Eesti on statistiliselt eeskujulik Euroopa Liidu siseturueeskirjade kohaldaja, astudes samal ajal samme tõhusama riigi suunas, kus ettevõtjate halduskoormus aja jooksul väheneb. Direktiivide vastuvõtmisel leidub samas värskeid näiteid, kus miinimumstandardi asemel on riik lisanud seadusemuudatustesse oluliselt rangemaid nõudeid.
Alanud aasta toob neli kõnekat seadusemuudatust, mis piiravad ettevõtlusvabadust ja iseotsustamist ning toovad jõustumisel juurde rohkem bürokraatiat. Need piirangud ei tulene ka Euroopa Liidu direktiividest, vaid on kohalikud näited ülereguleerimisest.
Tööstusettevõtteid teeb eelkõige murelikuks nii tuleohutusülevaatuse kohustuse kui ka jäätmepaketi ülevõtmisel müügipakendi ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine. Mõlemad kohustused suurendavad erasektori kulusid ja halduskoormust.
Ettevõtja peab tarbetuid pingutusi tegema
Kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja
Riik soovib kehtestada müügipakenditele ringlussevõtu sihtarvu, mille järgi peavad kõik ettevõtted, kes pakendavad oma tooteid müügiks või impordivad pakendatud kaupa, võtma ringlusesse vähemalt 50% nendest pakenditest. Kui praegu kehtib ringlussevõtu sihtarv summaarselt kõikidele pakenditele (veo-, rühma- ja müügipakend), siis edaspidi on eraldi sihtarv ka müügipakendil. Kuna müügipakendid moodustavad olmejäätmetest märkimisväärse koguse, siis soovib ministeerium selle muudatuse abil suurendada olmejäätmete ringlussevõttu.
Ettevõttele, kes tooteid pakendab, tähendab see aga kulude kasvu, sest müügipakendi ringlussevõtt on reeglina kulukam kui muude pakendite taaskasutus. Muudatuse tulemusel võivad suureneda taaskasutusorganisatsioonidele makstavad tasud. Materjalide taaskasutamine on väga tähtis ja aina enam seda ka tehakse, kuid igal ettevõttel ja taaskasutusorganisatsioonil peaks jätkuvalt olema võimalus ise otsustada, milliste pakendite abil täita ringlussevõtu sihtarvu.
Kuna riigil puudub praegu ilmselt võimekus kontrollida sihtarvu täitmist ja sihtarvu kehtestamise kohustus ei tulene Euroopa Liidu direktiividest, siis on tegu ülereguleerimisega. Olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu saavutamiseks on ka muid lahendusi, kui müügipakendile ringlussevõtu sihtarvu kehtestamine.
Tahetakse vähendada ettevõtete otsustusvabadust
Riik plaanib teha mitmeid olulisi muudatusi äriseadustikus ning mitmed neist vähendavad ettevõtete otsustusvabadust. Revisjoni töörühm on teinud näiteks ettepaneku kaotada võimalus, et põhikirjaga saab välistada aktsiate pantimist. Kojale jääb arusaamatuks, miks peab riik seadusega piirama aktsionäride omavahelist kokkuleppevabadust. Lisaks ei ole meile teada ühtegi praktilist probleemi, mille tõttu on vaja neid muudatusi teha. Üksnes õigusteoreetilistel põhjustel ei ole muudatuse tegemine õigustatud.
Samuti soovitakse kehtestada sunddividend. Näiteks kui enamusomanikud ei ole teinud otsust dividendi maksmise kohta, siis oleks väikeomanikel teatud kriteeriumite täitmise korral õigus nõuda osaühingult või aktsiaseltsilt dividendi maksmist. Dividendi maksmine peab jääma enamushäältega tehtavaks otsuseks ning seadus ei pea siin erandeid ette nägema.
Enamikus osaühingutes ei ole ületamatuid omanikevahelisi erimeelsusi ning ei kasutata vähemuse kurnamiseks dividendide mittemaksmise taktikat. Lisaks on ka praegu võimalik dividendipoliitikas rahumeelselt kokku leppida osanike või aktsionäride lepinguga.
Tuleohutuse valdkonnas asendub üks kohustus teisega
Tuleohutuse seaduse eelnõu paneb suuremate tööstus-, lao- ja büroohoonete omanikele kohustuse teha kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatus. Kuid kuna tuleohutusülevaatust võib eelnõu kohaselt teha vaid inimene, kellel on vähemalt tuleohutuse spetsialisti 5. kutsetase, siis tuleb ülevaatuse teenus paljudel ettevõtetel sisse osta. Praegu tuleb nende hoonete omanikel teha kord aastas tuleohutuse aruanne ning selle tegijale ei ole nõudeid kehtestatud. Kaubanduskoda on teinud siseministeeriumile ettepaneku, et igal ettevõttel võiks edaspidi olla õigus otsustada, kas teha iga aasta tuleohutuse aruanne või tellida kord kolme aasta jooksul tuleohutusülevaatus, kuid ministeerium ei ole ettepanekut arvesse võtnud. Praegu jätkub eelnõu menetlus riigikogus.
Ettevõtte omaniku antud laen ei vaja ülereguleerimist
Justiitsministeerium soovib teha pankrotiseaduses mitmeid muudatusi, et maksejõuetu ettevõtte omanikel ei oleks võimalust saada kontrolli pankrotimenetluse üle näiteks fiktiivsete laenulepingute alusel. Selliste olukordade vältimiseks näeb eelnõu ette reeglid allutatud laenude jaoks.
Kui ettevõtte juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle kümne protsendi osa- või aktsiakapitalist, annab ettevõtte maksejõuetuse olukorras ettevõttele laenu, siis loetakse eelnõu kohaselt sellist laenu allutatud laenuks. See tähendab, et eelnevalt nimetatud juhatuse liige või omanik oleksid pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil.
Ettevõtjad ei toeta plaanitavat muudatust. Allutatud laenude regulatsioon vähendaks omanike huvi anda äriühingu majanduslike raskuste korral äriühingule laenu. Praegu on ettevõttele laenu andnud omanikul maksejõuetuse olukorras laenu tagasisaamisel samasugused õigused nagu teistel võlausaldajatel.
