• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Ajutine nappus ja kõrged hinnad pole probleem

autor: ERIK ARU, ajakirja TööstusEST toimetaja
september 2019
Kategooria: Energeetika, TööstusEST september 2019
Energiakaubandus Soome. Fotol Soome elektritöötuse ettevõtteid koondava erialaliidu Suomen Energiateollisuus tegevjuht Jukka Leskelä. Foto: Energiateollisuus

Soome elektritöötuse ettevõtteid koondava erialaliidu Suomen Energiateollisuus tegevjuht Jukka Leskelä ütleb, et elektrikaubandus Venemaaga on toiminud ettearvatavalt ja usaldusväärselt. Siiski on sellega probleeme, esmajoones konkurentsi puudumise ja kliimapoliitikaga. Foto: Energiateollisuus

Soome energiatööstuse alaliidu Suomen Energiateollisuus tegevjuht Jukka Leskelä räägib intervjuus, mida põhjanaabrid arvavad elektrikaubandusest Venemaaga ja kuidas tagada vajalik võimsusreserv rahvusvahelise elektrikaubanduse ning aina kasvava taastuvenergiatootmise korral.

Eestis on viimasel ajal olnud palju juttu Venemaa elektriekspordist, sest siinseid energeetikuid on saadetud sundpuhkusele, kuna meie elektritoodangu hind pole suvel konkurentsivõimeline, mille ühe põhjusena on välja toodud odavat Vene elektrienergiat. Kuidas paistab Soome vaatenurgast, kas elektrikaubandus Venemaaga on hea mõte? Millised on selle head ja millised halvad küljed?

Soome ja Eesti on ühtse põhjamaise või pigem Lääne-Euroopa turu liikmed. Turu sees toodetakse elekter igal hetkel seal, kus see on kõige soodsam. Ühisest turust saavad kasu ennekõike elektri kasutajad.

Venemaal on oma elektriturg, mis mõnes osas toimib erinevalt. Soomel on peamiselt head kogemused elektri impordiga Venemaalt. Majanduslikult pakutakse importelektrit turule põhjamaiste turgude tingimustel.

Import on toiminud väga usaldusväärselt ja sellega pole olnud seotud erilisi poliitilisi küsimusi. Viimastel aastatel on import Norrast ja Rootsist olnud suurem kui Venemaalt.

Kuigi elektrikaubandus Venemaa piiril toimub põhijoontes turutingimustel, leidub põhjuseid, miks seda pikemas vaates edasi arendada. Üks oluline küsimus on kliimapoliitika. EL-is on kasutusel emissioonikvootide kauplemise süsteem, milles tootjad peavad maksma oma emissioonide eest. Venemaal sarnast korraldust pole. Import saab sellest olulise konkurentsieelise, mis võib kaasa tuua impordi kasvu ja emissioonide Venemaale suundumise. Sel juhul ei saavutataks kliimapoliitika vaatenurgast tegelikult emissioonide vähenemist. Seda võib lugeda nii-öelda emissioonilekkeks – inglise keeles nimetatakse seda carbon leakage.

Teine väljakutse on Venemaal kasutatav tootmisvõimsuste mehhanism, mis on praktikas tõkestanud elektri eksportimise Soomest Venemaale ja mõjutab suuresti seda, millal Venemaal tasub eksportida elektrit Soome poole. Kolmandaks on elektrikaubandus Venemaa ja Soome vahel praktiliselt ühe Vene ettevõtte valduses. Pikemaajaliselt läheks Soome ja Venemaa vahelises kaubanduses vaja konkurentsi. Aga ka kõike seda arvesse võttes, on elektrikaubandus Soome ja Venemaa piiril olnud prognoositav ja usaldusväärne.

Mainisite juba keskkonnakaitset. Kas see pole veidi silmakirjalik, et EL-i riigid, kus on alati rangemad keskkonnaregulatsioonid, ostavad elektrit riigist, kus normidest ülemäära ei hoolita?

Täpsemalt võttes ei osta Euroopa Liit elektrit Venemaalt, vaid Venemaalt pakutakse elektrit Euroopa elektriturule.

Aga nagu enne nenditud, on kliimapoliitika seisukohalt probleemiks, kui erinevad emissiooniregulatsioonid toovad kaasa toodangu suurenemise ja see täiendav toodang toodetakse Venemaal fossiilkütustega.

Samal ajal muidugi Euroopa Liidu tootjad kannatavad ebavõrdsete mängureeglite tõttu. Muude keskkonnaregulatsioonide koha pealt pole vahe niivõrd suur. Sarnaseid vahesid keskkonna- või ohutusregulatsioonides on paljude muudegi toodete valmistamisel, mida EL-i imporditakse. On tähtis, et EL oma kaubanduspoliitikas toob neid erinevusi välja ning pürib saavutama EL-i ja konkureerivate majanduste ettevõtete võrdset kohtlemist.

Üks selle kõigega seonduv probleem on mõistagi võimsusreserv. Kas tuleks muretseda sellepärast, et Läänemere meie poolel võib tekkida võimsusbilansi puudujääk? Kui jah, siis millised võiksid olla niisuguse olukorra lahendused?

Kui läheme üle aina enam elektri tootmisele ilmastikutingimustest sõltuvalt, päikese- ja tuule-energiale, ning vähendame kütuste abil elektritootmist, siis kasvavad elektrisüsteemil probleemid tootmise ja tarbimise tasakaalus hoidmisega.

Elekter võib olla keskmiselt väga soodus, kuid mõnikord on see väga kallis. Võimsuse ajutine nappus on avatud turu täiesti normaalne osa. See on turuosalistele väga oluline signaal nii tootmisvõimsuse lisamiseks (elektrijaamainvesteeringud) kui ka tarbimise paindlikumaks muutmiseks. Ajutine nappus ja ajuti kõrged hinnad ei ole iseenesest seega probleemiks.

Suur väljakutse on üllatused, mis tekivad muudest kui turgudele teada olevatest asjadest. Investeeringud on sellistes tingimustes väljakutseks. Olukorda muudaks halvemaks poliitiline sekkumine turgude hinnakujundusse. Ja praegusel hetkel see, et riigid toetavad tootmist toetavate tariifide, oksjonisüsteemide või muude tugisüsteemidega aina täiendavat uut tootmist, mis ei pea reageerima turuhindade muutustele.

See vähendab veelgi eeldusi pidada üleval turutingimustel tegutsevat tootmist või tegeleda sellesse investeerimisega ja võib kaasa tuua võimsuspuudujäägi.

Tootmisvõimsuse puudujäägi ravimid on järgmised: esiteks, võimalikult avarad ja võimalikult turupõhised turud, kus elektri ülekandevõrk on piisavalt võimas (elektrit on võimalik panna liikuma tootmisest tarbimisse ka kauge maa tagant eri riikide vahel).

Teiseks, elektri turuhind peab olema klientidele nähtav. Suured muutused kannustavad kliente tarbima elektrit targalt ja vältima tarbimist siis, kui elektrist on puudus ning hind on kallis. Sellega seoses tuleb arendada päevasiseseid ja väga lühikese ajavahemiku elektriturge ning võimaldada nendel osalemine erinevatel tootmisressurssidel, tarbimisel ja elektrivarundusel.

Kolmandaks tuleb hoolt kanda elektritootmise investeerimiseeldustest. On arusaadav, et elektritootmine on rahvusvahelises konkurentsis toimiv äritegevus ja tootmine paigutub sinna, kus on head eeldused.

See tähendab rahvusvaheliselt konkurentsivõimelist maksustamist, ühtlast kliimapoliitikat, ladusaid loa- ja haldusmenetlusi ja nii edasi. On ka tähtis, et kõikidesse elektritootmisviisidesse oleks lubatud investeerida ja neid ei jäetaks poliitiliste otsuste põhjal turult välja.

Suomen Energiateollisuus ei poolda tootmisvõimsuse toetuseid. Aga kui neid Euroopa Liidu muudes riikides kasutusele võetakse, peame meiegi mõtlema nende kasutusevõtule.

Iga riik peab hoolitsema tarnekindluse eest ning koostööd teiste Euroopa Liidu riikidega tuleb jätkuvalt parandada. See võib tähendada näiteks seda, et riik hoiab ülal tootmisvõimsusi, mida rakendatakse ainult eriolukordades, näiteks pikemalt kestva võimsuspuudujäägi korral.

Hea teada

Suomen Energiateollisuus

  • Soome energeetika erialaliidul on ligi 270 täisliiget ning 60 assotsieerunud liiget.
  • Liikmed tegutsevad paljudel erinevatel energeetikaaladel, elektritootmisest ja kaugküttest müügi, gaasilevi, võrkude ja elektrijaamade projekteerimise ning mitmete muude teenusteni.
  • Liidu eesmärk on edendada sektori arengut ning jälgida ja arendada liikmete äri- ja tööturupoliitika raamistikku nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Soome elektrivõrk

  • Eestlased Venemaalt elektrit ei osta, kuid Eesti elektrivõrk on sünkroniseeritud Venemaa ühend-elektrivõrguga, mis hoiab ülal meie võrgusagedust.
  • Soome ostab Venemaalt elektrit, kuid meie põhja- ja idanaabrite elektriühendus on alaldatud.
    Soome elektrivõrk on sünkroniseeritud Rootsi, Norra ja Ida-Taani elektrivõrkudega.

Sildid: energeetikaenergiaturgSoometaastuvenergia
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Tarkvõrk viib kokku paindliku tootja paindliku tarbijaga

Järgmine artikkel

Juhe Euroopasse

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Eesti elektrisüsteemi sünkroniseerimine Mandri-Euroopa sagudsalaga. Eleringi juhtimiskeskus. Foto: Raubo Volmar / Eesti Ekspress / Scanpix

Juhe Euroopasse

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!