrollida, et käitised vastaksid keskkonnanõuetele.

Koostootmisjaamas on kütusekasutuse efektiivsus suurim ja tavalise katlamaja asemel panustab kohalik koostootmisjaam ka elektrienergia varustuskindluse tagamisse. Linnalistes piirkondades on suur energiatarbimise tihedus, kuid tihe asustus tekitab väljakutseid, et hoida tootmis- ja ülekandevõimsused mõistlikul tasemel.

Tootmismaa on piiratud ja elanike ootus elukeskkonnale tõuseb järjepidevalt – puhast elukeskkonda oodatakse aina enam ka linnas. Seetõttu tuleb hoonepõhised tootmised sulgeda, ühendada hooned omavahel võrguga ning panustada linnalähedastesse ja kaasaegsetele keskkonnanõuetele vastavatesse tootmisüksustesse. Ideaalis peaks iga katlamaja omama ka elektritootmise võimet. Erinevate tehnoloogiate areng muudab selle peagi võimalikuks.

Linnaenergia - Pärnu koostootmisjaam paikneb Niidu tööstuspiirkonnas.
Pärnu koostootmisjaam paikneb Niidu tööstuspiirkonnas.

Võrgukombinatsiooni on võimalik lisada veel kaugjahutusjaamad ja jahutusvõrgud. Nii saab kasutada looduslikku vabajahutust ja ohutumaid külmaaineid. Kaugküttevõrguga kombineerituna on võimalik tekkiva jääksoojuse ulatuses üldist kütuse põletamist vähendada. Eestis arendatakse kaugjahutust praegu Tartus, Pärnus ja Tallinnas. Tartus on selline keskne jahutussüsteem töötanud juba mõned aastad ja Pärnu esimene kaugjahutussüsteem avati tänavu suvel.

Kohalik tootmine ja omavahel kombineeritud ühendused on see võti, mis võimaldab tänapäeva linnadel muutuda „nutikaks“ ja olla samal ajal efektiivsed. Kuna elektrit läheb niikuinii kohapeal vaja, siis vajalike soojuse baaskoormuste tootmiseks saab kasutada kõige säästlikumaid (kohapealseid) kütuseid. Samuti saab võrguga ühendatud kodumajapidamine või tööstusettevõte oma „ülejääva“ energia odavalt turule viia.

Selliselt toimiks linn sisuliselt ressursitõhusa ja isemajandava üksusena. Kombineeritud kohalikud lahendused on selgelt ressursisäästlikumad võrreldes olukorraga, kus kõik vajalikud energialiigid toodetakse ainult kaugelt kohaletarnitud elektrist.

Kuidas edasi?

Täna varustavad kaasaegsed biomassil toimivad koostootmisjaamad lisaks Tallinnale ka näiteks Tartu, Pärnu, Paide, Sillamäe ja Rakvere hooneid ressursitõhusa soojusega. Samuti paiknevad väiksemad taastuvenergia koostootmisüksused Vinnis, Aravetel, Ilmatsalus, Oisus ja mujalgi, kus soojus suunatakse asula küttevõrku.

Uute käitiste rajamise hoog on aga raugenud, sest turupõhisus klassikalises mõttes väiksematel turgudel ei toimi. Isegi paljuräägitud taastuvenergia tasu pole suutnud investoreid meelitada kõigisse Eesti keskmise suurusega linnadesse koostootmisjaamu rajama. Kui vaadata kaardile, siis kindlasti näiteks Haapsalul, Viljandil ja Võrul on koostootmispotentsiaali, kui vaid majanduskeskkond ja riiklik tellimus sellist arengut soosiks.

Loodetavasti arvestab majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ettevalmistamisel olev taastuvenergia oksjonite määrus enampakkumiste tingimuste koostamisel ka varustuskindluse tagamise vajadusega ja toetab ressursitõhusa tootmise arendusvõimalusi Eesti keskmise suurusega linnades.

Kui tulla tagasi kirjatüki pealkirja juurde, siis selge on see, et tänased koostootmisjaamad hakkavad lähitulevikus oma elektritootmisgraafikut järjest rohkem siduma soojuskoormuse vajadusega. Kui riiklik plaan näeb ette vajaduse kohaliku elektritootmise säilitamiseks, siis on selleks vaja välja kujundada ka soodustavad mehhanismid.

Sildid: energiaenergiaturgkoostootmisjaamlinnaenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Põlevkivituhk arvatakse ohtlike jäätmete hulgast välja

Järgmine artikkel

Tarkvõrk viib kokku paindliku tootja paindliku tarbijaga

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Tarkvõrk. Allikas: Elering

Tarkvõrk viib kokku paindliku tootja paindliku tarbijaga

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!