Uus aasta toob uued reeglid

Aastal 2020 muutub terve rida õigusakte, põhjuseks on mullu Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu poolt kinnitatud puhta energia pakett, mida sammhaaval Eesti seadusandlusesse hakatakse üle võtma. „Tegelikult on need kohustused kõigepealt laienenud avalikule sektorile,“ ütleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõunik Regina Rass, viidates näiteks liginullenergiahoonete püstitamise kohustusele.

Puhta energia paketis peitub viis dokumenti (taastuvenergia direktiiv, energiatõhususe direktiiv, juhtimisraamistiku määrus, elektrituru direktiiv, gaasituru direktiiv), mida kõiki veel järgmisel aastal üle võtta ei jõutagi.

Tuleva aasta keskel võib oodata elektrituruseaduse jõustumist, mille eesmärgiks on siseriikliku varustuskindluse tagamine ja taastuvenergia vähempakkumiste skeemi tõhustamine. Selle muudatustest olulisemaid on eesmärk, et Eestis elektritoodangus kasvaks taastuvenergia osakaal 24 protsendini (seni 17,1 protsenti).

Vähempakkumised eristavad juhitavaid ja juhitamatuid

Taastuvenergia toetuse vähempakkumistel hakatakse eristama juhitavaid (näiteks biomassil põhinevaid) ja juhtitamatuid (nagu päikese- ja tuuleenergia) tehnoloogiaid. Vältimaks bluffijaid, hakkab vähempakkumistel kehtima ehitistagatis 20 eurot MWh kohta, millest on vabastatud väiksemad, alla ühe MW võimsusega tootjad. Taastuvenergia toetust võivad saada ka olemasolevad jaamad, mis soovivad rakendada rohkem loodussõbralikumale kütusele, kui nad pole toetust saanud 12 aastat. Igal vähempakkumisel kehtestatakse eraldi toetusmäära lagi, vastavalt turuolukorrale, tehnoloogiate hinnale ja üleüldisele olukorrale.

Juba aastavahetusest peaks kehtima hakkama juba omajagu kõneainet pakkunud vedelkütuse seadus. Kui varem pidi olema kütusemüüja portfellis iga kuu teatud hulk biokomponenti, siis nüüd arvutatakse vajaminevad kümme protsenti kuue kuu keskmisena. Kütusetarnijal võib müüdavas portfellis olla nii biokomponendiga vedelkütust, biometaani kui ka elektrit. Eesmärgiks on nende kolme põhjal saada kokku kümme protsenti. Seega võib müüja ise otsustada, millal ta kuue kuu lõikes kütust biokütusega segab või biometaani või elektrit müüb. Skeemi eesmärgiks on ka biometaani turupõhise kasutamise ning biometaani ja elektrienergia laadimistaristu turupõhine arendamine.

Imporditav esimese põlve biokütus kaob

Sihiks on järk-järgult vähendada esimese põlvkonna biokütuste kasutamist. „Neid me impordime sisse ja see pole meie majandusele mõistlik,“ ütleb majandus- ja kommunikastiooniminsiteeriumi energeetika osakonna ekspert Liisa Mällo. „Eesmärk on kodumaiseid kütuseid enam propageerida ja kasutusele võtta.“

Biokütuste puhul tekkis eriti seoses kaitseväele tehtud erandiga paljudel küsimus, kas biolisandiga kütus ikkagi sobib meie tingimustesse ega jäta talvel teele. Mällo rõhutab, et meist veel karmima kliimaga Soomes segatakse igasse liitrisse 20 protsenti biokomponenti. „Nendel bussid sõidavad, nendel traktorid sõidavad, nendel laevad sõidavad,“ ütleb ta. „Tegelikult sõltub see sellest, kuidas seda kütust on hoitud, mida on sellega tehtud, kas see on jäetud seisma või kasutatakse kohe ära.“

Nii peavad aga kütusemüüjad hoolitsema selle eest, et nad ei müüks riknenud kaupa, mis nende kundede sõiduriistad lõhuks. Kaitseväe tehnikale ongi tehtud erand sellepärast, et see peab seisma aastaid garaažis lahinguvalmiduses, täistangitud paakidega. Sel juhul biokütus tõepoolest rikneb.

Odavaim viis energiatõhusust kasvatada on mitte tarbida

Järgmise aasta juuni lõppu on kavandatud täiendava energiatõhususe direktiivi ülevõtmine. See püüab rõhuda asjaolule, et energiatõhususe kasvatamise odavaim viis on energiat mitte tarbida. Nii püüab see suurendada energiatõhusust läbi tarbimise juhtimise. Peamiselt toob see muudatusi kaasa korteriühistutes ja mitmeotstarbelistes hoonetes. Uue mõistena tekib sellega lõppkasutaja – ehk siis tarbija, kes pole ise lepingut sõlminud.

Lõpptarbijatel ehk tarnijaga lepingu sõlminutel, näiteks korteriühistutel ja majaomanikel, kellel enne oli suhteliselt vaba voli, millises vormis lõpptarbijatele arvet esitada, tekib kohustus esitada arvetel või koos arvetega palju rohkem teavet energiatarbimise kohta.

Üheks eesmärgiks on tarbimisharjumuste muutmine, andes inimestele aimu, palju teised tarbivad.

„Kui on viiekordne hoone ja seal on kolmandal korrusel korter, keset maja, siis peab see lõpptarbija saama teabe kusagil mujal asuva samaväärse maja tarbimise kohta,“ selgitab Rass. Selle üheks eesmärgiks on tarbimisharjumuste muutmine, andes inimesele aimu, kui palju teised tarbivad. Teine eesmärk on renoveerimata hoonete puhul märku andmine, mil moel selle energiatõhusamaks muutmine mõjuks.

Uute mõistetena tulevad kasutusele ka energia ostuvõimetu isik ja energiaostu riskigrupp, millesse Eestis määratakse inimesi praegu toimetulekutoetuse saamise alusel. „Iga liikmesriik peaks nägema ette meetmed hoonete energiatõhususe saavutamiseks just sellele isikule või riskigrupile,“ ütleb Rass. Praegu kehtivatest meetmetest on üks selliseid vähese sissetulekuga paljulapselistele peredele suunatud hoonete energiatõhususe parendamise projektid, kus saab toetust taotleda sada protsenti. Neisse liigitatakse inimesi praeguse seisuga toimetulekutoetuse põhjal.

Eesti taastuvenergia sihiks saab 42 protsenti

Hakkavad kehtima ka uued piirangud energia tootmisel kasutatud primaarenergia tarbimisele.

Järgmise aasta teises pooles on kavas üle võtta ka taastuvenergia direktiiv. Kui EL seab enda taastuvenergia sihiks 32 protsenti, siis Eesti puhul on arvutustega saadud selleks osakaaluks 42 protsenti. Erinevus on tingitud sellest, et riigid pole ühesugused. Mõnel on taastuvenergia 32-protsendilise osakaalu saavutamine sisuliselt võimatu – näiteks Luksemburgil pole selleks pindagi.

Eesti puhul oleks Euroopa Komisjoni arvutuste põhjal minimaalne nõutav taastuvenergia osakaal ligemale 40 protsenti, kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on geograafilisi ja klimaatilisi tingimusi ning meil rakendatavat tehnoloogiat arvesse võttes võimalik saavutada ka mõnevõrra kõrgem eesmärk.

Direktiiv toob kaasa ka sektoripõhised eesmärgid, mida varem polnud. Taastuvenergia 42-protsendilise osakaaluni jõudmiseks peab jahutuses ja küttes ulatuma taastuvenergia kasutus 63, transpordis 14 ning elektritootmisel 38 protsendini. Neist kõige keerulisem saab ilmselt olema transpordile seatud eesmärgi saavutamine, kuna selles vallas on osakaal praegu üpris madal.

Soosib liikmesriikide ühiseid projekte

Direktiivi järgi võivad liikmesriigid avada üksteisele toetusskeeme, et arendada ühiseid projekte. „Kui näiteks leiame, et oleks koos Lätiga mõistlik teha Liivi meres avameretuulepark, siis seda see direktiiv soosib,“ ütleb Mällo.

Üks olulisemaid muutusi on see, et kõik uued planeeringud ja projektid peavad hakkama võtma arvesse taastuvenergia ja energiatõhususe lahendusi. Selle alla käivad nii maakonnaplaneeringud kui ka kõik rajatavad hooned, mis peavad võimalusel rakendama taastuv-energialahendusi. Biomassi kasutusel kehtivad säästlikkuskriteeriumid, mis arvestavad jäätmehierarhiat. Esmajoones tuleb jäätmest teha midagi uut, viimases järjekorras võib seda energiaks kasutada – ehk ahju ajada. Seega peaks biomassi kasutavatesse koostootmisjaamadesse jõudma vaid ehitusjäätmed, oksarisu, mitte aga näiteks ümarpalk, mida annab märksa paremini väärindada. Kui Eesti seadusandlusega on see juba suhteliselt hästi määratletud, siis teistes riikides see tingimata nii pole. Direktiivi eesmärgiks ongi ühtse mänguvälja kehtestamine.

Hea teada

• Järgmisel aastal kehtestatakse seoses täiendava energiatõhususe direktiivi ülevõtmisega nõuded, mis peab olema kirjas lõpptarbija (ehk energiatarnija lepingupartneri, nagu korteriühistu) poolt lõpptarbijale (elanikule) esitatavatele arvetele. Arvetel peavad kajastuma järgmised komponendid.
• Kehtivad hinnad, tegelik energiatarbimine, soojuse ja jahutuse kogumaksumus, küttekulujaoturi näidud, andmed kasutatud tegeliku kütuse ja seotud iga-aastase kasvuhoonegaaside heitekoguse kohta, kohaldatud maksud, lõivud ja tariifid, energiatarbimise võrdlus eelmise aasta sama perioodi tarbimisega, teave asjakohaste kaebuste esitamise kohta, võrdlus samasuguse kasutusotstarbega ehitise või samaväärse energiatõhususe arvu klassi kuuluva lõppkasutajaga.

Seadusemuudatus panustab energiajulgeolekusse

Elektrituruseaduse muutmise eesmärk on suurendada taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise vähempakkumistel konkurentsi, vähendada fossiilkütuste kasutamist elektritootmisel ning parandada Eesti elektrienergia tootmise varustuskindlust. „Mitmekesisus energeetikas aitab samuti kaasa töökohtade säilitamisele Eesti energeetikasektoris,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Taavi Aas.

Praegu tohib siseriikliku taastuvenergia eesmärgi täitmise vähempakkumisel osaleda ainult tootmisseade, millega ei ole varem elektrienergiat toodetud. Muudatusega kaoks piirangud, et innustada olemasolevaid elektritootjaid kasutama edaspidi fossiilkütuste asemel taastuvaid energiaallikaid.Majandus- ja taristuministri sõnul saaks planeeritava elektrituruseaduse muudatusega hakata põlevkivielektrijaamades lisaks põlevkivile kasutama ka biomassi, mis on keskkonnasõbralik ning mille eest ei pea maksma CO₂ tasu. „Ühtlasi vähendaks see ka hinnasurvet Narva linna soojusvarustusele,“ lausus ta.

Kuna põlevkivist elektri tootmine on väga süsinikumahukas, siis on CO₂ heitkoguste hinna mitmekordistumine oluliselt kahandanud põlevkivielektrijaamade konkurentsivõimet elektriturul. Seetõttu pole tagatud riigisiseselt piisav elektrienergia tootmine ja elektrienergia varustuskindlus sõltub osaliselt teiste riikidega ühendatavatest ülekandeliinidest. Muudatused suurendavad ennekõike madala kvaliteediga biomassi, nagu raiejäätmete või ehituspuidu jäätmete, kasutamist kodumaises energiasektoris. Eelnõu lisab makstava toetuse lae ja piirab toetuse maksmise perioodi, mis välistab kaugkütte hinnatõusu ning negatiivsed kõrvalmõjud teistele biomassi kasutavatele majandusharudele.

Energiajulgeoleku tagamiseks seab seadusemuudatus sisse ka täpsema regulatsiooni, mis peaks leevendama kolmandatest riikidest imporditud elektri võimalikku mõju Eesti elektrienergia tootmise jätkusuutlikkusele.