Rahvusvaheline tööstuse digitaliseerimise konverents Industry 4.0 toimub 28. mail 2020 virtuaalkonverentsina. Kuidas on eriolukord mõjutanud konverentsi korraldamist, rääkis intervjuus Endrik Randoja, konverentsiagentuuri Confent juht.
Märtsi keskel Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu kodudesse sulgumine muutis järsult suure osa inimeste harjumusi – kiirelt viidi haridusasutused distantsõppele ja suurem osa töötajaid suunati kodukontorisse. Mais hakkab maailm küll tasapisi väljuma nädalatepikkusest karantiinist, kuid suurüritusi veel korraldada ei tohi ja kevadesse-suvesse planeeritud sündmused tuleb ümber mängida.
Kuidas sündis otsus korraldada virtuaalkonverents?
Industry 4.0 konverentsi korraldamist alustame tavaliselt kohe pärast eelmise konverentsi lõppu, et jõuaks rahulikult programmi lihvida ja tasemel esinejaid kutsuda. Nii ka sel korral.
Sel aastal lõi koroonaviirus kaardid segi ja märtsi keskpaigaks oli selge, et füüsilise kohaloluga konverentsi mai lõpus korraldada pole võimalik. Kaalusime iga-aastase konverentsi vahelejätmise ja virtuaalkonverentsi vahel. Otsustasime virtuaalkonverentsi kasuks, kuna tööstusettevõtetel on just praegu vaja infot, ideid ja inspiratsiooni, et olukorras uusi lahendusi leida.
Meie kaaskorraldajad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS, TalTech, Diginno ja ITL klaster on tehnoloogiliste uuenduste pooldajad ja praegune olukord annab meile võimaluse näidata e-riigi tõelist palet.
Millest alustada, kui konverentsini on jäänud vähem kui kaks kuud ja varem tehtud ettevalmistused on jooksnud liiva?
Esmalt tuli valida virtuaalkonverentsi edastusplatvorm, mis vastaks meie standarditele. Valisime selleks Eestis väljaarendatud Worksup rakenduse, mida oleme varem n-ö tavakonverentsidel kasutanud lisaväärtuse loomiseks – programmi jälgimiseks, esinejatele küsimuste esitamiseks ja tagasiside andmiseks.
Teine oluline otsus tuli teha stuudio asukoha suhtes. Varem oleme korraldanud Industry 4.0 konverentsi Mektory suures saalis ja järjepidevust hoides pani TalTech koos tehnilisi täislahendusi pakkuva firmaga Videal seal samas püsti moodsa puutevaba stuudio.
Tehnoloogia puhul on alati väike hirm, et midagi läheb untsu või ei toimi üldse. Kuidas virtuaalkonverentsi puhul riske maandada?
Oleme praeguseks juba päris mitu edukat virtuaalkonverentsi jõudnud korraldada. Püüame minimeerida ülekande riske sellega, et salvestame enamiku ettekannetest ette.
Samas, konverentsi ajal on esineja koos külalistega ikka virtuaalselt live’s ja talle on võimalik esitada küsimusi.
Lisaks on Worksupi platvormi kaudu võimalik konverentsil osalejatel omavahel ühendust võtta ja vajadusel osaleda näiteks ülesannete lahendamisel.
Kas virtuaalkonverentsile on lihtsam esinejaid leida, arvestades, et kohale tulemiseks pole vaja aega kulutada?
Virtuaalkonverents seab esinejatele väga kõrged nõudmised. On kaks täiesti erinevat asja, kas rääkida lavalt või teha seda virtuaalruumis, nägemata kuulajate reaktsioone ja tundmata publiku kohalolu.
Võib öelda, et kohale lendamise või sõitmise aja hoiab küll kokku, aga pingutus on intensiivsem, et oma teema kuulajateni viia.
Konverentsi programmile seab see samuti teistsugused nõudmised. Kui meie tavakonverentsid on olnud viie-kuue tunni pikkused, koos paari kohvipausi ning korraliku lõunapausiga, siis virtuaalkonverentsi mõistlik pikkus on kolm-neli tundi koos lühikeste pausidega.
Eriolukorra tõttu oleme kõik palju rohkem siniste ekraanide taga aega veetnud ja eks see väsitab korralikult. Seepärast olen tiheda, vahelduva ja lühema programmi pooldaja.
Kas ja kui palju muutusid teemad, mida nüüd virtuaalkonverentsil käsitlete?
Teemad muutusid, aga mitte sellepärast, et Industry 4.0 kuues toimumiskord on virtuaalkeskkonnas, vaid sellepärast, et ülemaailmne pandeemia seab tööstusettevõttele uued väljakutsed.
Räägime sellest, kuidas tööstusettevõtted on kriisis kohanenud, millised on kriisist väljumise taktikad ja millised digilahendused saavad siin abiks olla. Tutvustame tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, edulugusid ja tööriistu, mis on toeks kriisist väljumisel.
Uurime ka seda, kuidas meie ülikoolid ja teadlased saavad toetada tööstuste arengut. Keerulistel aegadel on enamasti küsimusi rohkem kui vastuseid. Üks asi, mille käesolev kriis on hästi välja toonud, on see, et teadlastel on nii mõndagi öelda.
Millised on virtuaalkonverentsi kõige suuremad proovikivid?
Tavakonverentsidel on programmile tore vaheldus niinimetatud ekspoala külastamine ja konverentsi partnerite käest uudistoodete kohta uurimine. Selle virtuaalne korraldamine on võimalik, aga küllalt suur proovikivi just partnerite kaasamise poolest. Väga kiiresti muutunud keskkond oma toodete-teenuste tutvustamiseks vajab harjumist ja eks ähvardav majanduslangus teeb ettevõtjad veidi ettevaatlikuks.
Meie jaoks on proovikivi kindlasti ka see, et otsustasime virtuaalkonverentsi teha osalejatele tasuta kättesaadavaks.
Eelmistel Industry 4.0 konverentsidel on olnud osalustasu, kuid praeguses majandusolukorras tahame anda kõigile huvilistele osalemise võimaluse ning loodame, et sellest on tööstusettevõttele tõesti kasu.
TööstusESTi artiklis “Industry 4.0 kolis internetti” annavad oma tulevastest ettekannetest ülevaate AS-i Chemi-Pharm tegevjuht Kristo Timberg, Incap Corporationi juht Otto Richard Pukk ja TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal. Konverentsil esineva väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siemiga intervjuud saab lugeda “Raul Siem: tööstussektor peab muutuma paindlikumaks“.
