• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Keemiatööstust vaevab inseneride nappus

autor: ERIK ARU, ajakirja TööstusEST toimetaja
oktoober 2019
Kategooria: Tööjõud, TööstusEST oktoober 2019
Töökäsi napib eeskätt automaatika, energeetika, mehaanika ja keemiatehnoloogia insenerivaldkonnas. Välistööjõu piirarv. Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Töökäsi napib eeskätt automaatika, energeetika, mehaanika ja keemiatehnoloogia insenerivaldkonnas. Foto: Tairo Lutter/Postimees/Scanpix

Eestis napib tootmisettevõtetele vajalike oskustega keemiainsenere. Eestist polegi sageli õiget spetsialisti võtta, mistõttu tuleb vaadata riigist välja, tihti ka üle EL-i piiri. Riigi elamislubade piirarv on aga väike ja selle kavandav muutmine ähvardab olukorra veel segasemaks ajada.

Nagu selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitlusest, ei tunne keemiatööstuse ettevõtjad, et tööjõupuudus takistaks neil toodangumahu suurendamist. Kapitalimahukas sektoris lihtsalt pole kuigi palju töökäsi vaja, et rohkem toota. Siiski ei tähenda see seda, nagu oleks keemiatööstus Eestit vaevavast tööjõupuudusest puutumata jäänud.

Viru Keemia Grupi personaliosakonna juhataja Tea Allikmäe loetleb eri insenerivaldkondi, mille esindajatest tema tööandja tihti puudust tunneb: automaatika, energeetika (nii soojustehnika kui ka elektroenergeetika), mehaanika, keemiatehnoloogia. Inimesi oleks seega vaja vaat et igal insenerialal. Nii ongi kaheksa tütarettevõttega kontsern juba 2015. aastast toonud endale tööjõudu välismaalt sisse.

Töötajat keeruline hoida

Allikmäe toob näiteks keemiatehnoloogia. Tallinna Tehnikaülikoolis saab küll keemiat õppida, kuid keemiatehnoloogi väljaõppeks kulub pärast selle hariduse omandamist ikkagi kolm-neli aastat. Samas asub Peterburis tehnoloogiainstituut, kus omal ajal õppis ka Mendelejev, mis koolitab täpselt neid inimesi, kes VKG-l vaja. „Venemaa on nii suur maa, et nad võivadki seal õpetada naftakeemiaseadmete mehaanikat,“ ütleb Allikmäe.

Nii läksid VKG esindajad instituuti oma firmat tutvustama ja leidsid endale selle eelviimaselt kursuselt kuus tudengit suveks kaheks kuuks praktikale. Nendest neli tahtsid pärast kooli lõpetamist VKG-sse tööle tulla. Ja siis kerkis loomulikult elamislubade küsimus.

Tähtajalised elamisloadEestis on pikaajalise elamisloa saajate arv piiratud, kokku annab riik neid välja veidi üle 1300 aastas. Iseenesest võiks ju inimene tulla tööle ka lühiajaliselt, kuni 12 kuuks. Seejärel peaks ta kolm kuud Eestist eemal viibima ja võiks taas 12 kuuks naasta. Selge on loomulikult see, et sellisel moel töötajat pikemat aega hoida – ja ka korralikult tööle rakendada – on päris keeruline. Näiteks VKG-le ei sobi säärane korraldus juba sellepärast, et enne palgalise iseseisvale tööle lubamist peab ta läbi tegema neljakuulise väljaõppe.

Elamislubade taotlemine läbi politsei- ja piirivalveameti on üksjagu keeruline ja teavet kodulehelt keeruline leida. Nii avastas Allikmäe juhuslikult, et avaldusi saab tegelikult esitada juba detsembris – kodulehel selline teave puudus. Eestis lühiajalise tööloaga viibinud ukrainlastest abielupaar tuli aga läkitada pikaajalise elamisloa avaldust esitama Kärdlasse, sest teistes büroodes lihtsalt polnud vabu aegu. Vähemalt kiidavad erinevad ettevõtjad kui ühest suust ameti töötajate mõistvat suhtumist.

Piirmäära alla ei kuulu küll need, keda liigitatakse tippspetsialistideks, kuid selleks tuleks neile maksta kahekordset Eesti keskmist palka – värskelt ülikooli lõpetanu esimesel töökohal tundub enamikel erialadel 2800 eurot ilmselt paljuvõitu.

Piirarv täitub kiiresti

Järgmisest aastast on siseministeeriumil küll kavas jagada aastakvoot laiali kahe poolaasta peale. Allikmäe sellest leevendust ei looda.

„Kui õun pooleks lõigata, ei saa me mitte kaks õuna, vaid kaks õunapoolt,“ ütleb ta. Ta kahtlustab, et esimese poolaasta piirarv täitub lihtsalt samamoodi jaanuaris ja teise poolaasta oma juulis.

Jagamine ei aita

Allikmäes tekitab ka skepsist siseministeeriumi plaan jagada tuleva aasta elamislubade piirarv kaheks: üks teatud sektoritele, teine aga kaaluka riikliku huvi puhuks (vt kõrvallugu). Viimasel otstarbel elamisloa saamiseks oleks siis vaja kas valitsuse või mõne valdkonna ministri toetust. „Kas nüüd hakatakse elamislubasid jagama selle järgi, kes ilusamini kirjutada oskab ja kes kellega paremini läbi saab?“ ironiseerib Allikmäe, pidades kavandavat korda lihtsalt täiendava bürokraatia tekitamiseks.

„Minu jaoks on töötlev tööstus see, mille töökohti on Eestis enim vaja,“ ütleb ta. „Ida-Virumaale IT-ettevõtted ei tule.“

Hea teada

Kellele lähevad tööload?

Siseministeeriumis septembri algul valminud määruse eelnõu järgi oleks järgmisel aastal võimalik jagada kokku 1314 tähtajalist elamisluba, neist pooled esimesel ja pooled teisel poolaastal. Esimesel poolaastal läheks seitse ja teisel kuus elamisluba inimestele, kes tahavad Eestis tegeleda ettevõtlusega, kummalgi poolaastal kaks aga välislepingu alusel. Kui mulluse korra jaguneksid kõik ülejäänud elamisload lihtsalt töötamise otstarbe alusel, siis nüüd on need jagatud kaheks: töötamiseks ja kaaluka riikliku huvi korral. Praegu on küll välismaalaste seaduses kirjas, et need, kes saavad elamisloa kaaluka riikliku huvi tõttu, ei tohi Eestis töötada, kuid see nõue on kavas tühistada.

 

Sildid: keemiatööstuspiirarvtööjõudvälistööjõud
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Koostöö aitab ka väiketootja tipptasemel tootearenduseni

Järgmine artikkel

Külmatoodete valik muutub külluslikumaks

Seotud artiklid

Puidukeemia katsetehas Fibenol hakkab Imaveres puitmassi rafineerimise käigus tootma naftasaadusi asendavat toorainet keemiatööstustele. Fibenoli tehas rajati Imaverre, Graanul Investi tootmiskompleksi territooriumile. Foto: Fibenol
Ettevõte

Käivitatav Fibenoli katsetehas hakkab tootma tööstusele naftat asendavat toorainet

22/02/2023
Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune? Tööstus väärib säilitamist, sest muidu jääme kriiside räsida. Eesti Keemiatööstuse Liidu tegevjuht Hallar Meybaum. Foto: Raul Mee / Scanpix
Arvamus

Töötlev tööstus – kas valge vares või must hobune?

22/02/2023
Tulevased insenerid sirguvad ettevõtete ja koolide koostööst. Foto: Shutterstock
Tööjõud

Tulevased insenerid sirguvad ettevõtete ja koolide koostööst

22/02/2023
Finesta tegevjuht Heikki Mäki. Võõrtööjõuta ei saada hakkama kusagil Euroopas.
Tööjõud

Heikki Mäki: ebakindlust on palju ning võõrtööjõuta enam ei saa

09/02/2023
Järgmine artikkel
Külmatoodete valik on Onninenis lai. Erki Sirel

Külmatoodete valik muutub külluslikumaks

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!