• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
Sebacom

Eestis arendatakse ehituskeemia tooteid kogu maailmale

autor: TANEL RAIG
oktoober 2019
Kategooria: Ettevõte, TööstusEST oktoober 2019
Krimelte laborid asuvad Eestis, Hispaanias ja Venemaal. Foto: Krimelte

Krimelte laborid asuvad Eestis, Hispaanias ja Venemaal. Foto: Krimelte

Krimelte kui Euroopa ühe suurima ehituskeemia tootja konkurentsieeliseks on nende enda tootearendus: pea 100% toodangust on välja töötatud ettevõtte enda laborites.

Krimelte on pingutanud tootearenduse nimel peaaegu ettevõtte 25-aastase ajaloo algusest saati: pärast esimest nelja aastat edasimüüjana tegutsemist langetati otsus alustada 1998. aastal ise tootmisega. Just siis algas omatoodete arendamine.

Krimelte tootmisüksused ja müügiettevõtted on koondatud Wolf Groupi brändi alla, ettevõtte laborid asuvad Eestis, Hispaanias ja Venemaal. Tänaseks on grupi tasandil välja töötatud sadu tootevalemeid: kõiki neid küll ei kasutata oma kaubamärkide tootmiseks, umbes pool Krimelte toodangust läheb private label’itena Krimelte klientidele ning eksporditakse enam kui 70 riiki üle maailma. Kuna klientidel endal puudub reeglina vajalik tootearenduse oskusteave, ei tulda vajalikku toodet tellima oma valem näpus, vaid toote arendab neile Krimelte.

Probleem lahendatakse

Lõviosa tootearendustest saabki alguse kliendi vajadusest. Krimelte arendus- ja tootejuhtimisdirektor Veigo Kallaste selgitab, et kui klient soovib Krimeltelt tellida oma private label toodet, siis kõigepealt vaadatakse, mida nad seni on müünud ja leitakse selle toote parameetrite järgi sobiv toode olemasolevate valemite seast. Teine võimalus on ette võtta kliendi kirjeldus, millist oma klientide probleemi ta tellitava tootega soovib lahendada ja seejärel arendatakse Krimeltega koos välja lahendust pakkuv toode. Kallaste kinnitusel on neil oma klientidega mitmeid taolisi koostööprojekte. Sarnaselt toimub ka Krimelte enda kaubamärkide toodete arendamine: enne uue toote loomist otsustatakse, millise kliendi millist probleemi soovitakse lahendada, seejärel valitakse Krimelte valemite portfellist välja sobiv valem toote jaoks või hakkavad ettevõtte arenduskeemikud vajalikku valemit nuputama.

Lõppkasutaja vajaduste teadasaamiseks käiakse infot kogumas otse kliendilt. Lisaks arendusosakonnale on Krimeltes tootejuhtimisosakond. Kui arendusosakonnas töötavad keemikud, siis tootejuhtimises on ehitusinsenerid. Nende ülesanne on olla vahelüli kliendi ja keemikute vahel, ehk tõlkida kliendi vajadus arendusosakonnale arusaadavasse keelde. Tagasisidet käiakse kogumas ka otse ehitusplatsidelt, töömeeste käest. Kallaste kinnitusel annavad töömehed tihti väärtusliku infot nende toodete kasutusmugavusele. Toote põhiomadused, mis peavad tagama kauakestva ehituslahenduse, tulenevad juba kujundatud standarditest.

Kui keemikud on vajaliku tootevalemi väljatöötanud, minnakse taas ehitusplatsile tagasisidet saama. Kallaste tunnistab, et on ka juhtunud, et platsilt saadud tagasiside järel on pidanud toote ümber tegema. Aga seda juhtub harva, pigem on vaja natuke parandada mingeid toote omadusi.

Krimelte vanem-arenduskeemik Jekaterina Zõhh. Foto: Julia-Maria Linna
Krimelte vanem arenduskeemik Jekaterina Zõhh. Labori seadmega imiteeritakse fassaadivuuki, mille vahele on pandud testitav hermeetik. Hermeetikule on loodud tingimused nagu päriselus. Seadme abil tekitatakse kokkusurumise ja tõmbamise tsüklid, millega mõõdetakse hermeetiku elastsust. Samuti mõõdetakse venimist. Kogu protsessi jälgib kaamera, mis aitab fikseerida, kui midagi puruneb – mis ajal ja kuidas juhtus.
Foto: Julia-Maria Linna

Laboris timmitakse toote omadusi ka vastavalt regiooni eripäradele, kus seda kasutama hakatakse. Tallinna laboris töötav vanem-arenduskeemik Jekaterina Zõhh toob näite, et erinevate kliimadega regioonides on vaja erinevate omadustega tooteid. Nii peavad näiteks Hispaanias olema hermeetikutel teistsugused mehhaanilised omadused kui Skandinaavias. „See teeb asja keeruliseks, aga ka huvitavaks,“ kirjeldab Zõhh oma tööd.

Enne turustamist tuleb tootele laboris läbi viia ka ametlikud testid. Suurem osa neist on omaduste tõendamised. Näiteks ehitusvahule tuleb enne tootmist teha üle 15 testi.

Regulatsioonid ja uuendused

Peale kliendi vajaduste on tootearenduse teiseks suuremaks käivitavaks jõuks regulatsioonid. Kallaste ütlusel tekib igapäevaselt üle maailma uusi regulatsioone. Kuna Krimelte ekspordib oma toodangut enam kui 70 riiki, peavad Wolf Groupi arendusosakondade inimesed Tallinnas ja Hispaanias suutma pidevalt jälgida, milliseid uusi nõudmisi kehtestatakse. Tihti ei olegi tegemist üleeuroopaliste või ülemaailmsete regulatsioonidega, vaid need on piirkondlikud. „Sa tead, et pead paari aasta pärast seal piirkonnas olema mingil tasemel, muidu sa enam seal ei konkureeri,” räägib Kallaste. Seetõttu käivitabki tema väitel ligi 20% tootearendustest mõni uus regulatsioon.

Lisaks tootearendusele on laborite oluliseks ülesandeks kvaliteedikontroll: Krimelte hermeetikute tootmises ringi käies näeb suuri terasest anumaid. Neid nimetatakse vesseliteks ja nendes segatakse hermeetikute massi. Iga vessel mahutab 800–1000 kg ja igast partiist peab viima laborisse proovi kvaliteedikontrolliks. Seega ei välju tehasest enne ükski koorem, kui laborist on vastus, et toodang on kvaliteetne. Wolf Groupis tehakse päevas 1300 tootekvaliteedi testi. Kvaliteedikontrolli viimane etapp on laos. Seal asuvad riiulid, mida nimetatakse arhiiviks. Igast tootepartiist on arhiivi võetud pudelid, mida säilitatakse kaks aastat. Kui selle aja jooksul tuleb toote kohta reklamatsioon, saab vastava partii pudeli välja otsida ja seda kontrollida.

Auhinnatud arendused

Tootearendus ei toimu ainult ehituskeemia valemite kallal. Uusi lahendusi otsitakse ka tööriistadele, mis aitavad tooteid mugavamalt kasutada. Selle valdkonna edukusest annab märku fakt, et mitme arendusega on oldud disainikonkurssidel edukad: 2011. aastal pälvis Krimelte EAS-i, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja ja Eesti Tööandjate Keskliidu väljaantava „Disaini Rakendaja“ auhinna. Tunnustuse tõi ehitusvahu paigaldamiseks välja töötatud EasyGun aplikaator, mis arendati koostöös disainer Martin Pärnaga. Nimelt eelistatakse ehitustöödel püstolivahtu, mille kasutamiseks on vaja soetada ka vahupüstol. EasyGun aplikaator võimaldab kasutada püstolivahtu ka ilma vahupüstolita ning aplikaator on vahupudelit soetades juba tootega kaasas, võimaldades toodet täpselt doseerida ja säästlikult kasutada. Kallaste kinnitusel on universaalne aplikaator osutunud väga populaarseks ja seda on tänaseks müüdud ligi kuus miljonit.

Eelmisel aastal jõuti Eesti Disainerite Liidu konkursil insenertehnilise tootedisaini lõppvooru ehitushermeetiku spaatliga. Ka spaatli loomisel otsiti võimalusi kasutusmugavuse suurendamiseks. Kui varem pidi klient vuuki siluma niiske näpuga, siis nüüd on tootepakendiga kaasas spaatel, millega saab ühtlase sileda tulemuse kogu vuugi ulatuses. Ühtlasi töötab spaatel ka hermeetikupudeli korgina. Kallaste sõnul on spaatel arendatud Krimelte enda majas, kuid koostöö oli rahvusvaheline.

Rohkem innovatsiooni

Veigo Kallaste, Krimelte arendus- ja tootejuhtimisdirektor, näitab killukest Krimelte tootevalikust ja räägib, et grupi tasemel on välja töötatud sadu tootevalemeid, tooteid eksporditakse 70 riiki. Foto: Krimelte
Veigo Kallaste, Krimelte arendus- ja tootejuhtimisdirektor. Foto: Krimelte

Krimelte arendus- ja tootejuhtimisdirektor Veigo Kallaste räägib, et sisimas sooviks nad tootearenduses teha rohkem innovatsiooni. Kui tootearendajate lauale tekib enamus tööst kliendi soovidest ja väga paljud arendused saavad alguse regulatsioonidest, siis innovatsiooni ellu kutsuvatele arendustele jääb aega oodatust märksa vähem. Kallaste kirjeldab praeguse põnevama tööna katsetusi panna kokku teadmised vahuarendusest ja hermeetikute süsteemidest. Kui hermeetikud aitavad põhiliselt parandada ilmastikukindlust ja vahud soojusisolatsiooni, siis ambitsioon on luua üks toode, mis lahendab mõlemad probleemid korraga. Millal sellise tulemuseni jõutakse, pole teada. Krimeltes ei ole ettekirjutatud, mitme uue tootega peab labor iga aasta välja tulema: kõik sõltub turuolukorrast ja ka toote keerukusest. Mõne toote valem valmib kolme kuuga, teise arendus võib aega võtta kuni kaks aastat. Keskmiselt tuleb tootearenduse laborist iga aasta ligikaudu 30 uut valemit. See on piisav, et hoida ajakohane Euroopa ühe suurima ehituskeemiatootja tootevalik.

Hea teada

Wolf Groupi tootearendus

  • Laborid asuvad Eestis, Hispaanias ja Venemaal (viimases tehakse ainult kvaliteedikontrolli).
  • Eesti ja Hispaania tootearendusmeeskonnas töötab üle 20 inimese.
  • Tootearendusse investeeritakse aastas ca 1 miljon eurot.
  • Tooteid on kasutatud Johannesburgi (Lõuna Aafrika Vabariik) jalgpallistaadioni, Barcelona lennujaama ning Rootsi ja Põhjamaade kõrgeima pilvelõhkuja ehitamisel.

Wolf Group arvudes

  • 3 peamist tootmisüksust asuvad Eestis, Hispaanias ja Venemaal.
  • 8 müügiettevõtet tegutsevad Euroopa Liidu riikides ja Ukrainas.
  • Konsolideeritud käive 2018. a oli 105 milj eurot, kasv 4%.
  • 426 töötajat
  • 16 rahvust
  • 60% on seotud tootmisega
  • 50% on töötanud üle 5 aasta
  • 25% on töötanud üle 10 aasta
  • 72 riiki müügiportfellis
  • 19 riigis müügitulu üle miljoni euro

Top 5 turud

  • Venemaa
  • Hispaania
  • Poola
  • Leedu
  • Eesti

Müük regioonide lõikes

  • 53% Ida-Euroopa
  • 13% Põhja- ja Baltimaad
  • 24% Lääne-Euroopa
  • 10% muud

Tootevalikus

  • 61% ehitusvaht
  • 29% hermeetik
  • 10% muu (liimid, membraanid ja katted, isepaisuvad tihendid, tööriistad, tarvikud)

Sildid: edukas ettevõtekeemiatööstusKrimelte
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Digitaliseerida tasub suurelt

Järgmine artikkel

Ilutootjaid painutavad karmid reeglid

Seotud artiklid

Incap jätkas investeerimist tehnoloogiasse, tootmisvõimekusse ja oma üksuste pikaajalise konkurentsivõime tõstmisesse. Foto: Incap
Elektroonika

Elektroonikaettevõtte Incap 2025. aasta käive ulatus 214,6 miljoni euroni

26/02/2026
Alwark Group ostis Eestis tegutseva tõstukite ja laotehnika müügi, rendi ja hooldusega tegeleva ettevõtte Willenbrock Baltic. Pildil Willenbrock Baltic hoone. Foto: Olev Mihkelmaa
Ettevõte

Rahvusvaheline tehnika- ja tööstuslahenduste kontsern laieneb Eesti turule

11/02/2026
Keemiatööstus on sisend ja väärtusahelate lahutamatu osa pea kõigis teistes tööstusharudes – alates energeetikast ja ehitusest kuni farmaatsia, elektroonika ja toidutööstuseni. Foto: Shutterstock
Keemiatööstus

Keemiatööstus ei tohi emotsioonidest ajendatuna hääbuda

06/02/2026
Mida aeg edasi, seda nutikamaks muutuvad tehisaru toega rünnakud. Foto: Shutterstock
IT

Tehisaru toel rünnati ettevõtteid mullu üle miljardi korra

06/02/2026
Järgmine artikkel
Eesti kosmeetikatööstus. Orto juhataja Mari Pikk. Foto: Julia-Maria Linna

Ilutootjaid painutavad karmid reeglid

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026
AgesPartner

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.