Eesti Energia plaanib Ida-Virumaale rajada ringmajandusel põhineva keemiatööstuskompleksi, mille toodang oleks tooraineks rahvusvahelistele plastitööstustele.
Eesti Energia plaanib Ida-Virumaale rajada ringmajandusel põhineva keemiatööstuskompleksi, mille toodang oleks tooraineks rahvusvahelistele plastitööstustele. Pärast keemiatööstuse esimese faasi rajamist tarbitakse seal aastas esialgse põhiprojekti alusel ca 10 000 t vesinikku.
Eesti Energia valitud suund tagab sujuva ning keskkonnaeesmärkidega sammu pidava ülemineku ajalooliselt põlevkivipõhiselt energiatootmiselt nutikale ja suuremat väärtust loovale väheste heitmetega keemiatööstusele.
Üleminek keemiatööstusele ja ringmajanduslike lahenduste juurutamine tähendab Eesti kontekstis täiesti uue ja osaliselt vesinikul põhineva tööstusharu loomist, mis laob vundamendi Eesti Energia pikaajalisele konkurentsivõimele ja aitab leida lahendusi süsinikuneutraalsuseni jõudmiseks.
Lahendus plastijäätmete ümbertöötlemiseks
Maailma nõudlus naftal põhinevate keemiatoodete järele kasvab järgmistel kümnenditel hoogsalt ja samal ajal suureneb vajadus neid tooteid elukaare lõpus ringlusse võtta. Eesti Energia eesmärk on luua ringmajanduslik protsess, kus plasti- ja biojäätmed töödeldakse Enefiti pürolüüsitehnoloogia ja järeltöötlemise käigus plastikeemiatööstuse jaoks vajalikuks tooraineks, mida kasutatakse näiteks polüetüleeni tootmiseks. Üle ilma otsitakse üha pingsamalt lahendusi kasvava hulga plastijäätmete keemiliseks ümbertöötlemiseks, sest kuigi ka mehaanilisel ringlussevõtul tehakse suuri edusamme, ei ole valdavat osa plastijäätmeid sel moel siiski võimalik taaskasutusse võtta.
Enefiti pürolüüsitehnoloogia kasutamine keemilise ümbertöötlemise lahendusena ja ringmajanduslik lähenemine kogu protsessile on tekitanud huvi meie tulevikutoodete vastu rahvusvahelisel tasandil ning sõlmitud on ka esmased lepingud potentsiaalsete partneritega. 2023. aasta lõpus astus Eesti Energia keemiatööstuse arendamisel järgmise olulise sammu, käivitades esimese Auveresse rajatava plastikeemia tehase põhiprojekteerimise, mille viivad läbi valdkonna rahvusvahelised suurnimed Technip Energies ja Honeywell UOP. Vesinikutootmise projekti koostab Air Liquide.
Töös on hulk uusi uuendusmeelseid projekte
Projekteeritav tehas võimaldab plastikeemia tooraineks väärindada kogu tekkiva kergema pürolüüsiõli, mida praegu turustatakse bensiinina, ning uttegaasi (pürolüüsiõli tootmise kõrvalsaadus), mida praegu kasutatakse elektri tootmiseks pürolüüsitehaste kõrval asuvates soojuselektrijaamades. Nii ei paisku süsinik toote kasutamisel atmosfääri, vaid „suletakse“ uutesse toodetesse.
Kavandatav tehas loob võimaluse arendada Eestisse ka kohaliku vesinikutootmise, sest õli väärindamisel keemiatooteks on vesinik oluline tooraine. Peamiselt kasutatakse vesinikku pürolüüsiõli puhastamiseks. Praegu veel projekteerimisel oleva tehase tööle hakkamisel kasutatakse aastas ligikaudu 10 000 tonni vesinikku.
Baasstsenaariumi kohaselt kasutatakse vesiniku tootmiseks õli tootmise kõrvalsaadusena tekkivat utte- ehk põlevkivigaasi.
Selle kõrval kaalub Eesti Energia ka pürolüüsi protsessi käigus tekkiva CO2 kinnipüüdmist, nii et toodetav vesinik liigituks madala süsinikujäljega vesinikuks. Kaalume ka rohelise vesiniku kasutamist, kui seda suuremas mahus ning konkurentsivõimelise hinnaga on võimalik toota või osta.
Kava järgi 2025. aastal lõppeva projekteerimise käigus täpsustub tehase maksumus ja olulised parameetrid, misjärel on plaanis välja kuulutada rahvusvaheline „võtmed kätte“ hange. Investeerimisotsuseni on kavas jõuda 2026. aastal ja positiivse otsuse korral hakkaks tehas toodangut andma 2030. aasta alguses.
Järk-järgult arendatava keemiatööstuse tulevastes etappides plaanib Eesti Energia ümber töödelda ka ülejäänud pürolüüsiprotsessis tekkivad tooted (eeldatav vajaminev vesiniku kogus on ca 22 000 t/H2/aastas) ning püüda kinni tootmisel tekkiva süsinikdioksiidi, mida saab samuti väärindada perspektiivselt keemiatooteks. Paralleelselt nende arendustega suureneks ka kordades vajadus toota ja kasutada vesinikku.
See on ideaalne pinnas nn tööstussümbioosi tekkeks, kus ühe sektori jääde või kõrvalsaadus on toormeks teisele sektorile. Enefit Tehnoloogiapargid suudavad pakkuda huvilistele lisaks võrguteenuse võrra odavamale elektrile ka arenenud infrastruktuuri, häid logistilisi ühendusi ning muid tööstuses vajalikke sisendeid.
Vesinik kui lootustandev tulevikukütus
Lähiajal on Eestis vajalik leida lahendused muu hulgas juhitavate elektritootmise võimsuste osas, mis kataksid tipukoormuseid. Varustuskindluse tagamiseks vajab Eesti juhitavaid ja kiiresti käivitatavaid elektrijaamasid. Ühe võimalusena kaalub Eesti Energia maagaasile lisaks ka biometaani ja vesinikku kütusena tarbiva tipu-soojuselektrijaama rajamist. Nii saaks ka selle juures vähendada lõppeks siiski fossiilse maagaasi kasutamist.
Rohevesiniku tootmine vajab kõvasti odavat taastuvelektrit
Praeguse stsenaariumi kohaselt kasutaks selline elektrijaam esimeses faasis alates 1500 t/H2 aastas, vesiniku torutaristu arenedes kuni 22 000 t/H2/aastas. Soojuselektrijaam võiks tööd alustada juba enne 2030. aastat.
Veel edasi, aasta 2030+ ajaperspektiivis on Eesti Energial plaan rajada veel sarnaseid elektri ja soojuse koostootmisjaamasid, mis suudavad kütusena ka vesinikku kasutada.
Eelnevalt kirjeldatud koguste rohelise vesiniku tootmine Eestis sellises ajaperspektiivis on suur väljakutse. Seda väljakutset on võimalik lahendada, kui leidub sobilikke kaasrahastusmeetmeid, mille abil oleks võimalik rohelise vesiniku tootmise üksuseid Eestisse rajada.
Ei maksa unustada, et suuremahulise rohevesiniku tootmise eelduseks on taastuvelektri ülejääk elektriturul. Hetkel ja lähematel aastatel oleme Balti piirkonnas olukorras, kus taastuvelektri tootmisvõimsust tekib aastast aastasse küll juurde, kuid seda on suuremahulise vesinikutootmise jaoks endiselt turult puudu.
Toodetud H2 tuleb ka hoiustada ja säilitada
Samuti on likviidse vesinikuturu tekkeks vajalik infrastruktuuri rajamine – vesiniku transport torudes. See loob võimaluse ka vesiniku pikaajaliseks säilitamiseks, mis on üks peamisi pudelikaelu Eestisse suuremahulise vesinikutööstuse rajamisel. Oluline on toru tuua tootmise juurest tarbimise juurde. Eesti kontekstis asub tootmine ennekõike Ida-Virumaal, kus lisaks Eesti Energiale tegutsevad ka teised töötleva tööstuse ettevõtted, mille tulevikuplaanidesse kuulub ühel või teisel viisil suuremahuline vesiniku kasutamine oma tootmisprotsessides.
Lisaks teeb Eesti Energia tööd selle nimel, et juba peatselt pakkuda nii era- kui ka äriklientidele vesinikul põhinevaid energialahendusi.
Pärast kütuseelemendi tehnoloogial põhinevate energialahenduste piloteerimist loodame need võimalused klientideni tuua ühe osana enda väärtuspakkumiste paketist.
