Puitmassitootja Estonian Cell on Eesti suurim elektritarbija. Kuna potentsiaal elektrienergia kokkuhoiuks on suur, siis on ettevõte 14 tegutsemisaastaga vähendanud elektrikulu üle kolmandiku. Sellele kaasa aidanud viimane suurinvesteering hakkas tööle aasta tagasi.
Estonian Cell kasutab ligikaudu 2,5% Eestis tarbitavast elektrienergiast ja energia osakaal firma otsestest tootmiskuludest on üle 35%. „Kuigi ettevõte on elektrienergia kasutamisel samalaadsetest konkurentidest tõhusam, on sellegipoolest otsitud pidevalt võimalusi elektritarbimise vähendamiseks,” kinnitab Estonian Celli keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Luzkov. Viimatine suurem samm keskkonna- ja energiakulude vähendamiseks oli innovatiivse elektrienergiat säästva aeroobse reoveepuhastuskompleksi ehitamine. Uus puhasti avati eelmise aasta sügisel.
Uus tehnoloogia reovee puhastamiseks
Reoveepuhasti oli osa 20 miljoni euro suurusest investeeringust, mis pidi aitama kasvatada ettevõtte tootmismahtu ja vähendada mõju keskkonnale. Uues reoveepuhastusjaamas kasutatakse uuenduslikku jämemullitehnoloogiat, mis tagab senisest efektiivsema puhastusprotsessi ja merre suunatav heitvesi on selle tulemusel senisest puhtam. Samuti kasutatakse veepuhastuseks varasemast oluliselt vähem elektrienergiat. Aeroobse reoveepuhastuskompleksi maksumus oli viis miljonit eurot. Rajati Flocomat-tüüpi eelseliti ning mahutite põhja pandi efektiivsed, hooldusvabad ja töökindlad aeraatorid.
Investeerimisega uude tehnoloogiasse ei mindud välja hea õnne peale, vaid eelnevalt tehti hulga katseid, mis andsid Luzkovi ütlusel kindluse investeeringu tegemiseks. Praeguseks on ettevõte uut tehnoloogiat opereerinud aastajagu ja saanud kinnituse, et keskkonnanäitajad paranevad ning ressursikasutus väheneb.
Flocomati eelseliti võimaldab vähendada heljumi sisaldust enne aeratsiooni kuni 85% ja orgaanilise aine sisaldust ligi 35%. „Settimiskindla jämemulliga Aerofiti aeraatorite ning uute kruvikompressorite abil on energiakulu aereerimiseks vähenenud 50% ja kogukulu veepuhastuses 35% (keskmine tarbimine vähenes 45 MWh-lt 30 MWh-le),“ kirjeldab Luzkov tulemusi. Ta lisab, et kuna ettevõtte tootmisprotsess on Eestis ainulaadne, siis tähendab ka iga uuendus tööstusharu viimase sõna esmakordset rakendamist Eestis.
Energiasäästu ja keskkonnahoiualane innovatsioon ei toimu Estonian Cellis ainuüksi ettevõtte enda pingutuste tulemusena. Kaasa peab aitama ka riik. Kaks aastat tagasi otsustas riik langetada energiamahukatele tööstustele elektriaktsiisi. Aasta hiljem jõudis Estonian Cell oma suurinvesteeringu avamiseni, mille juures viibinud ettevõtte üks omanikke Alfred Heinzel avaldas ka põhjuse, mille tõttu investeering teoks sai. „Olen pidanud oma sõna ja vastusena aktsiisivähendusele investeerinud lubatud 20 miljonit eurot. Investeeringute jätkamiseks vajame veelgi konkurentsivõimelisemaid energiamakse ja tööstuse kasvu jaoks stabiilsemaid poliitilisi otsuseid,” ütles Heinzel. Luzkov kinnitab, et ettevõte viis investeerimisprojekti ellu tõepoolest alles peale elektriaktsiisi langetamist, sest ilma selleta poleks toodang olnud rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimeline.
Investeeringuks taotleti raha ka toetusmeetmest
Õla pani alla ka Keskkonnainvesteeringute Keskus, kes toetas ressursitõhususe meetmest reoveepuhasti rajamist 1,7 miljoni euroga. Selle ettevõtete hulgas väga populaarse meetme abil on praeguseks projektid teostanud 51 ettevõtet, kes on selle abil tõstnud tootmises ressursikasutust keskmiselt 13%.
Estonian Cell suutis 2019. aasta jooksul puitmassitoodangu tonni kohta elektrit säästa 35 kWh. Kümne aastaga on elektrikulu toodangu tonni kohta vähenenud 230 kWh võrra. „Võrreldes tehase rajamisel sihiks seatud energia ühikukuludega toote tonni kohta oleme 14 tegutsemisaasta jooksul vähendanud elektrikulu juba enam kui kolmandiku võrra. Usume, et suuremad säästuvõimalused on tänaseks kasutatud,“ ütleb Luzkov. Ta lisab siiski, et vaatamata juba saavutatud suurele säästule jääb energiasäästu ja kuluefektiivsusega tegelemine Estonian Cellis igapäevatöö loomulikuks osaks.
Mahukad projektid leiavad toetust innovatsioonifondist
- Innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtuks on võimalik toetust taotleda üleeuroopalisest innovatsioonifondist.
- Toetuse eesmärk on suurendada innovaatilisi ja väikese süsinikusisaldusega tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu energeetikas ja energiaintensiivsetes sektorites.
- Taotluste esitamise tähtaeg on 29. oktoober. Taotlema oodatakse mahukaid projekte, mille kogueelarve on vähemalt 7,5 miljonit eurot.
- Väikeprojektide voor avaneb selle aasta lõpus või uue aasta alguses.
- Raha taotlemine toimub otse Euroopast, nõustamisteenust projektiidee sobivuse hindamiseks pakub Keskkonnainvesteeringute Keskus. Spetsiifilisemates küsimustes (näiteks tehnoloogia või ärimudelite innovatsiooni taseme hindamine) kaasatakse spetsialiste keskkonnaministeeriumist, EAS-ist ja majandusministeeriumist.
Toetuse abil suurem ressursitõhusus
Sarnaselt Estonian Celliga on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ressursitõhususe meetmest toetust saanud 125 ettevõtet kokku 61,7 miljonit eurot.
KIK-i energeetika valdkonnajuhi Krisli Kõrgesaare ütlusel muutub üha olulisemaks näitajaks ettevõtte CO2 jalajälg. Ressursitõhususe investeeringuga on võimalik saavutada positiivne keskkonnamõju ressursisäästu abil. Lisaks tagab uuem tehnoloogia madalamad kulud nii tootmises kui ka hoolduses.
„Seega on tagatud nii ärilised kui ka turunduslikud huvid, sest keskkonnasääst on üha olulisem teema nii toodete müügis kui ka näiteks uute töötajate värbamisel,“ ütleb Krisli Kõrgesaar.
Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav ressursitõhusate investeeringute taotlusvoor on KIK-is ka praegu avatud. Kuna Kõrgesaare sõnul on eelarve piiratud ja ettevõtete huvi suur, siis on meede praegu avatud väikeprojektidele. See tähendab, et projekti toetatakse kuni 200 000 euroga ja toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 50%.
Toetatakse ressursisäästu lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, seadmete soetamist või väljavahetamist uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu, samuti seadmete soetamist oma tootmisjääkide kasutamiseks, IKT-lahendusi tootmisprotsessis ning keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemide rakendamist ning registreerimist. Toetust oodatakse taotlema mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtteid.
Taotlusvoor on avatud kuni eelarve täitumiseni. Septembri keskpaigaks oli 7,7 miljoni euro suurusest eelarvest taotluste ja otsustega täidetud 6,6 miljonit eurot. Kõrgesaare kinnitusel eelarve suurus siiski veidi muutub, seda lõppenud projektide odavnemise arvelt.
Valik toetusesaajaid
- Tartu Mill: rajas vana kuivatuskompleksi asemele uue, mis võtab kasutusele kaasaegsed seadmed, mahutid, tootmisautomaatika ja infotehnoloogilised lahendused.
- Samen Grupp: mööblitootja soetas uue lõikamissae, seda teenindava tõstuki ja arvprogrammjuhtimisega tööpingi.
- A. Le Coq: rajab heitveesüsteemi reovee tekke vähendamiseks ja biogaasi tootmiseks.
