Keemiatööstuse tuleviku määravad keskkonnaküsimused

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine on ekspordile orienteeritud kõrge konkurentsivõimega tööstusharu, kuigi lisandväärtuse loomisel tekib ka suur koormus keskkonnale.

Põlevkivi- ja kvaliteetse põlevkivi ressursside teaduslike süvauuringute tõttu peaks põlevkivisektor olema Eesti majanduse arengu peamine sektor. Kuid selleks, et toime tulla üha rangemate kohalike ja Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega ning tagada konkurentsivõimeline keemiatööstus Eesti jaoks, läheb vaja toetavat majanduskeskkonda – mis on eriti oluline tormilisel naftaturul. Eesti Statistikaamet käsitleb põlevkiviõli tootmist kütteõlide tootmise sektoris, seepärast vaadeldakse põlevkiviõli osa SKT-st kemikaalidest eraldi.

Vaja on säilitada ja edasi arendada teaduspotentsiaali keemia vallas, keemikute ja keemiainseneride ettevalmistamist. Tuleb tegeleda arendusega, et töötada välja uusi tehnoloogiaid ja protsesse. Samuti tuleb tõsta kemikaaliohutuse alast kompetentsi koolituste kaudu. Need meetmed tagaksid kemikaalide ja keemiatoodete tootmis- ja ekspordivõimaluste säilimise ning parandaksid olukorda tööhõivega.

Igal juhul tuleb tunnistada, et keemiatööstus täidab Eesti ühiskonnas võtmerolli nii „traditsioonilise“ kui ka „uue biomajanduse“ osas. Keemia ja keemiatööstuse alaste teadmisteta on võimatu arendada majandust ja kogu ühiskonda.

Hea teada

Keemiatööstuse tugevad küljed

• Edu nišiturgudel
• Unikaalsed teadmised ja oskused haruldaste muldmetallide tehnoloogiate vallas
• Ülemaailmne edukus ühekomponentsete polüuretaanvahtude tootmisel
• Põlevkivivarud põlevkiviõli ja -peenkeemia tootmiseks ning vastav tehnoloogiline kompetents
• Eesti logistiline asukoht
• Hea tööjõu hinna ja kvaliteedi suhe
• Kõrgem tootlikkus võrreldes teiste tööstusharudega

Keemiatööstuse nõrkused

• Väikeste ja keskmiste keemiaettevõtete võime toime tulla Euroopa Liidus kehtivatest ja üha kasvavatest regulatsioonidest (REACH ja biotsiidimäärus) põhjustatud koormusega ning selleks toetusmeetmete puudumine ja/või killustatus nende kasutamisel, mis halvendab konkurentsivõimet
• Madalast võimekusest tingitud piiratud juurdepääs uurimis- ja arendustegevusele
• EL-i kliimapoliitika, mille regulatsioonimehhanism sunnib vähendama CO₂, NOx ja SO₂ heitmeid 2020. aastaks tasemeni, mida on võimalik saavutada ainult väga mahukate investeeringute toel
• Lisandväärtuse loomisel tekib suhteliselt suur koormus keskkonnale
• Kõrged ja aina kasvavad energiahinnad, taastuvenergiatasud
• Keemiainseneride ja keemiateadlaste kõrge keskmine vanus, aeglane järelkasv
• Madal investeerimisvõimekus tingituna ebastabiilsest maksukeskkonnast, milles on palju kasvavaid kaudseid makse, ennaktempos järske keskkonnatasude tõuse, konkurentidest kõrgemad energiahinnad