• Meediapilt
  • EhitusEST
  • Põllumehe Teataja
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
TööstusEST
  • Esileht
  • Teemad
    • Kõik
    • Arendus
    • Arvamus
    • Eksport
    • Elektroonika
    • Energeetika
    • Eriolukord
    • Ettevõte
    • Euroopa Liit
    • Haridus
    • Huvitav objekt
    • IT
    • Keemiatööstus
    • Keskkond
    • Kogemus
    • Mäetööstus
    • Masinatööstus
    • Persoon
    • Plastitööstus
    • Probleem
    • Puidutööstus
    • Rohepööre
    • Seadus
    • Sisuturundus
    • Sündmus
    • Teadus
    • Toetus
    • Toiduainetööstus
    • Tööjõud
    • Ülevaade
    • Ümarlaud
    TalTechis avatakse magistrikava „Elektrotehnika ja mehhatroonika“, millele luuakse kaks peaeriala – Elektrotehnika ja Mehhatroonika. Elektrotehnilised mõõtmised TalTechi laboris. Foto: TalTech

    Tehnikaülikoolis uus magistrikava: elektrotehnika ja mehhatroonika

    Limestone. Foto: Shutterstock

    Keskkonnamõjude hinnang lubab Maardu III lubjakivimaardlas karjääri avada

    15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay

    Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

    Futugrid asutajad ja nutipistiku arendajad Toomas Valge (vasakul) ja Leino Schnur teavad, et ainuüksi Eestimaa kodudes kasutusel olevate veeboilerite arvelt võiks juhtida vähemalt 67 MW elektrivõimsuse kasutamist. Foto: Raigo Pajula

    Futugrid: koduste kütteseadmete elektritarbimist saab lihtsasti juhtida

    Adven Eesti juht Juhan Aguraiuja hindab, et RDF-kütus võiks paljudele tööstusettevõtetele olla tõhus alternatiiv fossiilsetele kütustele.

    Jäätmekütuse kasutamine energiatootmiseks oleks hakkpuidust soodsam

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda. Kadrian Jaagund kinnitab, et 96% Lindströmi tööriietest töödeldakse kasutusea lõppedes kiududeks, millest saab omakorda isolatsioonimaterjale, akustilisi paneele või uusi kangaid. Fotod: Arno Mikkor

    Tekstiilijäägid tuleb kokku koguda ja ümber töödelda

  • Liitude uudised
  • Väljaanded
  • Kolleegium
  • Toimetus
  • Reklaami
  • Telli ajakiri
  • Telli uudiskiri
No Result
Vaata kõiki tulemusi
TööstusEST
No Result
Vaata kõiki tulemusi

Industry 4.0 kolis internetti

autor: Heli Lehtsaar-Karma, TööstusESTi toimetaja
mai 2020
Kategooria: Eriolukord, TööstusEST mai 2020
Konverents Indusry 4.0 esineja, Chemi-Pharm tegevjuht Kristo Timberg. Foto: erakogu, ÄP / Harro Puusild

Chemi-Pharm tegevjuht Kristo Timberg. Foto: erakogu, ÄP / Harro Puusild

Konverents „Industry 4.0 praktikas“ toimub tänavu esmakordselt virtuaalselt. Kuid nagu varasematelgi konverentsidel, on ka nüüd esinejaid nii Eestist kui ka piiri tagant ja päevakava on põnevaid teemasid täis.

Arvestades koroonaviirusest põhjustatud olukorda, keskenduvad paljud esinejad arutelule, kuidas tööstusettevõtted on olukorraga kohanenud ja millised on võimalikud edasised arengud nii Eestis kui ka mujal.

Üks konverentsi esinejatest, AS-i Chemi-Pharm tegevjuht Kristo Timberg kirjeldab 28. mail kuulajatele seda, kuidas ettevõte kriisiga toime tuli. Kriis algas nende jaoks peaaegu päeva pealt, kui ühel hetkel tuli klientidelt tellimusi mahus, mida muidu oodati poole aasta jooksul. „Hetkega lülitusime täielikult käsijuhtimisele ja igasugune tavapärane äriloogika lendas aknast välja. Tegime kohe algusest peale endale selgeks, et kõigile kõike me tarnida ei suuda ja peame hakkama valikuid tegema ja prioriteete seadma, eriti kuna tunnetasime enda vastutust ühiskonnas ja regioonis, olles üks peamisi desinfektsioonivahendite tootjaid,“ kirjeldas Timberg.

Chemi-Pharm seadis sisse prioriteedid, et eelisjärjekorras tarnitakse haiglatele, siis ülejäänud meditsiiniasutustele, edasimüüjatele, jaevõrkudele ja ülejäänud klientidele. „Aga ka niimoodi tegutsedes pidime iga päev hoidma kätt pulsil, et kellele mis tooteid mis koguses sel hetkel päriselt vaja on. Sellises rütmis kulges meie jaoks töö umbes kuu aega.

Hakkasime kohe tootmismahtusid suurendama ja mõne nädalaga tõstsime need kriisieelse ajaga võrreldes kolmekordseks ja praeguseks juba viiekordseks.

Selline tempo ja mahud on muutunud meie jaoks juba uueks normaalsuseks, aga nii kiiresti kasvamine käib läbi valude ja probleemide,“ mainis Timberg.

Tema sõnul oli digitaliseeritus väga olulisel kohal nii muutuvates oludes navigeerimisel. „Varem ei paistnud paljude süsteemide kasutegur nii selgelt välja, aga kriisi sattudes olid need süsteemid lausa eelduseks, et kiiresti erinevate osakondade vahel infot liigutada, otsuseid teha ning tegevusi planeerida ja jälgida. Raske on ette kujutada, et oleksime suutnud samasuguse äkilise kiirenduse teisiti läbi teha,“ kinnitas Timberg.

Ta lisas, et digitaliseerimise ja automatiseerimisega jätkatakse kiiremas tempos kui varem. „Oleme märkimisväärselt suurendanud oma meeskonda ja kompetentse, investeerinud uutesse tootmisseadmetesse. Ka parandame vigu, mis tulid välja olemasolevates süsteemides ja juurutame uusi lahendusi,“ mainis Kristo Timberg, kes konverentsil räägib ka Chemi-Pharmi tulevikuplaanidest.

Uus võimalus Euroopa tööstusele

Otto Richard Pukk, Incap Corporationi president

Otto Richard Pukk
Otto Richard Pukk

Alates Hiina-USA kaubandussõja algusest on tootmine hakanud Aasiast Euroopa poole tagasi kolima – see on oluline trend. Näeme seda elektroonikatööstuses selgelt, et potentsiaalsed kliendid tahavad tootmist lõppkliendile ja tootearendusele lähemale viia. Nüüd on küsimus, kuidas on Eesti selleks valmis? Paraku oleme väga halvasti valmis. Meil pole tööstuspoliitikat, samuti oleks kohapeal vaja nii tööjõudu kui ka infrastruktuuri, aga praegune valitsuskoalitsioon ei oota Eestisse võõrtööjõudu, samuti torpedeeritakse Rail Balticut. Nii lähebki Aasiast naasev tootmine mujale.

Mida teeme Incapis teistmoodi ja miks kasvame hoolimata keerulistest aegadest? Esmalt toon välja, et me teeme otsuseid kohapealsetes üksustes. Olen siiralt seda usku, et juhtimist ei saa tsentraliseerida – kui seda teed, tekitab see illusiooni kontrollist, aga see pole tegelikult kontroll. Suurettevõtted on tavaliselt väga tsentraliseeritud juhtimisega, aga kui 20 inimest kinnitavad ühte arvet, siis kõik eeldavad, et eelmine on ju kinnitanud, järelikult süvenes.

Incapi tegevuskasum on suurem kui sektoris keskmiselt. Miks? Meil pole paremad kliendid või kõrgemad hinnad, vaid tulemused on head seetõttu, et ajame äri teistmoodi, me pole tsentraliseeritud ja inimestel on väga suur otsustusõigus. Meie klient kohtub alati otsustajaga.

Kriisiks valmisolek ülikooli vaatenurgast

Renno Veinthal, TalTechi teadusprorektor

Töötleva tööstuse vaatenurgast on koroonakriis kaasa toonud kaks väljakutset.

  1. Tingituna karmidest piirangutest on senised rahvusvahelised tarneahelad mitmes osas katkenud. Kriis toob suure tõenäosusega kaasa märkimisväärseid ümberkorraldusi tarneahelates ning varustuskindluse tagamiseks kolitakse vahepeal Aasiasse liikunud tootmisüksusi klientidele ja tarbijatele lähemale.
  2. Kriisi käigus ilmnes, et ka riigid, millel on arenenud tarneahelad ja arvestatav omamaine tootmisvõimekus, olid siiski suures hädas. Nad ei suutnud nõutud kiirusega ja mahus varustada meditsiinisüsteemi kõige vajalikuga.
Renno Veinthal
Renno Veinthal

Eeltoodu paneb küsima, kas ja mida riigid (sh Eesti) peaks edaspidi teisiti tegema või arvestama, tagamaks paremat varustuskindlust? Räägin konverentsil kriisiks valmisolekust ülikooli vaatenurgast. Kuivõrd on meie varasemad otsused digitaalseks asjaajamiseks ja e-õppeks andnud meile vahendeid selle olukorraga toimetulemiseks?

TalTechi teadus- ja arendustegevuslik potentsiaal leidis ja leiab rakendamist paljudes haiguspuhangu ja sellega kaasneva majanduskriisi leevendamiseks ette võetud tegevustes.

Käsitlen konkreetseid arendustööde näiteid elektroonika, materjaliteaduse, kiirvalmistustehnoloogiate, andmeteaduse, robootika jmt valdkondades. Kriis paneb nii mitmedki ettevõtted väga keerulisse olukorda, kuid samas loob ka see kriis sarnaselt varasematele uued arenguvõimalused neile, kes oskavad uue olukorra oma kasuks tööle panna.

Hea teada

Mis, kus ja millal toimub?

Tööstuse digitaliseerimise virtuaalkonverents „Industry 4.0 praktikas” leiab aset 28. mail 2020 virtuaalsündmuste platvormil Worksup.

Kes saavad osaleda?

Konverents on eeskätt mõeldud tööstus- ja IKT-sektori ning kõrgkoolide esindajatele ja tööstustemaatikat kureerivatele tippametnikele. Osalemine on tasuta, kuid kindlasti tuleb eelnevalt registreeruda. Lisainfo: https://industry40.ee.

Kes esinevad ja mis teemal?

  • Lufthansa Industry Solution andmeanalüütika, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia divisjoni direktor dr Lars Schwabe räägib, kuidas välismaised tööstusettevõtted on kriisiga kohanenud ja millised on nende plaanid edaspidiseks.
  • Leedu inseneritööstuste liidu LINPRA president Tomas Jaskelevičius jagab Leedu ettevõtete kogemusi.
  • Eesti Elektroonikatööstuse Liidu volikogu esimees Otto Richard Pukk ja Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg arutlevad, milline saab olema Eesti tööstusettevõtete lähitulevik ja milline roll on selles digitehnoloogial.
  • Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi tutvustab innovatsiooni, digitaliseerimise ning kriisist väljumise abimeetmeid.
  • Ülikoolide ja ettevõtete koostööst räägivad Aalto Ülikooli inseneriteaduskonna juhataja Jouni Partanen, TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal ja Chalmersi Tehnoloogiaülikooli professor Johan Stahre.
  • Konverentsi avasõnad ütleb TalTechi rektor Jaak Aaviksoo.

Kes korraldavad?

Peakorraldajad on EAS, TalTech ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). Partnerid on juhtivad tehnoloogiafirmad ja vastutav korraldaja konverentsiagentuur Confent.

TööstusESTi artiklis “Digitaliseerisime digitaliseerimise konverentsi” annab konverentsikorraldaja Confent juht Endrik Randoja ülevaate, kuidas Industry 4.0 praktikas pilve kolis. Konverentsil esineva väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri Raul Siemiga intervjuud saab lugeda “Raul Siem: tööstussektor peab muutuma paindlikumaks“.

Sildid: edukas ettevõteeriolukordIndustry 4.0industry 4.0 in practiceIndustry 4.0 praktikas 2020
ShareTweetShare
Eelmine artikkel

Kohanemises peituvad uued võimalused

Järgmine artikkel

Digitaliseerisime digitaliseerimise konverentsi

Seotud artiklid

15.–19. mail toimub Saksamaal Hannoveris üks maailma suurimaid puidu- ja metsatööstusseadmete messe Ligna 2023. . Foto: Pixabay
Sündmus

Ligna 2023 – maailma suurim puidu- ja metsatööstuse mess

08/03/2023
Tööstustoodang pööras septembris langusesse. Foto: Shutterstock
Probleem

Üha kallinev tootmine sunnib tööstureid Eestist lahkuma

16/12/2022
Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust. Kaspar Oja, Eesti Panga ökonomist
Tööjõud

Tööstuse pika aja väljavaade sõltub suuresti tööjõust

16/12/2022
Incap Electronics Estonia AS pälvis EASi ja Eesti Tööandjate Keskliidu ettevõtluse auhindade konkursil aasta välisinvestor 2022 tiitli. Foto: Incap Electronics Estonia
Sündmus

Incap Estonia pälvis aasta välisinvestor 2022 tiitli

26/10/2022
Järgmine artikkel
Rahvusvaheline tööstuse digitaliseerimise konverents Industry 4.0 toimub 28. mail 2020 virtuaalkonverentsina. Pildil Endrik Randoja, Confent. Foto: Joanna Jõhvikas

Digitaliseerisime digitaliseerimise konverentsi

Ajakirja eelmine number siin

TööstusEST veebruar 2023

Sisuturundus

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele: drylin EGW pakub enneolematut disainivabadust pikkadel käikudel.

iguse modulaarne lineaartelg mis tahes käigupikkustele

22/02/2023
Bauroc: Greenergy Data Centers andmekeskus

Andmekeskuse nutikas materjalivalik

22/02/2023
Assa Abloy nutilukud

Ise energiat genereerivad nutilukud

22/02/2023
Bauroc poorbetoonist alajaamad. Kilingi-Nõmme alajaam. Foto: Tiit Veermäe

Poorbetoonist ehitatud alajaamad koguvad populaarsust

16/12/2022
Steelhouse Group Estonia on suurim roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendusi pakkuv tööstusettevõte Eestis. Foto: Pixabay

Roostevaba ja värvilise metalli täisteenuslahendused

10/10/2022

Väljaandja

TööstusEST

OÜ Meediapilt
Registrikood: 12376744
Aadress: Pärnu mnt 161-10, 11624 Tallinn
Telefon: +372 510 7011
www.meediapilt.ee
E-post: info@meediapilt.ee
Toimetus: toimetus@meediapilt.ee

Enim kasutatud sildid

DIGINNO DIGINNO edulood digitaliseerimine edukas ettevõte Eesti Elektritööstuse Liit Eesti Elektroonikatööstuse Liit Eesti Energia Eesti Keemiatööstuse Liit Eesti Masinatööstuse Liit Eesti tööstus eksport elektroonikatööstus energeetika energia energiakriis energiapoliitika eriolukord Euroopa Liit Fit for 55 haridus Instrutec IT ITL it tööstuses keemiatööstus keskkond kolumn liitude uudised masinatööstus MKM puidutööstus põlevkivi rohepööre seadus sisuturundus sündmus taastuvenergia TalTech tark tööstus teadus toetus tööjõud tööstus tööstuspoliitika ülevaade

Uudiskiri

Telli uudiskiri ja ole esimesena kursis oluliste uudistega!

    • Meediapilt
    • EhitusEST
    • Põllumehe Teataja
    • info@meediapilt.ee
    • Reklaami
    • Tingimused
    • Uudiskiri
    No Result
    Vaata kõiki tulemusi
    • Esileht
    • Teemad
    • Liitude uudised
    • Väljaanded
    • Kolleegium
    • Reklaami
    • Toimetus
    • Telli ajakiri
    • Telli uudiskiri

    © OÜ Meediapilt

    Küpsised

    TööstusESTi veebi kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt siit.

    Telli uudiskiri

    ja ole esimesena kursis tööstuses toimuvaga!