Tarkvõrk on lahendus, millel on potentsiaali muuta elektrisüsteem paindlikumaks, mis tuleb iseäranis kasuks ajal, mil lisandub aina rohkem taastuvenergiapakkujaid, kes ei suuda ise kontrollida seda, mis ajal nad toodavad. Praeguseni on veel tegemist rohkem idee kui reaalsusega.
Iseenesest põhineb tarkvõrk arusaamal, et inimesed ei vaja mitte elektrit ega gaasi, vaid toasooja ja valgust. Nii pole neile oluline mitte pidev energiatarne, vaid see, et nende seadmed töötaks. Teiselt poolt, parim viis energiatõhusust suurendada, on vähem tarbida. Tarkvõrk peaks tarbijaid ka sellele teele juhatama, andes neile teada elektri hinna ja muud vajalikud näitajad.
Kahesuunaline andme- ja energiavoog
Tarkvõrk peaks sisaldama erinevaid nutimõõteriistu ja -rakendusi, mis seovad energia tootjad ning tarbijad ühtsesse süsteemi, tagades kahesuunalise andme- ja energiavoo. Energiavoo kahesuunalisuse all on silmas peetud seda, et tarkvõrk peaks võimaldama ka selliste tarbijate võrku lülitamise, kes mingil neile sobival hetkel muutuvad tootjateks, müües näiteks oma päikesepaneelilt saadud ülemäärast elektrienergiat elektrivõrku.
Tarkvõrk peab aitama kasvatada lisaks paindlikkusele ka elektrisüsteemi töökindlust ja efektiivsust. Üheks näiteks on võimalus erinevaid mittehädavajalikke seadmeid, nagu konditsioneere või nõudepesumasinaid tippkoormuse ajal välja ja madala koormuse ajal sisse lülitada, samuti vältida külmkappide või soojuspumpade sisselülitumist tippkoormuse ajal, muutes elektri tarbijatele odavamaks. Ka lubaks tarkvõrk algoritmide abil paremini prognoosida koormust eri ajahetkedel, et optimeerida varus olevat võimsust.
See kõik peaks kaasa tooma erinevate uute teenusepakkujate turule tuleku nii tootmise kui tarbimise poolel. Sellega peaks omakorda mõistagi turul kaasnema konkurentsi tihenemine.
Suur osa vajalikke seadmeid on kasutusel teistes harudes
Suur osa tarkvõrgu jaoks vajalikke seadmeid on tegelikult praegu juba kasutusel teistes harudes, nagu telekommunikatsioonis või töötlevas tööstuses, kuid neid on vaja elektrivõrgu tarbeks kohandada.
Eesti põhivõrgu operaator Elering püüab Euroopasse viia andmevahetuskihti Estfeed. Eesmärk on soodustada energia tootmise ja tarbimisega seotud andmete piiriülest liikumist, mida püüab arendada ka Euroopa Komisjon, et EL-i killustunud energia jaeturgusid üheks liita. Nii on näiteks Saksamaal umbes 400, mägises Šveitsis aga koguni ligikaudu 600 erinevat jaotusvõrku. Selge see, et nii paljude erinevate asjaosalistega arvestamine käib väiksemale ettevõttele üle jõu. Kui kõigil neil võrkudel oleks andmevahetuseks ühtne platvorm, milleks Elering pakubki Estfeedi, siis muutuks olukord märksa hõlpsamini hallatavaks.
Estfeed ühendab energia andmelaod ja selle abil saavad energiamüüjad ning teised teenusepakkujad eri piirkondade tarbijate andmetele ligi ühest kohast. Andmevahetuse turvalisuse ja jälgitavuse tagamiseks põhineb Estfeed e-riigi rakendustest tuttaval X-teel.
Kõige lihtsam näide on see, et ühes riigis tegutsev teenusepakkuja saaks oma teenuse väikese vaevaga püsti panna ka teistes riikides ilma, et ta peaks igal maal üles ehitama omaenda andmete kogumise ja edastamise süsteemi. Ideaalis oleks kõikides riikides tegutsevad energeetika andmelaod omavahel keskse süsteemi kaudu seotud. Konkreetsetest lahendustest ei soovi Elering veel rääkida, aga ettevõtte esindaja Ain Köster kinnitab, et töö nende kallal käib. Firma loodab lähemal ajal millegi käegakatsutavaga ka avalikkuse ette tulla.
Põhimõtteliselt koosneb andmelao süsteem tarkvara- ja riistvara lahendusest, mis haldab elektrienergia mõõteandmete vahetamist turuosaliste vahel, toetab elektrienergia tarnijate vahetuse protsessi turul ja säilitab mõõteandmeid.
Eestis toimiva andmelao veebiportaali kaudu saavad kõik tootjad ja tarbijad ligipääsu oma tarbimiskoguse mõõteandmetele (kaugloetava arvesti puhul ühe tunni kaupa). Samuti näevad turuosalised lepingute tähtaegu, müüjaid, tarbija EIC-koodi ja tarbijaga seotud mõõtepunktide EIC-koodi.
Tallinna Tehnikaülikool juhib tarkvõrgu kompetentsikeskust SMAGRINET, mida rahastatakse täielikult EL-i poolt. SMAGRINET pakub teavet uuemate ja parimate elektrivõrgu lahenduste osas ning seda nii tehnilistes kui ka seadusandlikes küsimustes.
TTÜ nooremteadur Karl Kull selgitab, et konsortsium püüab luua parima keskkonna tarkvõrgu tulekuks, mis soodustaks nii taastuvenergeetika arengut kui ka tagaks elektrikvaliteedi, millega tänased tarbijad on harjunud.
Lisaks konsultatsioonidele ka koolitused
Lisaks konsultatsioonidele ja juhistele hakkab SMAGRINET pakkuma tööstusele ka lühiajalisi õppeprogramme, et viia ettevõtete töötajad kurssi uusimate tehnoloogiate ning arengutega. Koolitada saab suuremaid gruppe, et info muutuks kiirelt üldiseks teadmiseks elektritööstuse erialal. Neid programme võib ettevõtete seisukohast vaadata kui pikemaajalisi ja põhjalikke konventsionaalseid koolitusi.
„Konsortsiumi jaoks on oluline, et informatsioon, mida pakutakse on tööstuse jaoks relevantne ning ajakohane,“ ütleb Kull. Selle tarvis on SMAGRINET-il juurutatud Euroopa elektritööstuse ettevõtetest ja seadusandlusega kokkupuutuvatest seotud organisatsioonidest koosnev andmebaas, kuhu on kantud üle kahe tuhande kontakti info.
Liikmete käest küsitakse perioodiliselt tagasisidet ja teavet probleemide või lahenduste osas, millega tööstus või seadusandlus parajasti silmitsi seisab. Teave võetakse arvesse nii lühiajalistes kui ka magistriõppe programmides.
Lisaks TTÜ-le kuuluvad konsortsiumi Berliini Tehnikaülikool, Dresdeni Tehnikaülikool, Kaunase Tehnikaülikool, Ljubljana Tehnikaülikool, Eesti Elektritööstuse Liit, LOBAZ ltd ja CIVITTA Eesti AS.
