Peagi hakatakse koostama 2019. aasta majandusaasta aruandeid. Elektrit tootvate mikroettevõtete jaoks – näiteks neile, kes toodavad elektrit oma tarbeks, mitte võrku müümiseks ‒ võib tulla üllatusena, et nemad peavad laskma oma tegevust ka auditeerida, hoolimata sellest, et auditi piirmäärad seda ei nõua. Miks siis ikkagi auditeerima peab?
Alustame vastuse otsimist mõistetes selgust luues. Elektrituruseadus (edaspidi ELTS) näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted ja reguleerib ka elektrienergia tootmist. ELTS-i mõttes loetakse tootjateks kõik sellised ettevõtted, kes toodavad elektrienergiat ühe või mitme tootmisseadme abil, kuid mitte neid tootjaid, kes toodavad elektrit süsteemiga ühendamata tootmisseadmetega, mille netovõimsus kokku ei ületa 100 kW.
Väiketootjale leebemad nõuded, aga mitte kõiges
Seadusandja on üldiselt sätestanud leebemad nõuded tootjale, kes toodab kokku alla 200 kW netovõimsusega tootmisseadmete abil elektrit – neil pole vaja tegevusluba ja puudub kapitalipiirang. Seega võiks järeldada, et leebemad nõuded kehtivad ka auditeerimise puhul. Paraku see nii ei ole.
ELTS-i järgi tuleb auditeerimine korraldada igal elektriettevõtjal, olenemata sellest, kui suur on elektriettevõtja tootmismaht või milliste seadmetega elektrit toodetakse (v.a süsteemiga ühendamata ja alla 100 kW võimsusega tootjad). Sellisest seadusesättest tuleneb auditeerimiskohustus ka paljudele väiksematele ettevõtetele, kes toodavad elektrienergiat ainult endi tarbeks, kellel puudub tegevusloa taotlemise nõue ning kelle kapitali suurus ei ole seaduses ette nähtud, kuid kel siiski on kohustus korraldada oma tegevuse auditeerimine.
Praktikas toodavad ettevõtted elektrit siiski enda põhitegevuse (nt tootmise) toetamiseks. Kui elektritootjaks loetakse ELTS-i alusel kõiki ettevõtjaid, kes toodavad elektrienergiat (v.a süsteemiga ühendamata ja alla 100 kW võimsusega tootjad) ja neile laieneb ELTS-i järgi kohustus korraldada oma tegevuse auditeerimine, tõusetubki küsimus – millist tegevust ja mida täpsemalt peab elektriettevõtja auditeerima? Kas kogu ettevõtte tegevust või ainult seda osa, mis on seotud elektritootmisega?
Kui seadusandja on lähtunud eeldusest, et elektritootja auditeerib kogu tegevust (st lisaks elektritootmisele ka põhitegevust), siis kas selline auditeerimiskohustus on proportsionaalne ja põhjendatud? Üldised audiitortegevuse nõuded sätestab audiitortegevuse seadus, mille paragrahvid 91 ja 92 sätestavad vastavalt ka auditikohustuse nõuded ja ülevaatuse nõuded.
Auditeerima peab isegi mikroettevõtjat
Praegu on paraku olukord, kus auditi tegemise kohustus rakendub ka ettevõttele, kes ei pruugi isegi mikroettevõtja näitajaid ületada (varad ei ületa 175 000 eurot ja müügitulu ei ole suurem kui 50 000 eurot aruandeperioodil). Elektriettevõtja aastaaruande auditeerimise kohustus suurendab kindlasti aruande kvaliteeti ja informatiivsust, kuid keeruline on hinnata aruande tarbijatele loodavat kasu võrreldes selle kohustuse täitmisega kaasneva kuluga.
Kuidas eristada tegevusalade lõikes tulusid ja kulusid?
ELTS sätestab, et ettevõtjal on kohustus koostada bilanss ja kasumiaruanne tegevusalade kaupa, kuid puuduvad täpsemad juhendmaterjalid, mis oleksid aluseks tegevusalade jaotamisele ja vastavate aruannete koostamisele.
Sellest lähtuvalt on ettevõtte juhatusel vaja välja töötada täpsem praktika selle kohta, kuidas on toimunud tegevusalade lõikes tulude ja kulude eristamine. Need põhimõtted peavad olema dokumenteeritud ja järjepidevalt rakendatud, kuna nende suhtes peab ka audiitor tegema omapoolsed protseduurid. Audiitor veendub, et aruandes on elektrienergia tootmisega seotud info avalikustatud tegevusalade lõikes olulises osas kooskõlas juhtkonna kehtestatud põhimõtetega. Kokkuvõtvalt lisatakse audiitori arvamuses eraldi lõik ka selle kohta, kas toodud info on kehtiva seadusandluse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega kooskõlas või mitte.
Lõpptulemusena tekib küsimus, kas ettevõte, kes toodab elektrit, kuid kes ei ole audiitortegevuse seaduse mõttes auditi ega ülevaatuse kohuslane, on siiski kohustatud oma tegevust täielikult auditeerima? Võttes arvesse praegust turuolukorda, kus elektriettevõtjatena klassifitseeruvaid ettevõtteid on oluliselt lisandunud, ja arvestades, et ELTS võeti vastu juba 11.02.2003, oleks ehk seadusandjal aeg selles sisalduvate sätete sõnastust korrigeerida ning hinnata eelnimetatud sätete proportsionaalsust.
