Tehnoloogia areng on trükitööstuse ametite sisu oluliselt muutnud ning osa rolle on sulandumas ühte. Tööjõuvajaduse vaates tähendab see hõive langust, samas aga kasvavaid oskusnõudeid, selgub värskest OSKA uuringust.
Digitrüki osakaalu kasv, automatiseerimine ja tehisintellekti lahenduste kiire kasutuselevõtt on muutnud trükitööstuse tööprotsesse.
„Tehnoloogia roll trükitööstuses on muutumas passiivsest tööriistast aktiivseks tootmisprotsessi juhiks,“ sõnas OSKA uuringujuht Silja Lassur.
Toimunud on nihe mehaaniliselt seadistamiselt digitaalsete protsesside juhtimisele ja andmepõhisele süsteemihaldusele, mis tähendab seda, et sama inimene peab valdama ja juhtima kogu tootmisahelat failist valmis trükiseni. Kadumas on selged piirid töörollides, mis jagunesid trükiettevalmistuse, trükkimise ja järeltöötluse vahel. Kõige selgemalt on kokku sulandumas trükiettevalmistaja ja trükkali roll.
Muutunud on ka kvalifitseeritud tööjõule esitatavad oskusnõuded: rohkem on vaja töövooautomaatika, digitaalse tootmisjuhtimise, värvihalduse ja kvaliteedisüsteemide tundmist. Kuivõrd Eesti trüki- ja pakenditööstus on suunatud ekspordile, kanduvad Euroopa regulatiivsed nõuded ja tellijate standardid Eestisse kiirelt. Seetõttu on valdkonna töötajatel vaja teadmisi kestlikkuse aruandlusest, sertifikaatide ning muude vastavusnõuete jälgimisest.
Pakendite tootmine on tulevik
Trükitööstuses on viimastel aastatel toimunud struktuursed muutused, millest olulisemad on trükimahu vähenemine traditsioonilistes segmentides (ajalehtede, ajakirjade ja muude pabertrükiste tootmine) ning kasv pakendi- ja etiketitrükis.
Just pakendite ja etikettide tootmises ning nutikate lahenduste pakkumises nähakse trükitööstuse kasvupotentsiaali. Eeldused selleks annab Eesti ettevõtete võimekus kombineerida digitrükk, automatiseeritud töövood ning kiire tarne koos väikeseeriatootmise ja personaliseeritud lahenduste pakkumisega.
Hõive langeb
Tehnoloogia kasutuselevõtu mõju väljendub hõivemuutustes: võrreldes 2017. aastaga, mil ilmus eelmine OSKA trükitööstuse uuring, on valdkonnas tegutsevate ettevõtete arv jäänud samaks, kuid töötajate arv on langenud. OSKA prognoosi kohaselt väheneb töötajate arv järgneval kümnendil veelgi.
2025. aastal töötas valdkonna põhikutsealadel 1700 inimest, aastaks 2035 langeb see prognoosi kohaselt 1500-le.
Siiski püsib uue tööjõu vajadus, sest tarvis on asendada pensionile siirdujaid. Kokku vajab trükitööstus kümne aasta perspektiivis umbes 160 uut töötajat.
OSKA analüütik Andres Viia märkis, et kuigi prognoositav kogu tööjõuvajadus ja haridussüsteemist tulevate lõpetajate arv on pealtnäha tasakaalus, esineb sisulisi ebakõlasid.
Nimelt on tööturul suurem asendusvajadus ofsettrükkalite osas, kelle koolitamise võimekus on trükinduse tasemeõpet pakkuvas Tallinna Tehnoloogiakolledžis praegu aga tagasihoidlik. OSKA hinnangul on vaja tihedamat koostööd kooli ja tööandjate vahel, et leida lahendus, kuidas kasutada huvitatud ettevõtete trükitehnoloogiabaasi ofsettrükkali õppe läbiviimiseks.
Muret teevad trükitööstuse ametite vähene tuntus ja õppe regionaalne kättesaamatus. Seetõttu on oluline suurendada võimalusi ka mujalt Eestist pärit noortel eriala Tallinnasse õppima asuda.
Tutvu uuringuga „Tulevikuvaade trükitööstuse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadusele“.
Tutvu trükitööstuse ametite kirjeldustega Oskuste Kompassis.
Oskuste ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA uuringute koostamist korraldab SA Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
