• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Digitaliseerimine
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Finants
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Kaitsetööstus
    • Kaugküte
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    Raul Kirsimäe: kaitsekulutused ja investeeringud kiiresti arenevatesse valdkondlikesse tehnoloogiatesse ei ole enam valiku, vaid vastutuse küsimus. Foto: Jake Ferra

    Kaitsetööstuse investeeringud kujundavad tuleviku julgeolekut

    Tulevikulahendusena on nüüd välja pakutud vesiniku ülekandetoru rajamine Põhjamaadest Kesk-Euroopasse. Trassi paigaldamine toimub sarnaselt pildil nähtava Baltic Connectori ehitustöödega, mis toimusid aastatel 2018–2019 Harjumaal.

    Käes on aeg vesiniku elujõulisus energiakandjana proovile panna

    Meil on käimas mastaapsed teede ja trasside ehitused, kusjuures kui tee või elektriliin on tarvis üle loodusliku maastiku vedada, siis justkui enam looduskaitselised põhimõtted ei kehti.

    Fosforiidisõda on püha mälestus, aga mille poole kummardame tänapäeval?

    Kuigi võiks arvata, et puidust ehitusmaterjali või mööbli tootmine on juba väga hea lisandväärtus, asub puidukeemia väärtusahelas sellest siiski kõrgemal tasemel. Foto: erakogu

    Puit kui tulevikumaterjal – kas jätkame põletamist või asume väärindama?

    Hakkab kehtima nõue, et riigihangetes ja avaliku sektori toetusmeetmetes tuleks eelistada Euroopas toodetud ja vähese süsinikuheitega tooteid. Foto: Shutterstock

    Roheline tee Euroopa enda puhastele tehnoloogiatele ja toodetele  

    Jaanuaris jätkus töötleva tööstuse tootmismahu mõõdukas kasv, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Foto: Scanpix/Mihkel Maripuu

    Töötleva tööstuse kasvu väljavaatele jagub nii võimalusi kui ka riske

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Blogid
    • Bauroci blogi
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kantserogeenid keevitustöös – enneta ohtu

autor: AERUM OÜ
november 2019
Kategooria: Sisuturundus, TööstusEST november 2019
Aerum

On teada fakt, et kantserogeenid võivad põhjustada, raskendada või soodustada vähi teket. Mõnesid neist võidakse sisse hingata suu või nina kaudu, teised sisenevad organismi naha või limaskestade kaudu, kokkupuute mõjud võivad ilmneda alles pika aja pärast.

Paljud kantserogeenid, millega töötajad kõige sagedamini kokku puutuvad, tekivad vahetult tööprotsessis: diislikütuse heitgaasid, keevitusaurud ja -tahm, kristalliline ränidioksiid, samuti lehtpuutolm jms.

„Keevitussuits on tööstus- ettevõtetes suur probleem, see põhjustab palju tõsiseid ohte tervisele ja töökoha ohutusele. Lisaks musta metalli keevitusele on inimorganismile veelgi ohtlikumad roostevaba terase ja alumiiniumi keevitusel tekkivad lenduvad ühendid,“ rõhutab Aerum OÜ projektijuht Toomas Mägi. „Korralikku ventilatsiooni peab inimeste tervist silmas pidades investeerima, see ei ole kokkuhoiu koht.“ Lisaks keevitajatele endile on riskirühmadeks ka tsehhijuhid, tõstukijuhid ning teised, kes tööajal tootmisruumides regulaarselt viibivad.

Täna on keevitussuits rahvus-vaheliselt liigitatud 1. klassi kantserogeeniks, mis tähendab, et selle vähki tekitav mõju on kindlaks tehtud. Seepärast seostatakse keevitaja elukutset 25–40% suurema kopsuvähki haigestumise riskiga.

Lahendusi otsimas: äratõmme allika juurest ja filtertornsüsteem

Kõige tõhusam viis kontrollida keevitussuitsu levikut on äratõmme selle allika juurest. Paraku teevad ettevõtted nii mõnigi kord ebaõnnestunud oste. „Kui ikka operaator peab 5-minutise töölõigu tegemiseks äratõmbekäppa viis korda edasi liigutama, siis on selge see, et see liigutus jääb tal tegemata,“ nendib Toomas Mägi. „Kui me aga lakketõusvaid suitsugaase ei jälita, tekib 5 meetri kõrgusele pilv, mis hiljem alla sadestub, käies läbi ruumisviibijate kopsude.“

Paraku pole siiski alati võimalik tagada keevitussuitsu äratõmmet selle allika juurest või on äratõmme ebapiisav.

Just niisugusteks juhtumiteks pakub Aerum OÜ õhu puhastamiseks Nedermani  filtritornisüsteemi, kus õhu puhastamise filtritorni lahendused hoiavad tootmisruumis keevitusaurude taustkontsentratsiooni nii madalal kui võimalik.

Töötingimused saab muuta normidele vastavaks

Filtritornide konstruktsiooni täiustamiseks kasutas Nederman teaduslikku lähenemisviisi, aero-
dünaamiliste protsesside simulatsiooniks ning  lahenduse modelleerimiseks kasutati arvutiprogramme.

„Oleme saanud sellele süsteemile klientidelt väga head tagasisidet,“ iseloomustab Toomas Mägi lahendust. „Torn ühtlustab juba tunniga tootmisruumi ülemise ning alumise osa temperatuurid, nii on inimestel  ka kütteperioodil tunduvalt mugavam töötada.“

Nedermani õhupuhastustorn on hea lahendus

Olukorras, kus äratõmmet ei saa tekitada vahetult keevitussuitsu tekkimise allika lähedalt, on Nedermani MCP-16RC õhupuhastustorn ideaalne valik.

Niisugused olukorrad on näiteks tööruumid, kuhu ei saa venttorustikku paigaldada, samuti suurte objektide kokkukeevitamisel või vms.

Seega on võimalik ka seal puhastada tootmisõhku selliselt, et garanteeritakse normidele vastavad töötingimused ja hoitakse töötajate tervist.

HUVITAVAID FAKTE ERALDUNUD OSAKESTE SISSEHINGAMISEST

  • Täiskasvanud inimene hingab 80–100 liitrit õhku minutis, 4800 liitrit tunnis! Kuid mõõduka töö või treeningu puhul hingab täiskasvanu kaks korda rohkem.
  • Üks keevitaja tekitab tunnis 20–40 g keevitusheitmeid, mis teeb aastas kokku 35–70 kg.

Inimese hingamissüsteemis eralduvad osakesed vastavalt nende suurusele:

  • 10–2 µm eraldatakse kurgus
  • hingetorus eraldatakse 2–0,5 µm
  • <0,5 µm jõuavad kopsudesse

Eriti ohtlikud on sissehingamisel väiksemad kui 5 µm osakesed, kuna need võivad sattuda otseteed kopsudesse.
Kokkuvõttes on inimese keha kaitsemehhanism kahjuks selline, et kõigist sissehingatud osakestest võib jõuda 99% kopsudesse!

Mida saaks keevituses ette võtta, et töökoht muutuks tervisele ohutumaks?

  • Mobiilse väljatõmbesüsteemi asemel (või kasutatakse täiendavalt) kasutada statsionaarset ning piisavalt võimast tootmisruumide ventilatsiooni koos piisava õhuvahetusega.
  • Iga-aastased juhised ohtude, erinevate kaitsemeetmete, töökoha hügieeni, isikukaitsevahendite jms kohta ohutusasjatundjate ning töötervishoiuarstide poolt.
  • Vähemalt iga 6 kuu järel regulaarsed ohutusalaste teabepäevade või korduvkoolituste läbiviimine hingamisteede kaitseks ja kaitsevahendite kasutamise kohta.
  • Põrandate regulaarne puhastamine tolmuimemise abil.
  • Õhupuhtuse kontrollmõõtmistele järgnev abimeetmete rakendamine ja korduvkoolitus
  • Individuaalne operaatori hingamismaskisüsteem, mis on integereeritud kokku keevituskiivriga.
  • Kasutusele võiks võtta kaks riidekappi iga töötaja jaoks, üks privaatseks kasutuseks ja teine tööriiete jaoks, samuti võiks olla üks täiendav kapp keevituskiivri või -maski jaoks.
  • Hea valgustus on keevitamisel hea kvaliteedi jaoks ülioluline tegur.
  • Spetsiaalne valgustus kohtäratõmbekäpa kolus suurendab ergonoomikat ja tagab eeskujulikumad töötingimused, kuna keevitussuitsu suudetakse paremini koguda otse nende tekkekohast. Hea on lisaks meeles pidada ka asjaolu, et äratõmbekäpa kolusse integreeritud valgustus motiveerib keevitusoperaatoreid keevitustahma kinnipüüdmiseks seadma äratõmbe-kolu optimaalsemasse asendisse.

HEA TEADA

Euroopa tööohutuse ja töötervishoiu agentuur (EU-OSHA) korraldab juba 2018. aastast alates kogu Euroopat hõlmavat kaks aastat vältavat kampaaniat, et edendada ohtlike ainetega seotud ohtude ennetamist töökohtadel.
Eesmärk on vähendada ohtlike ainete esinemist ja kokkupuudet töökohtadel, suurendades teadlikkust ohtudest ja nende ennetamise tõhusatest viisidest.
Loe lisa: www.tooelu.ee/UserFiles/Sisulehtede-failid/Teemad/vähk%20ja%20töö/Keevitussuits.pdf

Aerum Nederman logodAerum OÜ – lokaalselt globaalne!
Esindame oma nišis Euroopa tugevamaid ettevõtteid ja messil Instrutec 2019 tutvustame MCP-16RC õhupuhastustorni!

Rahvusvaheline Rootsi ettevõte: Nedermanil on 70-aastane tegevusajalugu erinevates tööstusharudes, et luua puhtama õhu lahendusi, muuta ettevõtted ohutuks ja nõuetele vastavaks, vastata klientide ootustele ja muutuvatele vajadustele, vähendada keskkonnamõju, muuta paremaks töökeskkonda.

Sildid: keevitussisuturundustööohutus
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kuidas konkureerida naabritega tööstuste digitaliseerimises?

Järgmine artikkel

Instrutec 2019 seminarikava

Seotud artiklid

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG
Sisuturundus

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu
Sisuturundus

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.
Sisuturundus

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus
Sisuturundus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Järgmine artikkel
Instrutec 2019 kataloog

Instrutec 2019 seminarikava

Värske ajakirja diginumber

TööstusEST märts 2026

Viimane ajakirja trükinumber

TööstusEST veebruar 2026

Sisuturundus

Innovaatiline lahendus, mis tagab sadama jätkusuutliku ja paindliku toimimise: igus sai oma mobiilse kaldaelektri süsteemi eest aasta merendusinnovaatori auhinna. Allikas: igus SE & Co. KG

Tunnustus jätkusuutliku sadamalahenduse eest: igus võitis aasta merendusinnovaatori auhinna Maritime Innovator of the Year

03/02/2026
Midea MBT uute toodete avaüritus. Foto: Rene Riisalu

Airwave ja Midea MBT tutvustasid Tallinnas uusi suurprojektide lahendusi

09/12/2025
EasyTREK ultrahelianduriga vooluhulga mõõtmine Parshalli rennis.

Miks kaugusandur ei ole nivooandur – ja millal valida radar või ultraheli?

09/09/2025
Tänu Kristofer Ott Suti juhtimisele sai Metaprint iguselt just nende vajadustele vastava roboti, mis tõstab tootmise efektiivsust ja töökindlust. Lineaarrobot. Foto: igus

Eesti suurim iguse robot leidis kodu Metaprindis

21/05/2025
Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega. Tallinna Tehnikaülikool. Foto: TalTech

Inseneriteaduskond võimestab koostööd ettevõtetega

09/05/2025

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

andmed digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonika elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit haridus Ida-Virumaa IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn koostöö liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi ringmajandus rohepööre seadus sisuturundus statistika swedbank sündmus taastuvenergia TalTech teadus toetus tööjõud tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Blogid
      • Bauroci blogi
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!

      Küpsised

      TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.