• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Kuidas osta tulevikus odavamalt elektrit?

autor: Urmas Voit, energiaoksjon.ee tegevjuht
jaanuar 2020
Kategooria: Energeetika, TööstusEST jaanuar 2020
Foto: energiaoksjon.ee

Foto: energiaoksjon.ee

Elekter on ostmiseks hästi lihtne toode. Ükskõik kellelt sa ostad, on elektri kvaliteet ja omadused täpselt samad.

Müüjad võivad elektri kui toote ümber lisada muid mugavusteenuseid, aga need on alati teisejärgulised. Oluliselt keerulisem on osta elektrit hea hinnaga.

Kui järgida elektri ostmisel kolme soovitust, siis ei ole ka hea hinnaga elektri ostmine enam nii keeruline.

1. Lepingu sõlmimise ajastus peab olema õige

Siin peitub kuni 30% elektrihinna võidust. Kui meedia kirjutab elektri börsihinnast, siis räägitakse üks päev ette hindasid noteerivast Nord Pool Spot elektribörsist. Selleks, et elektril ei oleks ettevõtte jaoks iga tund uus hind, on olemas teine börs, millest Eesti meedias kunagi ei kirjutata. Sellel börsil kuvatakse elektri hinda mitmeks aastaks ette ja selle börsi nimi on Nasdaq OMX Commodity.

Praegu ei osta Nasdaq OMX Commodity börsil kaubeldavaid elektritooteid ükski Eesti tootmisettevõte. Põhjus on lihtne, neil ei olegi sealt võimalik elektrit osta. Kuid miks see börs siis elektriostjale tähtis on? Seal noteeritud tuleviku elektrihindasid võtavad Eesti elektrimüüjad aluseks klientidele fikseeritud elektrihinna arvutamisel.

Kui elektrihinnad Nasdaqi elektribörsil langevad, siis langevad hinnad ka Eesti klientidele tehtavates elektripakkumistes ja vastupidi. Nasdaqi elektrihindasid jälgides on võimalik hästi aru saada, millal tulevikuks elektrilepinguid sõlmida. Elektritarbijat võiks huvitada tulevikutehingud alates ühest kvartalist kuni järgneva viie aastani. Nasdaqi hindade liikumisega kursis oleval ettevõtjal on võimalik olla elektrimüüjale võrdväärsem läbirääkimispartner.

Vähempakkumisega energiaoksjonite korraldajana jälgime elektrihinda Nasdaqi börsil oma klientide huvides iga päev. Neile, kes soovivad, saadame kord nädalas e-kirjaga elektrihindade graafiku koos soovitustega, mis jagunevad kolmeks: elektriostuga oodata, ostmist kaaluda ja elektrit osta.

2. Taga enda jaoks elektrimüüjate maksimaalne konkurents

Eestis on umbes kümme elektrimüüjat, kes müüvad elektrit lõpptarbijatele. Enamik ettevõtteid teab neist kolme või heal juhul nelja. Kui oled ise või elektrikaubanduse professionaali soovitusi järgides jõudnud elektriostu ajastusega punkti, kus aeg elektriostu jaoks näib olevat õige, on vaja tekitada müüjate vahel maksimaalne konkurents. Energiaoksjon.ee keskkonnas käivad oksjonitel vähempakkumisi tegemas viis-kuus elektrimüüjat.

Praeguseks on toimunud 35 oksjonit, millest 25 lõppesid elektrilepingu sõlmimisega, st ostjad said enda jaoks sobiva hinna. Lisaks võtame enne oksjoni korraldamist elektrimüüjatelt pakkumised ka oksjoniväliselt. Ka Energiaoksjoni kliendid on mõnikord võtnud enne oksjonit pakkumisi elektrimüüjalt, kes ei soovi konkurentsi tõttu oksjonile pakkumist edastada. Nende 25 oksjoni puhul, mille lõppedes sõlmis ettevõte müüjaga elektrilepingu, on olnud vaid üks juhtum, kus klient on saanud oksjonil kujunenud elektrihinnast parema hinna oksjonil osalemisest keeldunud elektrimüüjalt.

Ükskõik kas kasutad elektri ostmiseks oksjonikeskkonda või võtad pakkumised otse elektrimüüjatelt, soovitame oma kogemusele tuginedes igal juhul panna elektrimüüjad omavahel võistlema. Energiaoksjon teeb ostjale konkurentsi tagamise lihtsamaks. Elektrioksjon aitas 2019. aasta lõpus klientidel sõlmida 1,4 miljoni euro väärtuses elektrilepinguid.

3. Väldi musta stsenaariumi kujunemist

Must stsenaarium on olukord, kus elektrit ostev ettevõte jääb passiivseks ja elektrimüüja pikendab lepingu automaatselt. See on hästi lihtne juhtuma. Nagu sa juba aru said, siis selleks ei pea mitte midagi tegema. Neile ettevõtetele on meil halb uudis. Tõenäoliselt maksavad nad elektri eest palju rohkem kui teised sarnased ettevõtted.

Tegime kuu aega tagasi tuttava ettevõtjaga katse. Helistasime ühe elektrimüüja äriklienditeeninduse kontaktidele ja rääkisime oma soovist osta 2020. aastaks kliendi trükikojale fikseeritud hinnaga elektrit. Andsime ärikliendihaldurile ettevõtte andmed ja meile tehti pakkumine 7,39 senti kWh. Telefonivestluses ei jäänud meil ühtegi võimalust hinna üle läbi rääkida. Kuna hind oli väga kõrge võrreldes meile teadaoleva turuhinnaga, siis tänasime viisakalt pakkumise eest, aga tehingut loomulikult ei teinud. See on ka tõenäoliselt see hind, mille trükikoda oleks saanud, kui ta oleks passiivse kliendina sama elektrimüüja juures lasknud lepingul automaatselt pikeneda.

Korraldasime samal päeval trükikojale Energiaoksjoni veebikeskkonnas elektri ostmiseks vähempakkumisega oksjoni. Oksjonil osales viis elektrimüüjat. Konkurentsi tõttu tegi mõni elektrimüüja ka mitu pakkumist, kui keegi oli oksjonil temast vahepeal madalama pakkumise teinud. Elektrioksjoni tulemusena saime elektri hinnaks 5,162 senti kWh. Klient sai sedasi endale 30% parema elektrihinna, kui varem samal päeval telefonis tehtud pakkumise puhul.

Võidavad pikemaks ajaks planeerijad

Kuldar Veere, AS Rait nõukogu esimees

Võin oma kogemusest öelda, et Energiaoksjonist on seda rohkem kasu, mida kaugema perioodi jaoks elektrit osta. See tähendab seda, et kui tahta sõlmida lepingut lähiajal algavaks lühikeseks (kuni aastaseks) perioodiks, siis on erinevate müüjate hinnapakkumised küllaltki sarnased. Kui aga perioodi algus on kaugemal kui kuus kuud, siis on elektrimüüjate hinnavahed juba märgatavad ja kõige lihtsam viis parim pakkumine saada on kasutada Energiaoksjoni pakutavat keskkonda.

Hea teada

Kuidas energiaoksjon toimib?

Energiaoksjonil viiakse aastas vähemalt 100 MWh tarbivad ettevõtted kokku elektrimüüjatega.

  • Elektrit osta sooviva ettevõtte ostusoov pannakse veebioksjoni keskkonda üles. Ostja nime näevad ainult müüjad.
  • Energiaoksjoni meeskond saadab müüjatele oksjonil osalemise kutse.
  • Igalt elektrimüüjalt küsitakse enne oksjoni algust alghind, hinnad sisestatakse oksjonikeskkonda.
  • Kokkulepitud ajal avatakse 15 minutiks väheneva hinnaga veebioksjon, kus müüjad näevad madalaimat hinda ja saavad kordamööda madalaimast hinnast vähem pakkuda, kuni on selgunud odavaim MWh hind.
  • Pärast veebioksjoni lõppu kuulutab elektrit osta soovinud ettevõte oksjoni õnnestunuks või ebaõnnestunuks.
  • Ainult õnnestunud oksjoni korral edastab energiaoksjoni meeskond ostjale ja madalaima hinna pakkunud müüjale kontaktid elektrilepingu sõlmimiseks.

Sildid: elekterelektriturgenergeetikaenergiaoksjon
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Üllatav auditikohustus väikestele elektritootjatele

Järgmine artikkel

Ettevõtete otsustusvabaduse piiramine pärsib majandust

Seotud artiklid

Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula
Ettevõte

Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

22/02/2023
Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.
Energeetika

Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

22/02/2023
Rohepööre tööstuses paneb ettevõtjate võimed proovile. Estonian Celli biogaasi reaktor ja neutralisatsiooni mahuti. Foto: Jarek Jõepera
Probleem

Eestis peavad mängureeglid olema sarnased teiste riikidega

16/12/2022
Sagedusturg. Taastuvenergia ümarlaud. Foto: Pixabay
Energeetika

Sagedusturgude avamisega ei saa enam kauem viivitada

16/12/2022
Järgmine artikkel
Ettevõtete otsustusvabaduse piiramine pärsib majandust. Foto: Pixabay

Ettevõtete otsustusvabaduse piiramine pärsib majandust

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!