Eesti tööstuses on ringmajanduse ärimudeli põhjal tegutsevaid ettevõtteid veel vähe. Eksperdid on aga veendunud, et ringmajanduses olevatel ettevõtetel saab tulevikus olema selge eelis lineaarsete tootmiste ees.
„Eestis on vähe tööstusettevõtteid, kus võib näha suurt ressursside või energia raiskamist,” ütleb Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse keskkonnakorralduse programmijuht, ringmajanduse ekspert Harri Moora. „Konkurentsis püsimiseks ei saa sellist „luksust“ endale lubada,“ nendib ta. Kuid ringmajandus tähendab tema sõnul siiski palju enamat ja Eestis ei ole liiga palju häid ringmajanduse ärimudelite näiteid. Teema on uus ja vähe ettevõtteid tegeleb teadlikult ringmajanduse põhimõtete integreerimisega oma äristrateegiasse.
Moora ütlusel käsitlevad eestlased ringmajanduse tüüpiliste näidetena tavaliselt väikseid, ringseid tooteid ja teenuseid pakkuvaid ettevõtteid (tekstiilijäätmetest rõivaste tootjad, korduskasutuse või jagamismajandusega tegelevad ettevõtted). Arenenud riikides on ringmajandus aga oluline osa ka suurte tööstusettevõtete äristrateegias. Eestis oskab Moora suurettevõttes ringmajanduse põhimõtete rakendamise hea näitena välja tuua Eesti Energia õlitootmise vanarehvidest. „Vanarehvidest õlitootmine panustab otseselt ringmajandusse ja aitab samas lahendada olulist üleriiklikku keskkonnaprobleemi,“ selgitab ta.
Kõik vanad rehvid õliks
Juba aastaid asub Eesti üks suurimaid keskkonnaprobleeme Tartu külje all Raadi vanal sõjaväelennuväljal. Sinna kogunenud ligi 15 000 tonni vanade rehvidega pole tahtnud ega osanud keegi tegeleda.
Lahenduse leidis lõpuks Eesti Energia, kes tegi vanarehvidest endale tooraine õlitootmises. Ettevõte eemaldab rehvidest eelnevalt metalli- ja tekstiiliosad ning seejärel purustab 25×25 mm suurusteks tükkideks. Rehvipuru pürolüüsiks on kasutusel põlevkivi, ehk rehvipuruga saaks asendada kuni kümnendiku õlitootmises kasutatavast põlevkivist. Rehvide näol on õlitootmises tegemist tegelikult väga energiarikka toorainega, sest rehvides on ligikaudu neli korda rohkem energiat kui põlevkivis. Eesti Energia pressiesindaja Priit Lutsu sõnul kinnitavad uuringud, et põlevkivi ja rehvide koostootmisel saadud produkti omadused ei erine üldiselt sellest, mis saadakse vaid põlevkivi kasutamisel. „Seega on tegemist kvaliteetse toodanguga, mille järele nõudlus maailmas on suur,“ kinnitab ta.
Vanarehvidest õli tootmise käivitamisel kinnitas Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter, et uue tooraine kasutamine on ettevõttele ka majanduslikult tasuv. Lisaks rehvide kordades kõrgemale õlisisaldusele võrreldes põlevkiviga on Eesti Energia jaoks tegemist ka negatiivse omahinnaga toorainega. Autorehvide ostjad tasuvad juba ostmisel maksu rehvide ümbertöötlemiseks. Kuna Eesti Energia ongi ettevõte, kes rehvid ümber töötleb, siis saab ta ka osa maksust endale. Raadi lennuvälja vanadest rehvidest vabastamine oleks Eesti Energia õlitootmisele vaid paari kuu töö. „Põlevkivitööstus muutub keskkonnaprobleemide tekitajast nüüdisaegseks suurenergeetikaks, mis aitab keskkonnaprobleemi hoopis lahendada,“ on Priit Luts rahul.
Ringmajandus: majandus, kus rõhk on mittebioloogiliste ressursside ja materjalide taaskasutusel. See tähendab toodete kokkukogumist nende olelusringi lõpus ja materjalide eraldamist, mis võimaldab neid kasutada uute toodete valmistamiseks.
Rehvide purustamine veel takistuseks
Päris elus pole ringmajanduse integreerimine Eesti Energia tootmisse ja keskkonnaprobleemide lahendamine siiski nii lihtsalt ja plaanipäraselt toiminud. Eesti Energia õlitootmine suudaks aastas ümber töödelda kuni 260 000 tonni vanarehve. Eestis tegeleb vanarehvide purustamisega kaks ettevõtet. Nende purustusliinid suudavad aastas peenestada vaid 3000–4000 tonni rehve. Seda on Eesti Energia jaoks liiga vähe. Vanarehvidest õlitootmine on praegu seiskunud, kuna Eestis pole pürolüüsiks sobivat rehvihaket, tunnistab Luts. Eesti Energia eesmärk on ehitada oma rehvipurustusliin, mis peaks valmima 2020. aasta lõpuks. Seejärel on võimalik vanarehvidest õlitootmine panna tööle suuremal võimsusel.
Vanarehvidest õlitootmise perspektiiv on hea. Kui Eesti Energia tootmise täisvõimsusel tööle paneb (kasutab 260 000 tonni rehve aastas), on Eesti üsna pea vanadest rehvidest puhas. Eestis tekib aastas umbes 12 000 tonni vanu rehve.
Kuid Euroopas toorainet jagub. Seal tekib aastas kuni kolm miljonit tonni vanu rehve. Kuigi vanarehve saab kasutada juba mitmel viisil (nt tsemenditööstuses küttena või pürolüüsitakse ilma põlevkivita), siis enamikes riikides läheb endiselt üle poole lihtsalt prügimäele. Näiteks meie kõrval asuval Venemaal tekib aastas ligikaudu 800 000 tonni vanu rehve ja 96 protsenti neist lõpetavad prügilas.
Keskkonnaprobleem edukaks äriks
Siiski on Eestis ka juba aastaid väga edukaid ringmajanduse ettevõtteid. Kuni sügiseni 2003 oli Põhja-Euroopas ja Baltimaades vaid üks pliiakude ümbertöötlemise tehas Rootsis Landskronas. Kõik piirkonna akud saadeti sinna. Konkurente ei olnud ja vanade akude hinnad olid väga madalad. Madal oli ka plii maailmaturu hind ja ohtlike jäätmete kategooriasse kuuluvate akude kogumine oli pigem keskkonnaprobleem, millele Rootsi riik peale maksis. Äri tundus väheatraktiivne ja uusi tegijaid sellesse ei trüginud.
Aastal 1999 asutatud Ecometal nägi aga asja teisiti ja pani sügisel 2003 tööle oma pliiakude ümbertöötlemise tehase. Uus äri oli kohe alguses edukas. „Meie turuletulek sattus heale ajale, mil plii hinnad hakkasid kasvama ja akude ümbertöötlemine muutus kasumlikuks,“ räägib Ecometali juhatuse liige Tõnis Kaasik, kelle Ernst & Young tänavu aasta ettevõtjaks valis. Ainsa raske ajana mäletab Kaasik 2008.–2009. aasta majanduskriisi, kui plii hind kukkus 12 kuuga 3900 dollarilt 900 dollarile tonn. Ometigi on ettevõte olnud kogu aeg kasumis. Parim aasta oli 2017, mil kasum oli mitmekordne võrreldes nii eelnevate kui ka järgnevate aastatega.
Edule aitab kaasa ka kvaliteetne toodang
Vanadest akudest saab pliid puhtusega kuni 99,985 protsenti. Maagist saadava plii puhtustase on 99,99 protsenti. Kaasiku sõnul on väga vähe kohti, kus sellise puhtusega pliid on vaja. Plii tavakasutaja on akutootja, kellele Ecometali pakutav puhtustase on piisav. „Mõnikord, eriti Ameerikas, peetakse meie toodangut isegi liiga heaks, seega kalliks, ja küsitakse madalama kvaliteedi ja hinnaga pliid,“ väidab Kaasik. Ta lisab, et enam kui kaks kolmandiku maailmas kasutatavast pliist ongi sekundaarse päritoluga.
Heale nõudlusele lisandub ka endiselt hea seis konkurentidega. Pärast Ecometali tegevuse alustamist ei ole uusi ettevõtteid siin piirkonnas ega ka Euroopas juurde tulnud, ainult olemasolevad ümbertöötlemistehased on kasvatanud oma võimsusi. Kaasik selgitab, et nii Euroopas kui ka maailmas on vanade akude käitlusvõimsusi rohkem kui toorainet. Põhja-Ameerikas ja Euroopas kogutakse kokku üle 99 protsendi vanadest akudest. Turunõudlus on aga hea. Kui varem rajati vaid suuri tehaseid, mis suutsid 100–200 tuhat tonni akusid aastas ümber töödelda, siis nüüd suudavad kasumlikult tegutseda ka väiksed, 15–20 tuhande tonnise võimsusega tehased nagu Ecometal.
Ka tooraine kogumine on Ecometali jaoks hästi toimima hakanud. Eestis saadaolevatest akudest oleks vähe ka Ecometali väikesele tehasele, mistõttu on ettevõte vanu akusid toonud teistest riikidest. Varasema 15 aasta jooksul on vanade akude kättesaamine olnud probleem. Viimasel paaril aastal on olukord Ecometali jaoks muutunud. „Esineb perioode, kus me ei suuda pakutavaid koguseid vastu võtta, laod on pilgeni täis,” kirjeldab Kaasik. Akusid tuleb Soomest nii autode kui laevadega otse Sillamäe sadamasse. Akusid on hakatud ostma ka Rootsist. „Põhjus on ilmselt meie poolt pakutav hea hind, kasutatav tehnoloogia, mida peetakse maailma parimaks, kui ka korrektne ja usaldusväärne finantskäitumine,“ usub Kaasik. Ka Lätist tuuakse akud Ecometali tehasesse. Vahest viiakse ka Leetu, oleneb kumb pakub paremat hinda. Leedust akusid Eestisse ei tule, kuna seal on valitsus välja andnud loa lammutada akusid koha peal ja saadav plii müüakse vanametalli nime all Euroopa tehastele.
Kaasik nendib, et vanade akude hinnad on viimase 15 aastaga siiski kahekordistunud. Kui alguses maksis Ecometal akude eest 24 protsenti LME plii hinnast, siis nüüd on osakaal tõusnud üle 45 protsendi. Samas on veidi keerulisemaks läinud saadava plii müümine, kuna Venemaalt ja Ukrainast tungib peale odav ja küsitava kvaliteediga toodang.
Pliiakude ümbertöötlemine ei ole jäänud Ecometali omanikele ainsaks ringmajanduse ettevõtmiseks
Nad on moodustanud ringmajanduse kontserni Net Systems Group, millesse kuulub veel kaks ettevõtet. Ecometal toodab lisaks ka polüpropüleenist akukastidest sekundaarseid plastigraanuleid. WeeRec töötleb ümber elektroonikaromu. Ettevõttes on ka plasti ümbertöötlemise liin, mis purustab, peseb ja granuleerib peamiselt polüetüleenist torusid, kanistreid ja pudeleid, vähemal määral kilesid. Kolmas ettevõte, Höhle, avas hiljaaegu Raplamaal uue tehase, mis toodab plastist mikrotorusid ja nende kimpe, mida kasutatakse optilise valguskaabli paigaldamisel. Tootmisjäägid saadetakse omakorda ümbertöötlemiseks WeeReci.
Plaanis on avada ka uus liin, kus saab toorainena kasutada WeeReci sekundaarplasti ja mis seoks Höhle paremini kontserni teiste ettevõtetega.
Kaasik ütleb, et kaalutud on ka Ecometali tehase laiendamist, kuid risk on tooraine kättesaadavus. Samuti näeb tootearendus perspektiivi ka pliist esemete, nagu jahikiilud, valmistamises. Suurema tõenäosusega keskendub kontsern investeeringutes aga WeeReci ja Höhle tegevuse laiendamisse – mõlemasse on plaanis soetada uus tootmisliin. „Net Systems Group üritab saada ja olla Eesti ringmajanduse liidriks,“ teatab Kaasik.
Parimad näited Eesti ringmajanduses
- Reet Aus, Upmade – tekstiilijäätmeid väärtustaval ringlussevõtul (upcycling) põhinev rõivatootja
- Advanced Sports Installation Europe – kunstmuru taaskasutustehnoloogia, mis võimaldab vana kunstmuru uuesti kasutusele võtta
- Werrowool – paberjäätmetest soojustusmaterjali tselluvilla tootja
- Stella Soomlais – ringdisaini põhimõttel nahktooted, mida pakub ka rendiks
- Toom Tekstiil – toodab tekstiilijäätmetest kodutekstiili, madratseid ja mittekootud materjale, kasutab tootmisjääke isolatsioonimaterjalide tootmiseks
- Eesti Energia – vanarehvidest õlitootmine
- Net Systems Group – ringmajanduse kontsern, kuhu kuuluvad Ecometal (pliiakude ümbertöötlemine, polüpropüleenist akukastidest sekundaarsete plastigraanulite tootmine), WeeRec (elektroonikaromu ja plastijäätmete ümbertöötlemine), Höhle (ümbertöödeldud plastist mikrotorude tootmine)
- Väätsa Prügila ja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus – biolagunevatest jäätmetest komposti tootmine
- Räpina Paberivabrik – kasutab vanapaberit
Ringmajandus on tuleviku äri
Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse keskkonnakorralduse programmijuht Harri Moora on kindel, et ettevõtted, kes keskenduvad spetsiaalselt ringsete toodete ja teenuste ning seotud ärimudelite arendamisele võivad omada selget eelist lineaarsete ettevõtete ees ja on seetõttu väga edukad.
Kõik ettevõtted peavad hakkama tegutsema üha ringsemalt, sest vastasel juhul pole neil võimalik vähenevate esmaste ressurssidega konkurentsis püsida. Seega on tulevikus ringmajanduse põhimõtete integreerimine äristrateegiasse iseenesest mõistetav, räägib Moora. Kuid ta lisab: „Nii nagu majanduses tavaks – esimesed on need, kes riisuvad koore.“
Ka keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Mihkel Krusberg leiab, et aina suurenev ressursinappus ja kõikuvad tooraine hinnad suruvad tööstused ringmajandusele aina lähemale. Kuid midagi halba selles ei ole. Krusberg kinnitab, et lisaks keskkonnamõju vähendamisele saab ettevõte ringmajanduse põhimõtet efektiivselt rakendades vähendada kulusid, suurendada kasvupotentsiaali ja edendada ka oma mainet. „Ettevõtte motivatsioon võiks olla ringmajanduse põhimõtetest maksimum võtta tootmisprotsesside efektiivsemaks muutmisel, leides uusi võimalusi, kuidas väiksema kuluga luua suuremat väärtust ja tulu,“ soovitab ta.
Ei sobi majandusmudeliga
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann nendib, et ringmajanduse põhimõtted ei lähe veel kokku tänase majandusmudeliga. Enamus tänaseid tooteid on valmistatud kestma lühikest aega ja valitseb mõtteviis: osta, tarbi, viska ära ja osta jälle uus. Rüütelmanni ütlusel võiks aga tootja esimene mõttekäik olla, kuidas tema valmistatud toodet saaks kasutada võimalikult pikka aega ja toode oleks korduvkasutatav. Samuti tuleb mõelda materjalidele, millest toota. Ringmajanduses on oluline, et materjale, millest toode valmistatud, saaks hiljem kerge vaevaga materjalina taas ringlusse võtta.
Tootmisprotsessi üheks oluliseks osaks on ka tootmisjäägid/jäätmed. Rüütelmanni sõnul tegelevad ettevõtted juba täna tõsiselt tootmisjääkide vähendamisega – neid tekib tänu oskuslikule planeerimisele vähem ja ettevõtted otsivad ise lahendusi, kuidas oma tootmise jäägid suunata tagasi tootmisesse või kasutada teiste toodete tootmiseks. „Kui mõelda jäätmekäitlejate tööpõllule, siis tootmisest tulevate jäätmete osas peaks see kokku kuivama ja tulevikus tegelevad tootmisjääkidega tootjad ise,“ leiab Rüütelmann.
Krusberg läheb veelgi kaugemale ja ütleb, et ringmajanduse arenguks on vajalik, et tekiks teisese toorme turg. See tähendab, et ettevõtted kasutaks mitte ainult enda tootmisjääke, vaid pääseksid ligi ka teiste ettevõtete omadele. Samuti peaks jääkide ringlussevõtt olema majanduslikult efektiivsem, kui esmase tooraine kasutamine. „Kahjuks on hetkel olukord vastupidine,” nendib Krusberg. Kuid ta pakub välja idee, kuidas teisese tooraine kättesaadavust parandada: vaja on rakendust või platvormi, kus ettevõtjad saavad omavahel läbipaistvalt tekkinud tootmisjääke ja -jäätmeid jagada, et materjalid ja ressursid ringluses hoida.
Rüütlemann ütleb, et vaja on muuta tänast mõttemaailma ning kindlasti panustada nii aega kui raha. Lihtsamate ümberkorralduste tegemine ehk ei pruugi investeeringuid nõuda, kuid tõsisemate muudatuste tegemine vajab raha ja tulemusi näeb alles aastate pärast.
Alla viie protsendi
Rüütelmann usub, et täielikult ringmajandusele me Eestis üle minna ei suuda. Harri Moora lisab, et statistikale toetudes on Eesti riik täna materjalivoogude ja ressursitootlikkuse mõistes selgelt lineaarne. „Alla viie protsendi meie majandusest ja seotud materjalivoogudest on ringne. Seega on meil ringsuse poole liikumisel veel pikk tee veel käia,“ nendib Moora. Samas tunnustab ta, et Eesti on asunud koostama ringmajanduse valdkonda edendavat strateegilist dokumenti ja selle lõpuks vastu võtab. Tema väitel on valdav osa teisi Euroopa Liidu liikmeid seda juba ammu teinud.
Krusberg on siiski veendunud, et ringselt majandav ühiskond võiks olla Eesti jaoks pikem strateegiline eesmärk ja selle saavutamine on täiesti reaalne. Samas pole tema ütlusel nii oluline, kas Eesti üleminek ringmajandusele on täielik või osaline, vaid see, et Eesti majandusele tõuseks ringmajandusest reaalne kasu ja juba lähiaastatel.
Praegune eesmärk on töötada 2021. aasta alguseks välja ringmajanduse strateegiline arengudokument ja tegevuskava.
