Eesti Energia plaanib Ida-Virumaale rajada ringmajandusel ja alternatiivsetel toorainetel põhineva keemiatööstuskompleksi, mis kujuneks osaks Euroopa keemiatööstusest. Auveres valmiv toodang saaks tooraineks rahvusvahelisele plastitööstustele ja jõuaks lõpptoodetena seeläbi meie igapäevakasutusse.
Järgmisel aastal tähistab põlevkiviõli tootmine Eestis 100. juubelit. Nagu praegu Enefiti pürolüüsitehaste toodang, läks toona Kohtla õlivabrikus valminud tooraine pärast destilleerimist laevade kütusepaakidesse.
Ligi sajandi vältel on Ida-Virumaal tegeletud põlevkivist masinate edasiviimiseks vajaliku toote valmistamisega. Tänane kütus on küll võrreldamatult puhtam ja kvaliteetsem kui veel mõni kümnend tagasi, ent siiski on selle ülesanne mootoris põleda.
Juba selle kümnendi lõpuks toob Eesti Energia sellesse traditsiooni murrangu, mida on otsitud vähemalt Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamisest alates. Põlevkivi saab tooraineks targemale ja suuremale lisandväärtust loovale tootele, plastikeemiale. Sünnib keemiatööstuskompleks, mis saab orgaaniliseks osaks Euroopa keemiatööstusest.
Murrangut veab Eesti Energia keemiatransformatsiooni ja strateegia juht Lauri Karp ja tema meeskond.
Nõudlus järjest kasvab
Karbi sõnul tähendab keemiatööstusele üleminek ja ringmajanduslike lahenduste juurutamine Eesti kontekstis täiesti uue tööstusharu loomist, mis laob vundamendi meie pikaajalisele konkurentsivõimele ja aitab leida lahendusi süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks.
„Keemiatööstusest räägime terve Euroopa kontekstis. Ei ole olemas Eesti keemiatööstust või Norra keemiatööstust, vaid erinevad ettevõtted ja riigid on ühendatud väärtusahelasse, millesse oma arendustega liidame Eesti ja Eesti Energia grupi,“ räägib Karp. „Loome tervikvaadet, kuhu oma tootmisseadmete ja toodanguga Euroopa keemiatööstuses sobituda. Meie vaade on orienteeritud vahemikku 2030–2040, et tagada ülemineku sujuvus ja investeeritavus. Valitud suund tagab keskkonnaeesmärkidega sammu pidava ülemineku põlevkivipõhiselt energiatootmiselt nutikale ja suuremat väärtust loovale väheste heitmetega keemiatööstusele.“
Üleilmne nõudlus plastikeemia toodete järele kasvab järgmistel kümnenditel hoogsalt, samal ajal suureneb vajadus neid tooteid elukaare lõpus ringlusse võtta. Kasvu veavad n-ö arengumaad, kus suureneb nii elanike arv kui nende elustandard.
Märkimisväärne osa meie igapäevastest mugavustest on seotud naftakeemiat sisaldavate toodetega, alates toidukilest, lõpetades nutiseadmetega.
Eesti Energia eesmärk ei ole plastikeemia turule siseneda täielikult fossiilse tootega, siht on luua ringmajanduslik protsess, kus plastijäätmed ja teised alternatiivsed toorained töödeldakse Enefiti pürolüüsitehnoloogia ja järeltöötlemise käigus Euroopa keemiatööstuse jaoks vajalikuks tooraineks, mida kasutatakse näiteks polüetüleeni tootmiseks. Nii antakse panus sellesse, et vähemalt osa toornaftat jääb maapõuest välja pumpamata ja juba kasutusse võetud süsinik jääb ringlusse.
Süsinik jääb ringlusse
Enamik keemiatööstusi on kuni 95% ulatuses üles ehitatud fossiilsele toorainele. Kui vaadata maailma suurimaid tegijaid, siis Saksamaa toetub impordile, Hiina kasutab impordi kõrval sütt ja USA valikus on peaaegu kõiki levinumaid tooraineid. Arvestades plastikeemia nõudluse kasvu järgmistel kümnenditel, on raske näha fossiilse tooraine kadumist järgmise 20–30 aasta jooksul.
Püsib ka nõudlus merekütuste järele, sest kümned tuhanded maailmameredel seilavad kaubalaevad vahetuvad rohelisemate vastu alles pärast oma elukaare lõppu jõudmist.
Küll karmistuvad samm-sammult merekütustele esitatavad keskkonnanõuded. Ka siin võib avaneda võimalus kavandatavale keemiatööstusele, kuivõrd otsingud puhtama läbimurdeks alles käivad ning laual on valikud süsinikuneutraalsest metanoolist vesinikuni. See aga looks keemiatööstusele võimaluse osaleda puhaste kütuste väärtusahelas.
Suund keemiatööstuse arendamisele võimaldab lahendada seega mitu eesseisvat väljakutset. Süsinikust saab püütav ja kasutatav tuleviku keemiasektori tooraine, uue tehnoloogia abil väärindatakse kütus plasti vahetooraineks ehk toote põletamine lõpeb, suureneb ringmajanduslikku päritolu toorainete kasutus, areneb vesinikul ja biomassil koos aheraine ja uttegaasiga põhinev juhitav elektritootmine ning tagatakse Ida-Virumaa tööstussektori sujuv üleminek jätkusuutlikule majandusmudelile.
Keemiatööstuse arendamine tähendab ka vesinikutööstuse arenemist Eestis, kuivõrd see gaas on vajalik näiteks vedelkütuste puhastamiseks. Olemasolevatele ja tulevastele taastuvenergiaprojektidele tähendab see täiendavat tuluvõimalust.
On tõsiasi, et 2024. aasta alguses ei ole rohevesinik fossiilset päritolu gaasiga turul konkurentsivõimeline, kuid vääramatult kliimaneutraalsuse poole liikuvas maailmas on selleni jõudmine vaid aja küsimus. Prognooside järgi saabub see aeg juba lähema kümne aasta jooksul.
Plaanid saavad reaalsuseks
Eesti Energia käivitas 2023. aasta lõpus esimese Auveresse rajatava plastikeemia tehase põhiprojekteerimise. Projekteeritav tehas võimaldaks plastikeemiaks väärindada kogu tekkiva kergema pürolüüsiõli, mida praegu turustatakse bensiinina, ning osa uttegaasi.
Nii ei paisku süsinik toote kasutamisel atmosfääri, vaid suletakse toodetesse. Kavandatav tehas loob võimaluse arendada Eestisse ka vesinikutootmine, sest õli väärindamiseks keemiatooteks on vesinik oluline tooraine.
Kava järgi 2025. aastal lõppeva projekteerimise käigus täpsustub tehase maksumus ja olulised tehnilised parameetrid. Investeerimisotsuseni on kavas jõuda 2026. aastal ja positiivse otsuse korral hakkaks tehas toodangut andma 2030. aasta alguses.
Hea teada
Jäätmeplasti pürolüüs
- Eesti Energia eesmärk on jõuda 2040. aastaks ringmajandusel põhineva süsinikuneutraalse keemiatööstuseni – vedelkütuste tootmine asendatakse järk-järgult plasti ja teiste tööstusharude jaoks tarvilike ühendite tootmisega.
- Prügiplastide ja vanarehvide töötlemiseks kasutatakse Enefiti pürolüüsitehnoloogiat, mis on üks plastijäätmete keemilise ümbertöötlemise viise.
- Suur osa nii looduslikke kui tehnoloogilisi materjale koosnevad keemilistest ühenditest, mida tavatingimustes eraldada või väiksemateks osadeks lahutada ei õnnestu.
- Teatud kindla temperatuurini kuumutades hakkavad materjalid siiski lagunema. Kui seda teha ilma õhu juurdepääsuta, siis nimetatakse protsessi pürolüüsiks.
- Orgaanilise materjali lagunemine toimub kindlat rada pidi – esmajärjekorras lagunevad kõige nõrgemad sidemed, eriti siis, kui lagunemise tulemusena tekib mõni väike kergesti lenduv molekul. Näiteks metaan, vesi, vesiniksulfiid, süsinikdioksiid (need moodustavad pürolüüsi gaasi).
- Lagunemisel tekivad suuremad molekulid, mis samuti pürolüüsi segust eralduvad, kuid on tavatingimustes vedelad, moodustades pürolüüsiõli.
- Kõik ülejäänu, mis antud temperatuuril ei lagune, moodustab tahke jäägi ehk poolkoksi.
- Nii gaasi, õli kui tahke jäägi konkreetne koostis sõltub lähtematerjalist.
- Kõik produktid võivad leida praktilise kasutuse energeetikas, keemia- või ehitusmaterjalitööstuses.
Allikas: Kalle Pirk, TalTechi Virumaa kolledž
