Kas Eesti tehastes tasub toota?

Toodate Raplas, müügiosakond asub Tallinnas ja kontserni peakontor Amsterdamis – infovahetusega tuleb niisugusel puhul hoolega tegeleda. Millised aspektid selles osas enim tähelepanu vajavad?

Kommunikatsioon ja infovahetus on eduka toimimise võtmetegur. Töötamine rahvusvahelises maatriksjuhtimisega ettevõttes seab töötajate ette tavapärasest oluliselt keerukamad ülesanded ja oskused suhtlemise vallas ning need oskused ei ole sugugi iseenesest mõistetavad.

Suhtleme igapäevaselt kuni 10 rahvuse esindajaga üle Euroopa, et koorineerida tootmise, planeerimise, logistika, ostu, turunduse ja müügiga seotud küsimusi.

Kõigil neil inimestel on erinev taustsüsteem ja roll Akzo Nobeli organisatsioonis, lisaks veel rahvuslikud ja kultuurilised erinevused.

Koolitame oma võtmeisikuid pidevalt, et tõsta nende suhtlemisalaseid teadmisi ja oskusi. Aga ennekõike eeldab keerukas rahvusvaheline organisatsioon töötajatelt oskust aktsepteerida erinevaid seisukohti, kompromisse teha, võimet mõista toimivaid protsesse laiemalt kui ainult oma töölõigus ja loomulikult oma tegevusi väga hästi ja pikalt ette planeerida. Ilma hästitoimiva kommunikatsiooniplaanita ei juhtu midagi.

See , kuidas kõik töötajad mõistavad ettevõtte eesmärke ja püüdlusi ja oma rolli nende elluviimisel, sõltub sellest, mil määral ja kui hästi on korraldatud info liikumine tippjuhtidelt töötajateni, aga ka sellest, kas töötajate aus ja konstruktiivne tagasiside jõuab juhtideni.

Oleme oma ettevõttes üles ehitanud väga selge koosolekute struktuuri tagamaks eelnimetatud vajaduste täitmist.

Aga sellest üksi ei piisa, et suhtlus ladusalt toimiks. Väga oluline on ühiste väärtuste olemasolu, ühised tegevused ja üritused, mis aitavad üksteisemõistmist ja seeläbi ka suhtlust parandada.

Milliseid on arenguplaanid Eestis – millele keskendute, kas/milliseid investeeringuid plaanite? Mis on fookuses tootearenduses ja tootmise efektiivsuse parandamise osas?

Üks fookusteemasid on hetkel töötajate ohutuse ja turvalisuse tõstmine tootmiskompleksi territooriumil. Oleme täielikult eraldamas jalakäijaid tõstukitest, et muuta töökeskkonda veelgi turvalisemaks.

Palju oleme investeerinud ka keskkonnanõuete täitmisesse, sealhulgas veepuhastusseadmetesse.

Tootearenduses on rõhk toodete ökoloogilise jalajälje parandamisel: orgaaniliste lahustite kasutamisest loobumine, taastuvallikatest pärinevate toorainete kasutamise suurendamine, toodete vastupidavuse (=elukaare) pikendamine, CO₂ jalajälje vähendamine. HALO rakendamine.

Arendame retsepte, mis võimaldavad taaskasutada tootmisprotsessis tekkivaid jääke ja võimaldavad tootmisjääke pidevalt vähendada.

Akzo Nobel Baltics AS põhiturud on peamiselt Baltikumis, Ukrainas, Valgevenes – iseloomustage nende turgude eripära.

Kõikidel turgudel on nii sarnaseid jooni kui ka erinevusi. Kõikjal annavad tooni suured rahvusvahelised kaubandusketid, mis tegutsevad paljudes riikides üle Euroopa ja koordineerivad aina rohkem oma tegevusi piiriüleselt.

Samas on klientide eelistused ja kaubavalik väga erinev näiteks Eestis ja Leedus, rääkimata Ukrainast.
Hoopis eraldi teema on tööstuskliendid, kus igal kliendil on oma spetsiifika.

Kas see, et toodate Eestis ja mõistmine, see siin tegutsemine on jätkusuutlik, vajab emaettevõttes ka eraldi põhjendamist ja mis nurga alt?

Ettevõttesisene konkurents on tihe ja iga tootmisüksus peab pidevalt pingutama, et näidata efektiivsuse kasvu ja konkurentsivõimelist tootmishinda.

Selles vallas on emotsioone vähe – võidavad need tehased, kes on paindlikud, kiire arengu, soodsa asukoha ja madala tootmishinnaga.

Oleme seni konkurentsis püsinud ja loodame, et saame ka tulevikus hakkama. Meil on Raplas tööl inimesed, kellel on üsna unikaalsed teadmised ning oskused, mis on kogu ettevõttes kõrges hinnas.

Kuidas väliskontserni peakontoris ja siin kohapeal olles Eesti ettevõtluskeskkonda hinnatakse? Millised on suuremad probleemid?

Eks ettevõtluskeskkonda hinnatakse ennekõike riikide bürokraatia, maksusüsteemide, tööjõu olemasolu ja kalliduse järgi. Need on peamised kriteeriumid, mis igapäevast tegevust mõjutavad.

Meie jaoks on suur väljakutse tagada töötajatele aastaringne pidev töö. Kuna toodame peamiselt hooajalisi tooteid, mille järgi on suur nõudlus soojal ajal, siis kevad-suvisel perioodil on töötajate vajadus suur, samas aasta lõpus nõudlus väheneb.

Kas tippspetsialiste ja oskustööjõudu leiate ka Eestist piisavalt, kuidas see mõjutab arengut?

Meie töötajaskond on stabiilne ja suuri probleeme töötajate leidmisel hetkel ei ole. Teeme omalt poolt kõik, et inimesed tahaksid meie ettevõttes töötada. Nii on ka olnud – kes on kord tööle tulnud, see jääb tavaliselt meile ka pikaks ajaks. Omaette probleem on töötajaskonna vananemine. Kas ka tulevikus suudame sobivad inimesed leida, seda eriti Raplas, näitab aeg.

Kindlasti on Tallinnast väljaspool keeruline leida keemikuid ja teisi tippspetsialiste.

Kas/mida peaks Eestis seadusandluse osas parandama, et tööstuste arenguks oleks ärikliima soodne?

Palju sõltub sellest, kuidas Eestis tootmisettevõttesse suhtutakse ja kui oluliseks kohalikku tööstust peetakse. Kindlasti on siin riigil veel piisavalt potentsiaali, et tootmise arengut mõjutada ja Eesti ettevõtete konkurentsivõimele kaasa aidata.

Kallinev tööjõud on konkurentsis püsimises paljudes riikides tõsine väljakutse. Konkurents ka meie kontserni igas regioonis on suur ja võidavad ennekõike need, kus riik leiab võimalusi ja tahab tootmisettevõtteid toetada ja arendada.

Sesoonsus on paljude ettevõtete mure. On perioode, kus töökoormus on suur ja perioode, kus tuleb töötajatele leida muid tegevusi või inimesed hoopis mõneks ajaks koju saata. Kulud aga jäävad ettevõttel alles ja vähendavad konkurentsivõimet võrreldes nende riikidega, kus rakendatakse sellistel puhkudel töötajatele riiklikke toetussüsteeme, mis aitavad olukorda leevendada.

See on teema, kus riik saaks kindlasti ettevõtjaid toetada, seda eriti maapiirkondades, kus olukord tööjõuga on keerulisem kui suurtes linnades.

Kas Eesti maksukeskkond suuresti siiski toetab teie ettevõtte arengut?

Üldjoontes on Eesti maksusüsteem olnud seni tootmisettevõtetele soodne, kuid viimase aja trendid teevad murelikuks. Igasugune maksukoormuse suurendamine, mis iganes moel, tõstab küll ajutiselt maksude läbi saadavat tulu, kuid pikemas perspektiivis vähendab Eesti ettevõtete võimet konkurentsis püsida.

Väga palju sõltub täna maailmas suurettevõtete otsustest, kus oma tootmist soovitakse hoida ja arendada, kus see aga koomale tõmmata. Kord juba suletud tootmise taaskäivitamine karmis konkurentsis on vähetõenäoline ja tavaliselt kaovad koos tehaste sulgemisega ka hulk väärtuslikke kogemusi ja oskusi.

Paljud suurettevõtete Eesti üksuste juhid näevad igapäevaselt ränka vaeva, et kaitsta meie tehaseid ja tagada neile koht Euroopa tööstusmaastikul. Oleks tore, kui seda mõistetaks ka riigi tasandil.