Eesti Tööandjate Keskliit on oma maksupoliitika seisukohad kirja pannud Tööandjate Manifesti.
Tõsi on, et seisukohad sektorite ja inimeste lõikes varieeruvad, kuid läbiv seisukoht on, et praegu tuleks pigem hoida maksurahu ja järgmisi vajalikke muudatusi põhjalikumalt analüüsida. Ettevõtjad on üldjuhul üksmeelel, et maksusüsteem peab toetama Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsi ja majandusarengut. Maksuhaldus peaks seejuures olema võimalikult lihtne ja automeeritud.
Arenguruumi leidub
nõunik-analüütik
Praegu on Eesti maksusüsteem Tax Foundationi andmetel OECD riikide konkurentsivõimelisim, kuid arenguruumi on ja maksumaksjaid jääb üha vähemaks. Iga töötava inimese ja maksumaksja huvi peaks olema, et valitsus ei kalduks lihtsalt maksukoormust tõstma, vaid püüaks eelkõige leida lahendusi majandusarengu elavdamiseks.
Maksukoormust tõstab perspektiivis varjatult ka nt teise pensionisamba kaotamine ja välistööjõu takistamine, tasuta avalike teenuste tekitamine või sotsiaaltoetuste heldemaks muutmine. See raha peab ju kuskilt tulema. Maailmavaatest sõltumatult peaksid inimesed aru saama, et Skandinaavia ja Soome varaline seis ja ka iga-aastaselt toodetav rikkus on kolm-neli korda suurem kui eestlaste oma ning isegi siis, kui kõik see ümber jagada, saame suure hulga demotiveeritud inimesi, aga mitte sama heaolutaset, mis põhjanaabritel.
Ettevõtte klassikaline tulumaks oleks Euroopa Komisjoni tellitud uuringu kohaselt Eesti majandusele negatiivse mõjuga isegi siis, kui see oleks väikeettevõtetele vabatahtlik või kehtiks vaid hargmaistele ettevõtetele. Seetõttu ei ole mõistlik seda riiklikult toetada. Kontsernidele, kes teistes liikmesriikides selle maksuarvestusega juba tegelevad, võib olla see lihtsam, kuid Eestisse lisanduks oluliselt halduskoormust ja üks ettevõtluskeskkonna olulisi kaubamärke kaoks. Riik saaks esialgu tõenäoliselt rohkem maksutulu, kuid pikemas perspektiivis jääks maksubaas väiksemaks ja kasutegur väheneks.
Sotsiaalmaksu miinimum takistab osalise koormusega töökohti.
Kuigi Eesti praegust maksusüsteemi peetakse üldjoontes heaks, tasuks siiski mõned vead parandada. Näiteks takistab praegu osalise koormusega töökohtade loomist sotsiaalmaksu miinimumkohustus. See takistab tööturule kaasamast just noori, pensionieelikuid, väikelaste vanemaid ja neid, kes tööturult mingil põhjusel liiga kauaks eemale on jäänud. Teisisõnu, neid väheseid kohalikke, kes meil üldjuhul veel töötud on.
Tervise edendamine
Tervise edendamise kulud said mingil määral eelmisest aastast maksuvabastuse, kuid kahetsusväärselt jäeti soodustuseta otsesed ravikulud, näiteks hamba- jt eriarstivastuvõtud, ja ravimite kompenseerimine. Kusjuures, kui tööandja soovib teha erakindlustust, siis need asjad on 400 euro ulatuses aastas maksuvabad, aga kui on soov oma töötajate otse hambaarsti arveid või ravimeid kompenseerida, siis sellele tuleb 66,25 protsenti sotsiaal- ja tulumaksu lisaks maksta. Mõlemad maksumuudatused on esialgu suhteliselt väikese eelarvekuluga, kuid pikemas perspektiivis ka riigieelarvele positiivse mõjuga.
Samuti pärsib maksukoormus siiski ka kõrgepalgaliste spetsialistide Eestisse meelitamist või ka meie kohalike talentide töökohtade Eestis hoidmist. Meie brutopalgas ei sisaldu erinevalt teistest Euroopa riikidest sotsiaalmaks, aga ikkagi tuleb töötajal 4000-eurosest palgast ligi tuhat eurot tulumaksu maksta ja tööandjale lisandub veel pea 1400 eurot sotsiaalmaksu. Avalikke teenuseid tarbivad need inimesed sageli hoopis vähem kui madalapalgalised. Valitsus on ääri-veeri mõista andnud, et Eestisse on oodatud vaid tippspetsialistidest välismaalased, aga nende siia meelitamiseks on tehtud õige vähe.
Ajakirja TööstusEST oktoobrinumbris avaldasid arvamust maksusüsteemist veel Marko Udras Eesti Kaubandus-Tööstuskojast ning ajakirja TööstusEST toimetaja Erik Aru.
