Kuidas konkureerida naabritega tööstuste digitaliseerimises?

Võrreldes teiste Euroopa riikidega pole meie tulemused erasektori digitaliseerimisel just kõige paremad, samas saaksime just selles osas väikese riigina teha kiiresti õigeid otsuseid, et meie tööstusettevõtetel oleks turvaline uute toodete arengusse investeerida.

Tänast e-riiki, meie e-ühiskonda, mis koosneb e-valitsusest, digilahenduste kasutusest ettevõtetes, sotsiaal- ja haridusvaldkonnas, on ehitatud aastakümneid. Võtame fookusesse digilahenduste kasutamise potentsiaali tööstusettevõtetes ja loome ka sellest meie eduloo.

Miks me ikka veel digitaalsete tehnoloogiate kasutamise vajadusest räägime?

Lähimad viis aastat toovad Maailma Majandusfoorumi raporti järgi digitehnoloogias suurema murrangu, kui viimase paarikümne aasta jooksul kogenud oleme. Muutused saavad olema lühema aja jooksul kordi suuremad. Keskkond, kus tegutseme, nõuab muutustega kaasaminekut. Swedbank tutvustas äsja erialaliitudele 150 Eestis tegutseva tööstusettevõtte finantsandmete põhjal valminud analüüsi tulemusi, kus uuriti tööjõukulude kasvu mõju tööstusettevõtetele. Me konkureerime samadel turgudel, kus Läti ja Leedu, aga ka Ukraina. Samas on palgakulud Eestis kolmandiku võrra kõrgemad kui Lätis ja Leedus.

Võrreldes Balti naabritega on Eesti ettevõtete tööjõukulud kasvanud, ikka kasumi arvelt. Kui jätkub prognoositav 8% aastane palgakasv, nõrgeneb Swedbanki hinnangul aastal 2021 umbes 50% ettevõtetel investeerimisvõimekus. Teisisõnu – tööjõukulud „söövad ära“ ettevõtete investeerimisvõimekuse. Seega, investeeringuid tööstusesse vajame täna, sest samadel tingimustel pole võimalik enam ettevõtetel kasvada, uus kasv peab tulema efektiivsuse tõusu arvelt.

Toetused julgustavad ettevõtteid riske võtma

Ka Eesti IKT klastri fookuses on aastaid olnud tööstuse digitaliseerimine ja protsesside automatiseerimine. Osaleme koos Läänemere piirkonna riikidega projektis DIGINNO, millega keskendutakse IKT-võimaluste laiendamisele teistesse majandussektoritesse, tegeletakse digitaliseerimise alase teadlikkuse tõstmisega ja jagatakse erinevate riikide kogemusi, kuidas kujundada innovatsiooni toetavaid poliitikaid.

Näeme, et naaberriikides viiakse ellu üsna sarnaseid tegevusi: töötatakse välja toetusmeetmeid uute tehnoloogiate rakendamiseks, tegeletakse teadlikkuse tõstmisega jne. Eestiski on töötleva tööstuse ja mäetööstuse ettevõtjatele loodud võimalusi saada toetust erinevate Euroopa Liidu meetmete kaudu. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse digitoetuste meetme 3 miljonit jagati välja poole aastaga, mis näitab ettevõtete huvi ja valmidust muutusi ellu viia, kui riik julgustab algse investeeringuga natukenegi.

Täna on jäänud töötleva tööstuse või mäetööstuse ettevõtjatele digidiagnostika toetus, mis mõeldud digitaliseerimise ja automatiseerimise diagnostikate ja digitaliseerimise plaanide koostamiseks. Vaadates nõudlust ja konkurentsiolukorda, kus tööstusettevõttes palgad kasvavad tootlikkusest kiiremini, on riigi julgustus esimeste sammude tegemiseks väga oluline. Me väga loodame, et muudetakse otsust ressursitõhususe meetme 39 miljoni ümbersuunamise osas, kuna see tähendab tegelike investeeringute kaudu tööstuse efektiivsusesse ja tootmise kaasajastamisse mahus 120 miljonit eurot.

Igal juhul on astutud erasektori ja avaliku sektori koostöös samme selleks, et meie tööstusettevõtted oleksid rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemad. Sektorite koostöös on loodud tööstuste ülene poliitiline kokkulepe „Tööstuse roheline raamat“, käivitatud on mainitud toetusmeetmed, lisaks tõstetakse aina rohkem esile uuendusmeelseid tööstureid. Ettevõtted on valmis, aga vajavad tõuget ja turvatunnet, et riskida ja uuendustesse investeerida.

Mida konkurendid teisiti teevad?

Eelnimetatud pangauuringu järgi oleme Eestis liiga tööjõumahukad ja peaksime muutuma tehnoloogiamahukamaks. Swedbanki andmete kohaselt töötab Eestis tööstuses 19% tööealisest rahvastikust ja sektori osa SKP-s on 15%, Leedus on näitajad vastupidised 15%/21%. See tähendab, et Leedus on töötajate arvust suurem nende panus SKP-sse. Leedu riik on teinud strateegilise otsuse ning toetab oma tööstusettevõtteid lähiaastatel 40 miljoni euroga.

DIGINNO projekti partnerite kaudu näeme, kuidas erinevad riigid panustavad täna oma tööstuste arengutesse ning innovatsiooni. Näiteks ka Taanis on tööstuste moderniseerimine tähelepanu all – riigis on seatud visiooniks jõuda tootmises parimaks rahvaks maailmas, innovatsiooni loomiseks on ülikoolid, teadusasutused ja ettevõtted ühendanud jõud. Tegu on www.made.dk initsiatiiviga, mis on aidanud Taani ettevõtetel olla efektiivsem ja konkurentsivõimelisem. Sealt lehelt on ka Eesti töösturitel võimalik ideid ammutada. Ettevõtted on protsessiga rahul ning saavutanud mitmeid edusamme. Innovatsioon saabki tekkida, kui ettevõtted teadus- ja arendustegevusse järjepidevalt investeerivad.

Swedbanki tööstusettevõtete analüüsist nähtub, et investeeringutel on märkimisväärne positiivne efekt ettevõtte kasumlikkusele. Ettevõtetel, kes on investeerinud tootearendusse rohkem, on tulemustes kolmekordne vahe ettevõtetega, kes ei ole investeerinud. Järelikult on tööstuse digitaliseerimisel, automatiseerimisel ja robotiseerimisel potentsiaali toetada majanduskasvu.

Suur pilt efektiivse digimajandusega riigist, kus eraettevõtted on digitaliseeritud, koosneb üha enam väikestest killukestest. Digiriigi eduloo jätkamiseks on vaja ka meie ettevõtete digivõimekusse investeerida – praegu on võimalus teha kvalitatiivne hüpe ning liikuda nn tšekiraamatut vahele jättes järgmisse dimensiooni, eriti olukorras, kus tööjõudu napib ning palgakasv jätkub. Digiriigi kuvand võimaldab müüa ka muud kui ainult e-riigi lahendusi. „Eesti toode 4.0“ peab pakkuma lisandväärtuse tõusu läbi targa teenustamise ja tootestamise. Kõike muud saab Ukrainast odavamalt.

Tööstusettevõtete digitaliseerimine – era- ja avaliku sektori koostöö ja süsteemsed toetusmeetmed selles suunas on jätkuvalt vajalikud. Ettevõtete digitaliseerimine, protsesside automatiseerimine ja senisest tõhusamale toimimisele viimine on pidev ja pikaajaline töö, millega tuleb alustada kohe.

Esimesed sammud sellel teel saab iga ettevõte ise ära teha, selleks on vaja vastata kolmele lihtsale küsimusele:

1.  Mille jaoks saaksin oma ettevõttes digitaliseerimist kasutada (nt efektiivsuse tõus, müügi kasv jne)?
2. Kas mu ettevõtte protsessid on valmis digitaliseerimiseks?
3. Kas mu töötajad on valmis digitaliseerimist vastu võtma ja panustama sellesse meie ettevõttes?

Ja kui nendele küsimustele oskate vastata, võtke ühendust mõne digitaliseerimisega tegeleva partneriga ja arutage võimalusi.

DIGINNO projekti tööstuse digitaliseerimise tegevusi rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, INTERREG Läänemere programm.

 

 

 

 

*IKT – info- ja kommunikatsioonitehnoloogia