Koostööprogramm annab väiketootjalegi hea võimaluse oma tooted ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta.
Tartu külje all tegutsev väiketootja Epokate alustas põrandakatete tootmisega 15 aastat tagasi ja tänased tootmismahud ulatuvad üle saja tonni aastas. Kliendid ehitavad Epokate materjalidega põrandakatteid nii Eestis kui ka piiri taga Lätis, Leedus ja Soomes, toiduainetööstuste põrandakatteid on ehitatud ka Inglismaal ning mitmes Norra kalatööstuses ja farmis.
Kliimamuutus ja keskkond on tänase progressiivse maailma üks peamisi kõneaineid. Nii riikide valitsused kui ka ettevõtjad otsivad uutele energiaallikatele ning tulevikumaterjalidele keskendudes pääseteid ja alternatiive maailmas, kus puhast õhku, vett, mulda ja ruumi jääb aina vähemaks.
Kahekomponentseid epoksüvaik-põrandakatteid valmistav Epokate on oma tegevuse teraviku suunanud samuti uute ja keskkonda mitteohustavate toodete väljatöötamisele ning valmistamisele. Arusaadavalt ei ole keemiatööstus nii-öelda roheline tegevus ja vastupidavust nõudvatelt põrandakatetelt mitmekordset taaskasutust või huumuseks lagunemist oodata on liig, kuid ohutumate tootekomponentide kasutuselevõtt on suur samm puhtama maailma poole liikumisel.
Optimaalse lahenduse otsinguil
Neli aastat tagasi liitus Epokate Balti riikide tööstusettevõtete piloottegevuste programmiga, mis püüab vähendada heiteid ohtlike kemikaalide asendamise ja ressursside efektiivsema kasutamise teel (LIFE / Fit for REACH). Projekti eesmärk on aidata väikeseid ja keskmiseid ettevõtteid tulema toime piirangutega, mis tekivad kemikaalide kasutamist reguleerivast määrusest REACH.
Koostöös partneritega tegeleme sisulisemalt oma toodete keskkonnaohu vähendamisega. Ühest küljest püüame leida asendusmaterjale või muuta Epokate toodete retsepte selliseks, et tootmisprotsessis ei kasutataks keskkonnale ja inimeste tervisele ohtlikke kemikaale.
Esimese ülesandena programmi käigus asendas Epokate ühes oma tootes ülikantserogeense komponendi nonüülfenooli, mis muutub alates 2023. aastast Euroopas müügi- ja kasutuskeelualuseks. Samas tagab see aga epolaki eriti hea väljanägemise niisketes oludes. Piisava hulga erinevate testide tegemisega suudeti leida optimaalne retsept, et õhuniiskus ilma nonüülfenoolita kinnitikomponentidega oksüdatsiooniprotsessi ei laskuks ega põrandakatte välimust näotuks muudaks. Kõik tooted on tänaseks vabad nonüülfenoolist.
Teiselt poolt püüame leida võimalusi, kuidas oma tooteid vedeldada, kasutades väiksema orgaaniliste lenduvate ühendite (VOC – volative organic compound) sisaldusega vedeldeid.
Vähem bensüülalkoholi
Aastakümneid on kasutatud epokatete vaiguosise vedeldamiseks valdavalt bensüülalkoholi, mis tegelikult on VOC. Kogu maailmas on võetud aga suund VOC-de võimalikule vähendamisele kemikaalides ja värvides.
Epokate püüabki oma toodetes bensüülalkoholi kogust kas vähendada või seda lausa asendada nii, et saaks materjale tituleerida nii-öelda VOC Free toodeteks. Tänaseks on Epokate oma tootearendusega saavutanud esmased VOC Free toodete prototüübid, mille katsetused praegu käivad.
Esmalt tuleb ju välja selgitada, kas need tooted on üldse kasutuskõlblikud erinevates tootmistes. Teeme katsetusi, kas VOC-vabu epokatteid saab paigaldada nendes tingimustes, kus põrandakatteid harilikult paigaldatakse. Seejärel aga tuleb veenduda, et need peavad põrandal olles vastu ekspluatatsiooni erinevatele koormustele. Ja alles siis saame hakata neid materjale katsetama vastavalt ette antud standarditele ja taotlema neile nn CE-märki, et näidata müügikõlbulikkust.
Selline uute retseptide väljatöötamine ja katsetamine toimub koostöös erialaspetsialistidega Hollandist, Rootsist ja Soomest, aga ka Tartu Ülikooli keemia instituudi ja Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi töötajatega. Välismaised spetsialistid on valdavalt suurte epoksüvaikmaterjalide tootjate laborite töötajad. Need protsessid on kõik väga ja väga teaduspõhised. Tulemuste katsetamise, analüüsi ja sertifitseerimisega ei suuda väike ettevõte sageli suurte tootjatega võrdselt rinda pista.
Sellistes programmides osalemine aitab aga ka väiketootjaid oma tooted ohutumaks ja keskkonnasõbralikumaks muuta.
Mis on epokate?
Esimesed epokatted valmisid 1950-ndatel aastatel. Oma tugevuse, hügieenilisuse, kulumiskindluse ja paljude teiste suurepäraste omaduste tõttu kasutatakse tänaseni epokatteid väga suurel määral valdavalt tööstustes ja ladudes ning paljudes ühiskondlikes ruumideski. Tänapäevased epokatte materjalid on muutunud järjest ohutumaks nii tootmises, ehitusprotsessis kui ka ekspluatatsioonis.
Lihtsamalt selgitades koosneb nii epokatte vaiguosis kui ka kinnitiosis mitmest erinevast komponendist.
Vaiguosise komponendid on valdavalt epoksüvaigud (Bisfenol A ja Bisfenol F), vedeldajad ning pindaktiivsed ja pigmenti jagavad ained. Erinevad vaigud tagavad reageerinud olekus põrandakatte tugevuse ja selle, kui pikad on molekulide ketid ning kas molekulide ühendused on vaid ühesuunalised või ka ruumilised.
Kinnitikomponendid tagavad pigem lõpptulemuse saavutamise kiiruse, kemikaalide ja UV-kindluse, samuti pinnaläike, kõvaduse, elastsuse ja muud omadused.
Fit for REACH
Balti riikide tööstusettevõtete piloottegevused heidete vähendamiseks ohtlike kemikaalide asendamise ja ressursside efektiivsema kasutamise teel (Fit for REACH).
Projekti eesmärgiks on valmistada ette väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid tulevasteks väljakutseteks, mis puudutavad kemikaalide kasutamist reguleerivast määrusest REACH tulenevaid piiranguid.
Koostöös partneritega pakub programm ettevõtetele kemikaalide käitlemise paketti, mis sisaldab:
- suutlikuse suurendamist CLP määruse ja ohutuskaartide nõuete osas;
- nõuandeid kemikaalide arvestuse pidamiseks ja üldiseks kemikaalide ohutuks käitlemiseks;
- juhiseid, kuidas järgida õigusaktidest tulenevaid kohustusi konkreetsete ainete osas;
- ettepanekuid, kuidas rakendada ohtlike ainete asendamist kui põhimeedet ohtlikest ainetest ja tootmisprotsessidest tulenevate keskkonna- ja tervismõjude vähendamiseks.
Kestus: oktoober 2015 kuni märts 2020
Partnerid: Pilootettevõtted Eestist (Henkel Makroflex AS. Epokate OÜ, Mayeri Industries AS), Lätist (Tenachem Ltd.) ja Leedust (Marijampoles Pieno Konservai, Vakaru Metalgama); REACH kasutajatoed Baltikumis (Eestis Terviseamet); Kaunase Tehnoloogiainstituut; Keskkonnapoliitikate Keskus; Hendrikson & Ko OÜ; Ökodisaini Kompetentsikeskus; Balti Keskkonnafoorumi Eesti, Läti ja Leedu kontorid
Rahastajad: Euroopa Komisjoni LIFE+ programm ning Keskkonnainvesteeringute Keskus
Allikas: LIFE / Fit for Reach
