• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Keskkonnatasu kasutatakse keskkonna hoidmiseks, loodusvarade taastamiseks ja kaevandamisega tekitatud kahjude hüvitamiseks. Foto: Shutterstock

    2025. aastal arvestati enim keskkonnatasu taas Ida-Virumaa omavalitsustele

    Harju KEKi tegevjuht Janek Lehtmets seismas Eesti vanima ja kaasaegseima tööstuslinnaku Keila Tööstuspargi väravas.

    Harju KEK 70: Eesti üks suurimaid tööstuskinnisvara arendajaid sai alguse kolhoosi ehituskontorist

    Cronimet Nordic juhatuse esimees Eva Pedjak.

    Eestis arendatav tehnoloogia aitab tuvastada ohtlikku radioaktiivsust vanametallis

    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Industry50

Teekaart annab keemiatööstusele suunised lähimaks veerandsajandiks

autor: Ain Alvela, TööstusESTi toimetaja
mai 2025
Kategooria: Keemiatööstus, TööstusEST mai 2025
Teekaart keemiatööstusele. 2050. aastaks peab Euroopa keemiatööstus muutuma kliimaneutraalseks, ringmajanduslikuks, digitaalseks ning liikuma ohutute ja kestlike kemikaalide kasutamise suunas. Foto: Shutterstock

2050. aastaks peab Euroopa keemiatööstus muutuma kliimaneutraalseks, ringmajanduslikuks, digitaalseks ning liikuma ohutute ja kestlike kemikaalide kasutamise suunas. Foto: Shutterstock

Eesti kliimakindla majanduse konkurentsieeliste mõtestamiseks ning valdkondade liikumiseks kliimaneutraalsuse suunas on koostöös ettevõtete, erialaliitude ja ametkondadega kavas koostada tehnoloogia arengu ning kliimaneutraalsuse saavutamise teekaardid.

Eesti Keemiatööstuse Liit on kuni aastani 2050 vaatava üleminekutee koostamisega algust teinud ning põhilised punktid juba tänaseks ka kirja pannud.

Euroopa Liidu (EL) keemiatööstus on läbi viimas ajaloo suurimat ümberkujundamist – 2050. aastaks peab Euroopa keemiatööstus muutuma kliimaneutraalseks, ringmajanduslikuks, digitaalseks ning liikuma ohutute ja kestlike kemikaalide kasutamise suunas. See tähendab fundamentaalseid muutusi EL-i keemiatööstuse tootmisprotsessides ja -väljundites.

Sebacom

Mahukas üleminek nõuab selget nägemust keemiatööstuse hetkeolukorrast ning sellest, milliseid tegevusi, tingimusi ja ressursse ülemineku elluviimine nõuab. Sellise ühtse arusaama loomiseks on Euroopa Komisjon koos Euroopa Keemiatööstuse Nõukoguga (CEFIC) koostanud Euroopa keemiatööstuse üleminekutee, mille rakendusprotsessi osana nähakse ette ka riiklike keemiatööstuse üleminekuteede loomist.

Vajalik mõista, kus ollakse ja kuhu liigutakse

„Eesti keemiatööstuse üleminekutee 2050. aasta eesmärkide saavutamiseks“ on Eesti Keemiatööstuse Liidu algatusel kokku pandud dokument, mis kaardistab Eesti keemiatööstuse hetkeolukorra, tuvastab puuduvad tingimused 2050. aasta eesmärkide täitmiseks ja viseerib meetmed, millega Eesti keemiatööstuse topelt-kaksikülemineku protsessi kiirendada.

Üleminekutee võimaldab liidul ja sektori ettevõtetel tuvastada puuduvad tingimused seatud eesmärkide saavutamiseks, aitab suhelda riigi ametiasutustega ning tõsta üleüldist teadlikkust keemiasektori ülemineku väljakutsetest. Samuti on üleminekutee esimene samm ja alus täpse üleminekustrateegia ja tegevuskava koostamiseks.

Eesti keemiatööstuse üleminekutee koostamisel võeti aluseks CEFIC üleminekutee mudel, tehti dokumendianalüüs, viidi läbi intervjuud Eesti keemiatööstuse ettevõtjate, teadus- ja arendusasutuste ning ministeeriumite esindajatega ja korraldati tööseminarid poliitikakujundajate ja ettevõtjatega.

Kokkuvõtlikult on vastavad eesmärgid kirjeldatud EL-i keemiatööstuse üleminekutees, mis toob esile, et keemiasektor peab tegelema topelt- või kaksikeesmärgiga ehk ülemineku nelja mõõtmega.

Keemiatööstuse sektor peab muutuma ringmajanduslikuks

Keemiatööstus peab vähendama taastumatute ressursside kasutamist tootmise ajal ja tagama, et valmistatud materjale saaks taaskasutada. Tuleb kiirendada jäätmete ringlussevõttu, et toota uusi kemikaale, koguda ja kasutada CO2/CO oma protsesside lähteainena ning kasutada jäätmete biomassi biopõhise keemia edendamiseks.

Muutuma kliimaneutraalseks

Kuigi keemiatööstuse heitkogused on oluliselt vähenenud, on 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaja läbimurdelisi uuendusi ja suuri muudatusi tootmisprotsessides. Kliimaneutraalseks muutumine nõuab tohutul hulgal taskukohast taastuvelektrit ning tarvis on üleminekuks vajalikku infrastruktuuri.

Muutuma digitaalseks

Digitehnoloogiate nagu suurandmed, tehisintellekt, robootika ja plokiahel kasutuselevõtt ning innovatsiooni toetamine võivad muuta kõik keemiatööstuse protsessid rohelise ülemineku suunas läbipaistvamaks ja tõhusamaks. Nende võimalustega kaasneb palju väljakutseid alates kogu tööstusharu hõlmavate andmete jagamise põhimõtete väljatöötamisest kuni tööjõu ümberõppe ja oskuste tõstmiseni.

Liikuma üle ohutute ja kestlike kemikaalide kasutamisele

Keemiatööstuselt eeldatakse tarbekaupadest järk-järgult kõige kahjulikumate ainete eemaldamist, välja arvatud juhul, kui need on ühiskonna jaoks hädavajalikud. Seega keemiatööstus peab märkimisväärselt hoogustama oma teadus- ja innovatsioonitegevust, et arendada ja tuua turule ohutuid ja kestlikke kemikaale.

Väljakutsena esineb siinjuures oht, et turg ei võta uusi tooteid kasutusele, ning vajadus toetada väike- ja keskmisi ettevõtteid (VKE), kel sageli puuduvad vahendid uute toodete ja protsesside algatamiseks.

Keemiasektori ülesanded järgmise 25 aasta jooksul
  • Tuleb liikuda ohutute ja jätkusuutlike kemikaalide ja materjalide poole.
  • Peab arendama uusi tootmisviise.
  • Kasutama energiat efektiivsemalt ja väiksemas mahus.
  • Tagama heitkoguste vähenemise ja kasutama taastuvaid energiaallikaid.
  • Suurendama sektori vastupanuvõimet, et taluda väliseid muutujaid ja riske paremini, sh vähendada olemasolevaid jätkusuutmatuid sõltuvusi ja tarneahela haavatavust.
  • Vähendama keskkonnakahjusid, sh õhu- ja veereostust.
  • Jälgima ringmajanduse põhimõtteid, sh näiteks pakendite taaskasutuse osas.
  • Tegelema tootmise ja tarneahela digitaliseerimisega.

Sildid: Eesti Keemiatööstuse Liitkliimaneutraalsusliitude uudisedteekaart
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

IT-spetsialistil tuleb pidevalt juurde õppida

Järgmine artikkel

Puidutööstused loodavad, et tollid toovad neile hoopis uusi võimalusi

Seotud artiklid

Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock
Euroopa Liit

Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

10/03/2026
Energiamahukate tööstuste saaste edasine vähendamine päevakorras. Foto: Shutterstock
Keskkond

Energiamahukate tööstuste heitmete ja saaste edasisel vähendamisel mängib olulist rolli tööstuse ümberkujundamine

26/02/2026
Keemiatööstus on sisend ja väärtusahelate lahutamatu osa pea kõigis teistes tööstusharudes – alates energeetikast ja ehitusest kuni farmaatsia, elektroonika ja toidutööstuseni. Foto: Shutterstock
Keemiatööstus

Keemiatööstus ei tohi emotsioonidest ajendatuna hääbuda

06/02/2026
Vesinikukoridor. Aastaks 2040 prognoositakse, et koridor suudab igal aastal transportida kuni 2,7 miljonit tonni taastuvvesinikku riikidesse oma marsruudi ääres. Allikas: Elering
Huvitav objekt

Vesinikukoridor – võimalus olla osa Euroopa energiataristust

06/02/2026
Järgmine artikkel
Mõnes osas on puidusektoris tollidega harjutud, sest teatud kaupadele puitmaterjalide tollitariifid juba kehtivad. Foto: Shutterstock

Puidutööstused loodavad, et tollid toovad neile hoopis uusi võimalusi

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Tundub, et kasutad reklaamiblokeerijat.

      See võib mõjutada meie lehe toimimist ning sisu ei pruugi kuvada nii, nagu see on mõeldud. Palun kaalu reklaamiblokeerija väljalülitamist – nii saad nautida kõiki artikleid probleemideta ja samas toetad meie väljaannet, et saaksime pakkuda sulle kvaliteetset tasuta sisu.