Läinud aasta lõpus avaldatud Euroopa Komisjoni tagasiside liikmesriikide energia- ja kliimakavadele (REKK) oli kriitiline. Komisjoni hinnangul ei suudeta sel moel jätkates täita seatud eesmärki – vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside netoheidet vähemalt 55%.
Eestile heitis Euroopa Komisjon eeskätt ette, et:
- Eesti ei saavuta LULUCF-i sektori eesmärki, täpsemalt ei ole plaanitud tegevusi metsaraie ja turbakaevandamise vähendamiseks;
- puudub tähtaeg põlevkivi kasutamise lõpetamiseks energiatootmises.
Komisjon toob välja, et vaja on lõpetada fossiilsete kütuste kasutamise subsideerimine ning soovib täpsustusi Eesti õiglase ülemineku plaanide kohta.
Euroopa Komisjon soovib, et Eesti kliimapoliitika oleks nõudlikum. Praeguse kava järgi on Eesti kliimapoliitilised tegevused ebapiisavad selleks, et täita võetud rahvusvahelisi kohustusi. Komisjon osutab Eesti puuduvatele tegevustele ning eeldab, et need kajastuvad REKK-is.
Kliimaministeerium on aga varem öelnud (ajakohastatud REKK, lisa V, lk 20), et Eesti ei käsitle REKK-i iseseisva strateegilise arengukavana, vaid pelgalt teatisena Euroopa Komisjonile, mistõttu ei kavandata selles uusi tegevusi ega poliitikaid.
Euroopa Komisjoni tagasisides seisab, et Eesti tagas varajase avaliku kaasamise kogu otsustusprotsessi vältel. Eestimaa Looduse Fondi (ELF) kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks aga leiab, et see ei vasta tõele, sest tema hinnangul uuendatud REKK-i sisu oli avalikule konsultatsioonile esitamise hetkeks sisuliselt valmis ning pärast kaasamist kavasse põhimõttelisi muutuseid ei tehtud.
Napp avalik kaasamine
„Ka Euroopa Komisjoni enda juhised REKK-i uuendamiseks viitavad Energialiidu juhtimise määrusele, mille järgi peavad liikmesriigid tagama võimaluse varakult ja tõhusalt osaleda REKK-i väljatöötamise protsessis,“ märgib Vilbiks. „Samuti meenutab komisjon oma juhises, et liikmesriigid on Århusi konventsiooni osalised ning peavad tagama avalikkuse osaluse juba siis, kui kõik võimalused on veel lahtised. Seetõttu tekitab küsimusi, miks ei nõua komisjon liikmesriikidelt Århusi konventsiooni järgimist.“
Ka Keskkonnaühenduste Koda on eelmisel aastal avaldanud REKK-i menetlemise osas kriitikat.
Mõned väljavõtted Euroopa Komisjoni soovitustest Eestile
- REKKis esitatud prognooside kohaselt ei suuda Eesti piisavalt kasvuhoonegaaside heidet vähendada, et saavutada jõupingutuste jagamise määruse (JJM) eesmärk –24% aastaks 2030. Eesmärgi täitmisest jääb puudu 12,6 protsendipunkti. Komisjon soovitab leida lisameetmeid heite vähendamiseks põllumajanduses, samuti tuuakse problemaatilisena välja mitte-CO2 heitgaasid nagu metaan, N2O ja F-gaasid, mis tulenevad tööstusprotsessidest, põllumajandusest ja jäätmekäitlusest.
- Eestil puudub plaan, kuidas täidame LULUCF-i (maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse) sektori eesmärgi siduda aastaks 2030 2,5 miljonit tonni süsinikku. Praeguste prognooside järgi ei jõua Eesti 2030. aastaks sihttasemeni. Eriti oleks vaja lisameetmeid säästva metsamajandamise edendamiseks ning turbaalade taastamiseks. Komisjoni sõnul tuleb Eestil pingutada, et muuta LULUCF-i sektori suunda – kasvuhoonegaase heitvast sektorist tuleb siirduda tagasi sidujaks.
- Komisjon soovib näha järgmise kümne aasta hinnangulist trajektoori ja pikaajalist plaani taastuvenergia kasutuselevõtuks.
- Tuleb hinnata, kas metsast pärit biomassi energeetikas kasutamine on kooskõlas tugevdatud jätkusuutlikkuse kriteeriumitega, samuti kas see võimaldab jõuda LULUCF-i eesmärgini. Samuti soovib Komisjon lisameetmeid biometaani tootmise edendamiseks.
- Energiaefektiivsuse eesmärgi saavutamiseks soovib komisjon näha lisameetmeid. Kuigi hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia on ambitsioonikas, pole see komisjoni sõnul piisavalt toetatud rahastuse ja meetmetega.
- Komisjon soovib näha 2030 ja 2040 vahe-eesmärke elamufondi renoveerimisel energiaefektiivseks ja süsinikuneutraalseks. Samuti on vaja lisameetmeid energiajulgeoleku tagamiseks.
- Komisjon soovib detailset selgitust, kuidas Eesti kavatseb järk-järgult loobuda tahkete fossiilkütuste kasutamisest elektritootmises. Eestil puudub põlevkivist väljumise tähtaeg, õiglase ülemineku territoriaalses kavas mainitud tähtaegadele REKK-is ei viidata.
- Samuti soovib Komisjon selgitusi, kuidas ja millal lõpetab Eesti fossiilsete kütuste subsideerimise.
- Komisjon soovib täpsustusi õiglase ülemineku toetusmeetmete kohta. REKK tuleb viia kooskõlla õiglase ülemineku territoriaalse s kavas seatud põlevkivist väljumise ajakavaga. Komisjoni sõnul on puudu põhjalik analüüs energiaülemineku sotsiaalsete ja tööhõivega seotud mõjude kohta. Samuti näeb Komisjon, et õiglase ülemineku meetmeid oleks vaja ka väljaspool Ida-Virumaad.
- REKK-is tuleks anda üksikasjalikum ülevaade avaliku konsultatsiooni protsessist.
Kuidas edasi?
- Konsultatsiooniring huvirühmadega – kevad 2024;
- valitsus kinnitab REKK-i;
- Eesti esitab koos teiste EL-i riikidega lõpliku REKK-i Euroopa Komisjonile – hiljemalt 30.06.2024.
REKK – riiklik energia- ja kliimakava
- Eesti riiklik energia- ja kliimakava koondab riigi energia- ja kliimapoliitilised eesmärgid ning tegevused nende saavutamiseks.
- Vastupidiselt paljudele EL-i riikidele, ei sea Eesti REKK uusi ajakohaseid eesmärke, vaid koondab olemasolevad ja on seetõttu olukorda kirjeldav dokument.
- EL-i riikides on käimas riiklike energia- ja kliimakavade uuendamine.
- Esimest korda pidid riigid esitama oma REKK-id perioodiks 2021–2030 Euroopa Komisjonile 2019. aastal.
- Uuendatud REKK-i kavand tuli esitada 2023 juuniks, millele Euroopa Komisjon andis tagasiside detsembris.
- www.eurelectric.org
Allikas: kliimaministeerium
