Riiklikul eestvedamisel ja Euroopa Liidu tõukefondide toel käivitati Eestis inseneriakadeemia, mis peaks suurendama valdkonna populaarsust, parandama õppe kvaliteeti ja vähendama õppurite väljalangemist kord juba valitud inseneeriavalla erialadelt.
Haridus- ja teadusministeerium on inseneriakadeemia ellu kutsunud ennekõike selle tõttu, et vajadus spetsialiseeritud tööjõu järele meie tööstusettevõtetes üha süveneb. Nimelt leitakse ministeeriumis, et positiivse muutuse saavutamiseks sellel alal on vajalik tihendada koostööd avaliku sektori, koolide ja ettevõtjate vahel, samuti eri tööstusharude ettevõtteid esindavate erialaliitude vahel. Seda eesmärki peaks inseneriakadeemia nüüd täitma, sest selle läbi püütakse pakkuda tehniliste erialade tööjõupuudusele süsteemset ja laiahaardelist lähenemist.
Eelseisvaks kuueks aastaks eraldati esialgu 21,5 miljonit eurot inseneeriavaldkonna kõrgharidusõppe arendamiseks. Edaspidi on tulemas ka kutseõpet edendavad toetused, sest hiljemalt 2024. aasta alguses laieneb inseneriakadeemia ka kutse-, üld- ja huviharidusse.
Inseneriakadeemia ellukutsumise üks algatajatest on Eesti Elektroonikatööstuse Liit, sest just liidu ja sellesse koondunud ettevõtete poolt käidi juba 2020. aastal selline idee välja.
Inseneriakadeemia tegevused hõlmavad tööstuse jaoks kõige prioriteetsemaid õppekavarühmi – keemiatehnoloogia ja -protsessid, elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika, muud tehnikaalad, materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit), tootmine ja töötlemine ning ehitus ja tsiviilrajatised, programmi kuulub ka tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm.
Viie ülikooli ühine projekt
Inseneriakadeemias osalevad Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool, Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool ja Eesti Lennuakadeemia. Tegevust koordineerib haridus- ja noorteamet. Iga partnerkõrgkool koostab oma tegevuskava. Tegevuste fookuses on valdkonna populaarsuse ja motiveeritud üliõpilaskandidaatide arvu suurendamine ja tasemeõppe muutmine vastaks tööturu ootustele. Edu mõõdikud on nendel õppesuundadel õppijate osakaalu tõus algtasemelt 12% sihttasemele 14% (aastaks 2029) ning esimesel aastal õpingute katkestajate vähendamine algtasemelt 31,1% sihttasemele 25%.Inseneriakadeemia üks eesmärk on suurendada ka pakutava õppe vastavust tööturu vajadusele tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas.
Inseneriakadeemia sarnaneb praegu tegutsevale IT akadeemiale ning selle tegevustega püütakse kasvatada noorte huvi asuda õppima inseneeriavaldkonda, vähendada õpingute katkestamist, suurendada nii õppurite kui tööandjate rahulolu õpitu sisuga. Aastatel 2023–2029 suunab Eesti riik inseneriakadeemiasse ja IT akadeemiasse kokku ca 61,5 miljonit eurot tõukefondide vahendeid.
